RITA ForBee konverents 2021 “Aidates Eesti tolmeldajaid”
toimub 21. jaanuaril 2021 Tartu Dorpati konverentsikeskuse „Struve“ saalis.
Antud konverentsi eesmärgiks on tutvustada „RITA ForBee“ projektiga seotud tulemusi ja anda ülevaade edasistest uuringusuundadest.
Projekti tutvustav kodulehekülg.
Konverentsi põhifookuseks on tutvustada erinevate (stressi)faktorite (koos)mõjusid tolmeldajatele. Käsitletakse teemasid alates maastiku muutuste mõjudest kuni pestitsiidide ja haiguste koosmõjudeni. Kuna antud konverentsi üheks eesmärgiks luua ühine arutelu erinevate osapoolte vahel, siis on kutsutud esinema erinevate huvigruppide esindajad. NB! Kõigil kuulajatel on võimalus osaleda konverentsil veebiülekande vahendusel. Esinejatel palume võimalusel kohale tulla.
Konverentsil osalemine on kõigile tasuta.
Konverentsi moderaatorid: Risto Raimets; Reet Karise; Marika Mänd
Teemade arhiiv: Mesindusuudised
Koostöös Venemaa rahvusliku Mesinike Liiduga ja kohaliku organiseerimiskomiteega on otsustatud loobuda 2021 aastal Apimondia 47. kongressi korraldamisest lükates seoses reisimisvõimaluste piiratusega COVID-19 olukorras selle aasta võrra edasi.
Esialgsete plaanide kohaselt on uus toimumise aeg 2022 augustis-septembris.
https://apimondia2021.com
14.oktoobril võeti vastu Euroopa Liidu kemikaalide strateegia, mille eesmärgiks on tegeleda kemikaalide, sealhulgas pestitsiidide kumulatiivsete ning kombineeritud mõjudega. Tegemist on Euroopa roheleppele tugineva algatusega, mille eesmärgiks on jõuda selleni, et saaksime elada mürgivabas keskkonnas. EURACTIVi küsimusele pestitsiidide esinemise kohta kinnitas keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius, et strateegias käsitletakse pestitsiide “selles mõttes, et need on kemikaalid”, lisades, et neid “tuleb toota ja kasutada säästvamalt.”
Edasi lugemiseks klikka siia.
Kuidas mesindusteavet otsida ja levitada?
Uuringu koostas COLOSSi töörühm rahvusvaheline mesindusteadlaste ja – nõustajate organisatsioon ja võrgustik.
Teadlaste, nõustajate ja mesinike vahelise koostöö peamisteks probleemideks on vähene suhtlus ja
erinevused vaatenurkades. Seetõttu soovime teilt kui mesinikult küsida, kuidas saaksime teieni jõuda
ja teid aidata. Selle teadasaamiseks küsimegi: Kuidas te alustasite? Kust te olete saanud oma
mesindusalased teadmised? Milliste mesindusvõrgustikega olete seotud? Kuidas saate mesindusalast teavet? Millist koolitust soovite? Millised on teile mesinikuna kõige suuremad väljakutsed? Ja millele peaks teie arvates keskenduma tulevikus?
Palun leidke ca 10 minutit ja andke oma panus, et saaksime areneda ja teid teie tegevustes paremini aidata. Kogu teie poolt esitatud teave jääb konfidentsiaalseks. Teie vastuseid ootama jäädes B-RAP töörühma Eesti koordinaator Aivar Raudmets, e-mail: aivar.raudmets@gmail.com
Kolm aastat vältava uuringu “Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused” eelarve on pea 950 000 eurot. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
Projekti viib läbi Eesti Maaülikooli juhitud konsortsium, kaasatud on Tartu Ülikool ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituut KBFI.
Uuringu üks eesmärk on välja selgitada tolmeldajate (sh kodus peetavate meemesilaste ning peamiste Eestis looduslikult esinevate mesilase- ja kimalaseliikide) hukkumiseni, arvukuse vähenemiseni ja liigirikkuse languseni viivad põhjused.
Teine eesmärk on välja töötada teaduslikel alustel põhinevad praktilised soovitused meetmeteks, mis võimaldaksid vähendada mesilasperede ning teiste tolmeldajate hukkumist ja säilitada ning soodustada tolmeldajate liigirikkust ja arvukust.
