Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade.
15. juuli 2020
 
Taimekasvatajate ja mesinike ühised pingutused on vilja kandnud.
 
Eelmisel aastal püstitatud eesmärk, et taimekaitse tõttu ei hukkuks ükski mesilaspere, on teoks saamas ka tänavu. Hetkel teadaolevate andmete kohaselt ei ole sellel aastal taimekaitse tõttu mesilasi hukkunud. Tänaseks on peamine osa taimekaitsetöödest tehtud, seega on kõige suurema riskiga aeg ületatud.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreeni sõnul on edu võtmeks koostöö ning selle aluseks põllumeeste ja mesinike omavaheline suhtlemine. „Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud, ei ole ka probleeme tekkinud. Tunnustatakse teineteise vajadusi ning usaldatakse vastastikust tegevust. Ja ka keerulistele olukordadele on suheldes võimalik lahendust leida”, ütles Kreen.
  Ka mesinikud rõhutavad osapoolte omavahelise koostöö olulisust ning hindavad saavutatud tulemust. „Tähtis on, et piirkonnas tegutsevad taimekasvatajad ja mesinikud omavahel suhtleksid. Ainult nii on võimalik arvestada üksteise tegutsemisest tulenevaid vajadusi ja leida parimaid lahendusi mõlema valdkonna edendamiseks”, lisas Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.
Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kolm kaebust, mis on seotud mesilaste suurenenud suremusega. „Kõikidel juhtudel tehti analüüsid ning piirkonnas viidi läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Kahest mesilaste proovist ei tuvastatud taimekaitsevahendite jääke ning ühel juhul leiti jälgi fungitsiididest, mis jäid aga alla määramispiiri. Seega ei ole mesilaste hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendite kasutamist”, ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Eva Lind. Veterinaar- ja Toiduameti hinnangu alusel on ühe juhtumi puhul mesilaste suremise põhjuseks külmast ilmast tingitud toidupuudus. Teise kahe juhtumi kohta on täpsemad põhjused veel välja selgitamisel.
  „Tunnustame põllumehi, kes on taimekaitsetöödel olnud tähelepanelikud ja kohusetundlikud suure hulga erinevate nõuete täitmisel. Kehtestatud reeglid on inimeste tervise ja kogu meid ümbritseva keskkonna hea seisundi tagamiseks”, lisas Kreen. Kindlasti on oluline, et ka edaspidi järgitaks taimekaitsetöödel ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeld. Mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline sümbioos on see, mis mõlemale osapoolele kasu toodab. Loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad üksteisest sõltuma. Ka taimekasvatajad ja mesinikud saavad parimaid tulemusi loota ainult sümbioosi sarnase koostöö taseme korral.
  Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud teinud tihedat koostööd ja panustanud nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate ning sealjuures mesinduse kui põllumajandusvaldkonna kasukoosluse saavutamisse. Tehtud on mitmeid erinevaid lisategevusi ning endiselt on suur rõhk kõikide osapoolte teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevustel. Näiteks korraldas sel aastal Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga veebipõhise usaldusmesinike teabepäeva, kus räägiti muuhulgas ka taimekaitse vajalikkusest ning ka mesinikele suunatud „Teavita teadlikult!” juhendist, mida on ajakohastatud. Samuti on oluliselt suurendatud keskkonna ja putukate heaolu teemade osakaalu taimekaitsetöötajate regulaarsetel koolitustel.
 
Malle Lind
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Avalike suhete juht

20 mai on Ülemaailmne Mesilaste Päev!

Kuni 15. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks!
 
Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2020. a.
Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Eelmine aasta näitas, et mesinike huvi toetuse vastu on suur. Loodame, et käesoleval aastal on tänu toetusele juurde tulnud ka uusi mesinikke. Soovitame taotlejatel mitte jätta mesilasperede arvu teavitamist ja taotluse esitamist viimasele hetkele, sest siis on vajadusel võimalik veel enne taotlusvooru lõppu abi saamiseks pöörduda PRIA poole.“
Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.
Mesilaspere toetuse taotluse esitamise eeltingimuseks on see, et mesinik peab olema esitanud hiljemalt 15. maiks põllumajandusloomade registrisse andmed tema peetavate mesilasperede arvu kohta 1. mai 2020. a seisuga.
Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini 2020. a. Kui taotluses esitatud mesilasperede arv enne 15. juunit väheneb, siis tuleb esitada e-PRIAs taotluse muudatusavaldus koos põhjendusega, miks on mesilasperede arv vähenenud.
Kõiki esitatud taotlusi kontrollitakse administratiivselt. Lisaks viib Veterinaar- ja Toiduamet valimi alusel taotlejate juures läbi kohapealsed kontrollid. Kohapealsed kontrollid algavad 20. maist ning kestavad kuni 15. juunini. Kohapeal kontrollitakse mesilasperede arvu.
Juhend toetuse taotlemiseks asub siin.
Taotlejad saavad abi küsida ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 7377 679.