Uuring on tellitud koostöös maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumiga.
Poolteist aastat uuringuperioodist on läbi. Esimesel aastal töötati läbi kirjandust ja vaadati, mis faktorid on mesilasi kõige rohkem mõjutanud ning mis uuringuid on Eestis ja ka väljaspool Eestit tehtud. Samal ajal alustati välitöid.
„Vanad mesinikud ütlevad, et on 50 aastat mesilasi pidanud, aga nüüd enam ei oska. Põhjus on väga lihtne,” rääkis Marika Mänd. Olukord ongi muutunud, sisse on tulnud uued meemesilaste haigused ja enam ei saa käituda varasemal moel. „Looduslike mesilaste arv väheneb paljudes piirkondades üle Maa, kuid meil on olukord üldiselt hea,” tõdes Mänd.
Täismahus artikkel loetav 15. septembri Maalehes.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade.
15. juuli 2020
Taimekasvatajate ja mesinike ühised pingutused on vilja kandnud.
Eelmisel aastal püstitatud eesmärk, et taimekaitse tõttu ei hukkuks ükski mesilaspere, on teoks saamas ka tänavu. Hetkel teadaolevate andmete kohaselt ei ole sellel aastal taimekaitse tõttu mesilasi hukkunud. Tänaseks on peamine osa taimekaitsetöödest tehtud, seega on kõige suurema riskiga aeg ületatud.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreeni sõnul on edu võtmeks koostöö ning selle aluseks põllumeeste ja mesinike omavaheline suhtlemine. „Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud, ei ole ka probleeme tekkinud. Tunnustatakse teineteise vajadusi ning usaldatakse vastastikust tegevust. Ja ka keerulistele olukordadele on suheldes võimalik lahendust leida”, ütles Kreen.
Ka mesinikud rõhutavad osapoolte omavahelise koostöö olulisust ning hindavad saavutatud tulemust. „Tähtis on, et piirkonnas tegutsevad taimekasvatajad ja mesinikud omavahel suhtleksid. Ainult nii on võimalik arvestada üksteise tegutsemisest tulenevaid vajadusi ja leida parimaid lahendusi mõlema valdkonna edendamiseks”, lisas Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.
Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kolm kaebust, mis on seotud mesilaste suurenenud suremusega. „Kõikidel juhtudel tehti analüüsid ning piirkonnas viidi läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Kahest mesilaste proovist ei tuvastatud taimekaitsevahendite jääke ning ühel juhul leiti jälgi fungitsiididest, mis jäid aga alla määramispiiri. Seega ei ole mesilaste hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendite kasutamist”, ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Eva Lind. Veterinaar- ja Toiduameti hinnangu alusel on ühe juhtumi puhul mesilaste suremise põhjuseks külmast ilmast tingitud toidupuudus. Teise kahe juhtumi kohta on täpsemad põhjused veel välja selgitamisel.
„Tunnustame põllumehi, kes on taimekaitsetöödel olnud tähelepanelikud ja kohusetundlikud suure hulga erinevate nõuete täitmisel. Kehtestatud reeglid on inimeste tervise ja kogu meid ümbritseva keskkonna hea seisundi tagamiseks”, lisas Kreen. Kindlasti on oluline, et ka edaspidi järgitaks taimekaitsetöödel ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeld. Mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline sümbioos on see, mis mõlemale osapoolele kasu toodab. Loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad üksteisest sõltuma. Ka taimekasvatajad ja mesinikud saavad parimaid tulemusi loota ainult sümbioosi sarnase koostöö taseme korral.
Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud teinud tihedat koostööd ja panustanud nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate ning sealjuures mesinduse kui põllumajandusvaldkonna kasukoosluse saavutamisse. Tehtud on mitmeid erinevaid lisategevusi ning endiselt on suur rõhk kõikide osapoolte teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevustel. Näiteks korraldas sel aastal Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga veebipõhise usaldusmesinike teabepäeva, kus räägiti muuhulgas ka taimekaitse vajalikkusest ning ka mesinikele suunatud „Teavita teadlikult!” juhendist, mida on ajakohastatud. Samuti on oluliselt suurendatud keskkonna ja putukate heaolu teemade osakaalu taimekaitsetöötajate regulaarsetel koolitustel.
Malle Lind
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Avalike suhete juht
20 mai on Ülemaailmne Mesilaste Päev!