Head Eesti mesinikud.
Kutsume teid osalema jätku-uuringus ja täitma 2020. aasta küsimustikku mesilasperede talvekadude kohta!
Küsimustikku on võimalik täita anonüümselt. Siiski on vajalik avaldada oma meiliaadress või telefoninumber, et saaksime vajadusel saadetud vastuseid täpsustada.
Palun lugege küsimustikku tähelepanelikult ja vastake nii paljudele küsimustele kui võimalik. Vajadusel saate küsimustiku täitmise osas nõu küsida oma piirkonna usaldusmesinikult või helistada otse mulle (Aivar Raudmets 53414067).
Küsimustik on avatud 1. juunini 2020.
Palun pange tähele, et * tähistatud küsimused on kohustuslikud.
Vastuste saatmiseks vajutage nupule „KINNITA“!!!
Oleme IGA Eesti mesiniku vastuse eest väga tänulikud!
Küsimustikus on 29 küsimust, millele vastamine võtab aega umbes 30 min.

22.veebruaril toimus Otepää Kultuurimajas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine, kus jagati ka tunnustusi. Kaks Valga maakonna kõrgemat tunnustust tuli sellel aastal Otepää valda, Otepää vald tunnustas kolme vallakodanikku, nende hulgas mesinik Rein Männistet.
Otepää medal antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest. Otepää medal on valgevasest, hõbetatud ja oksüdeeritud.
Rein Männiste valiti Eesti Mesinike Liidu poolt Eesti 2019. aasta mesinikuks. Rein on elupõline mesinik: pärast sõjaväeteenistust pole ta ühtegi muud tööd teinud, mesinikuks olemise staaži on tal üle 30-ne aasta. Reinul on ligi 300 mesilaspere, mis paiknevad mitmes kohas nii Otepää kui Valga vallas.
 
EML soovib Rein Männistele õnne, jõudu ja sumisevat mesindusaastat!

Save Bees And Farmers ECI Pressiteade

Algab suur Euroopa-ülene kampaania pestitsiidide keelustamiseks, põllumajandussüsteemi muutusteks ning loodusliku mitmekesisuse päästmiseks.
 
Täna (25.11.2019) alustab Euroopa kodanikealgatus (European Citizens’ Initiative) kampaaniat, keelustamaks aastaks 2035 sünteetilised pestitsiidid, samuti on kampaania eesmärgiks põllumeeste toetamine sellises üleminekus ning keskkonna kaitse. Kui septembriks 2020 kogutakse 1 miljon allkirja, peab Euroopa Komisjon ja Parlament kaaluma seda, et kampaaniaga esitatud nõudmisi ka seaduse jõuga kehtestataks. [1]
Üle-Euroopalist kampaaniat alustavad 90 organisatsiooni 17st EL riigist, neid toetavad erinevad mahepõllumajanduse ühendused.
 
Rahvusvahelise kaliibriga teadlased on tähelepanu pööranud vajadusele väga kiireteks ning süsteemseteks muutusteks meie majandustegevuses, et vältida keskkonnaseisundi kollapsi. Veerand Euroopa metsloomadest on suures ohus, pool meie looduskeskkonnast on kriitilises seisus ning ökosüsteemide teenused halvenevad pidevalt. [2]
Samal ajal kannatavad miljonid põllumehed ebaõiglaste hindade, puuduliku poliitilise toe ja suurkorporatsioonide põhjustatud surve tõttu. Euroopa Liidus kadus perioodil 2005-2016 neli miljonit väikefarmi ja põllumajandusettevõtet. [3]
 
Euroopa kodanike algatus kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama seadusemuudatusi, mis puudutavad järgmisi ettepanekuid:

    1. Keelustada sünteetilised pestitsiidid aastaks 2035. Vähendada sünteetiliste pestitsiidide kasutamist EL põllumajanduses 80% võrra aastaks 2030, alustades kõige ohtlikumatest pestitsiididest, eesmärgiga saada 100% sünteetiliste pestitsiidide vabaks piirkonnaks 2035 aastaks.
    2. Taastada bioloogiline mitmekesisus, elurikkus. Taastada looduslikud ökosüsteemid põllumajanduslike aladel, nii et põllumajandusest saaks elurikkuse taastaja.
    3. Toetada põllumehi sellises üleminekuprotsessis. Reformida põllumajandus selliselt, et prioriteediks oleks väikesed, mitmekesisused ja jätkusuutlikud põllumajandusettevõtted. Toetada kiiret muutust agro-ökoloogiliste ja mahepõllumajanduslike praktikate suunas ning võimaldada koolitusi ning uuringuid selleks, et põllumehed saaksid hakata tegelema pestitsiidide ning GMO-vaba põllumajandusega.

 
Global 2000/Friends of the Earth Austria pestitsiidide ja kemikaalide ekspert Helmut Burtscher ütles: “Ainult jätkusuutlik, pestitsiidide-vaba põllumajandus võib kindlustada toiduga varustamise nii praegustele kui tulevastele generatsioonidele, samuti anda vastuse üha suurenevatele väljakutsetele kliimamuutuste kontekstis. Lisaks panustab jätkusuutlik põllumajandus elurikkuse säilimisse ning vähendab kasvuhoonegaaside emissioone. Vastutustundlik Euroopa põllumajanduspoliitika peab seetõttu edendama agro-ökoloogilisi meetodeid ning põllumajanduspraktikaid ning toetama põllumehi sellisel üleminekul pestitsiidide-vabale tootmisele.”
Veronika Feicht Müncheni Keskkonnainstituudist ütles: “Viime võitluse sünteetiliste pestitsiidide kaotamiseks Euroopa tasandile, koondades ühise hääle kõikidest Euroopa Liidu riikidest, kes nõuavad uue põllumajandussüsteemi loomist. Kodanikud soovivad sellist süsteemi, mis lõpetaks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide hävitamise ning inimeste tervise ohustamise. Selle asemel peab selline süsteem kindlustama nii mesilaste kui ka põllumeeste heaolu ja elatise ning olema kõikidele tervislikum valik kõikidele. Selle algatusega võtame kohustuse sellise põllumajandussüsteemi reaalsuseks muutmisel kogu Euroopas.”
Générations Futures direktor François Veillerette rõhutas: “Kutsume kõiki Euroopa kodanikke ühiselt ja jõuliselt toetama seda algatust, et võimalikult kiiresti kaotada Euroopast sünteetilised pestitsiidid. Loodame, et miljonid inimesed ühinevad meie nõudmisega pestitsiidide keelustamiseks, põllumajandussüsteemi muutmiseks, põllumeeste toetamiseks sellises üleminekus ja elurikkuse päästmiseks.”
 
Algatust koordineerib sektoriteülene ühiskondlike organisatsioonide ühendus, mis hõlmab endas liikmeid nii keskkonna, tervise, põllumajanduse kui ka mesinduse valdkonnast. Teiste hulgas on organisatsioonid nagu Friends of the Earth Europe ja Pesticide Action Network, samuti Müncheni Keskkonnainstituut, Aurelia Fond (Saksamaa), Générations Futures (Prantsusmaa) ja GLOBAL 2000|Friends of the Earth Austria.
 
Märkused.
 
[1] www.savebeesandfarmers.eu
[2] https://www.ipbes.net/news/Media-Release-Global-Assessment
Mesilased ja eriti teised tolmeldajad on asendamatud ökosüsteemide ja elurikkuse hoidjad. Kuni kolmandik meie toidust ja kaks kolmandikku puuviljadest ja köögiviljadest sõltub mesilaste ja teiste putukate tolmeldamisest. Sellest hoolimata on nad äärmiselt ohustatud pideva pestitsiidide saaste ja elupaikade kao tõttu, mille on kaasa toonud tööstuslik intensiivne põllumajandus.
[3] Kiire väikefarmide ja eluslooduse kadumine on tihedas seoses meie praeguse põllumajandustootmise mudeliga, mis sõltub pea täielikult monokultuursest majandamisest ning sünteetiliste pestitsiidide kasutamisest. Mis veelgi halvem, EL rahastab aktiivselt sellist põllumajandussüsteemi läbi kehtiva põllumajanduspoliitika, läbi toetusskeemide, mis soosivad suurtootmisi väiksemate ja ökoloogiliselt tasakaalustatumate ettevõtete asemel.
 
http://www.foeeurope.org/sites/default/files/publications/nyeleni_eca_-_more_farmers_better_food_25.03.2019_0.pdf

Pressiteade 3. juuli 2019
 
Ühine eesmärk on keskkonnasõbraliku mõttelaadi edendamine
 
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Mesinike Liidu esindajad kohtusid 2. juulil Tallinnas, et arutada mesinike ja põllumeeste ühiseid tegevusi mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitseks. Osapooled kinnitasid, et ühine huvi on mesilastele ja teistele tolmeldajatele parimate võimalike tingimuste loomine, kuna koostööst võidavad nii taimekasvatajad kui mesinikud.
 
„Põllumajanduskoda soovib töötada Eesti biomajanduse konkurentsivõime ja taastuvate loodusvarade kui rahvusliku rikkuse tõhusa ja kestliku väärindamise nimel. Põllumeeste ja mesinike tihe koostöö loob selleks vajaliku aluse,“ ütles põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.
 
„Kiidame taimekasvatajaid ja mesinikke, sest teadaolevalt on sellel aastal suudetud hoida põhimõtet, et taimekaitse tõttu ei tohiks hukkuda ükski mesilane,“ ütles Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. Osapooled on veendunud, et oluline roll selles on ka taimekaitsevaldkonda korraldava Põllumajandusameti pädeval ja operatiivsel tegevusel.
 
Edaspidiseks lepiti kokku üldistes koostöö põhimõtetes ning operatiivsetes infovahetuse kanalites, et ühiselt edendada ja propageerida keskkonnasõbralikku mõttelaadi nii põllumajandustootmises kui laiemalt ühiskonna erinevates tegevustes.
 
Lisainfo: Olav Kreen, EPKK nõukogu esimees, tel. 514 2124, e-post: olav.kreen@epkk.ee