Save Bees And Farmers ECI Pressiteade

Algab suur Euroopa-ülene kampaania pestitsiidide keelustamiseks, põllumajandussüsteemi muutusteks ning loodusliku mitmekesisuse päästmiseks.
 
Täna (25.11.2019) alustab Euroopa kodanikealgatus (European Citizens’ Initiative) kampaaniat, keelustamaks aastaks 2035 sünteetilised pestitsiidid, samuti on kampaania eesmärgiks põllumeeste toetamine sellises üleminekus ning keskkonna kaitse. Kui septembriks 2020 kogutakse 1 miljon allkirja, peab Euroopa Komisjon ja Parlament kaaluma seda, et kampaaniaga esitatud nõudmisi ka seaduse jõuga kehtestataks. [1]
Üle-Euroopalist kampaaniat alustavad 90 organisatsiooni 17st EL riigist, neid toetavad erinevad mahepõllumajanduse ühendused.
 
Rahvusvahelise kaliibriga teadlased on tähelepanu pööranud vajadusele väga kiireteks ning süsteemseteks muutusteks meie majandustegevuses, et vältida keskkonnaseisundi kollapsi. Veerand Euroopa metsloomadest on suures ohus, pool meie looduskeskkonnast on kriitilises seisus ning ökosüsteemide teenused halvenevad pidevalt. [2]
Samal ajal kannatavad miljonid põllumehed ebaõiglaste hindade, puuduliku poliitilise toe ja suurkorporatsioonide põhjustatud surve tõttu. Euroopa Liidus kadus perioodil 2005-2016 neli miljonit väikefarmi ja põllumajandusettevõtet. [3]
 
Euroopa kodanike algatus kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama seadusemuudatusi, mis puudutavad järgmisi ettepanekuid:

    1. Keelustada sünteetilised pestitsiidid aastaks 2035. Vähendada sünteetiliste pestitsiidide kasutamist EL põllumajanduses 80% võrra aastaks 2030, alustades kõige ohtlikumatest pestitsiididest, eesmärgiga saada 100% sünteetiliste pestitsiidide vabaks piirkonnaks 2035 aastaks.
    2. Taastada bioloogiline mitmekesisus, elurikkus. Taastada looduslikud ökosüsteemid põllumajanduslike aladel, nii et põllumajandusest saaks elurikkuse taastaja.
    3. Toetada põllumehi sellises üleminekuprotsessis. Reformida põllumajandus selliselt, et prioriteediks oleks väikesed, mitmekesisused ja jätkusuutlikud põllumajandusettevõtted. Toetada kiiret muutust agro-ökoloogiliste ja mahepõllumajanduslike praktikate suunas ning võimaldada koolitusi ning uuringuid selleks, et põllumehed saaksid hakata tegelema pestitsiidide ning GMO-vaba põllumajandusega.

 
Global 2000/Friends of the Earth Austria pestitsiidide ja kemikaalide ekspert Helmut Burtscher ütles: “Ainult jätkusuutlik, pestitsiidide-vaba põllumajandus võib kindlustada toiduga varustamise nii praegustele kui tulevastele generatsioonidele, samuti anda vastuse üha suurenevatele väljakutsetele kliimamuutuste kontekstis. Lisaks panustab jätkusuutlik põllumajandus elurikkuse säilimisse ning vähendab kasvuhoonegaaside emissioone. Vastutustundlik Euroopa põllumajanduspoliitika peab seetõttu edendama agro-ökoloogilisi meetodeid ning põllumajanduspraktikaid ning toetama põllumehi sellisel üleminekul pestitsiidide-vabale tootmisele.”
Veronika Feicht Müncheni Keskkonnainstituudist ütles: “Viime võitluse sünteetiliste pestitsiidide kaotamiseks Euroopa tasandile, koondades ühise hääle kõikidest Euroopa Liidu riikidest, kes nõuavad uue põllumajandussüsteemi loomist. Kodanikud soovivad sellist süsteemi, mis lõpetaks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide hävitamise ning inimeste tervise ohustamise. Selle asemel peab selline süsteem kindlustama nii mesilaste kui ka põllumeeste heaolu ja elatise ning olema kõikidele tervislikum valik kõikidele. Selle algatusega võtame kohustuse sellise põllumajandussüsteemi reaalsuseks muutmisel kogu Euroopas.”
Générations Futures direktor François Veillerette rõhutas: “Kutsume kõiki Euroopa kodanikke ühiselt ja jõuliselt toetama seda algatust, et võimalikult kiiresti kaotada Euroopast sünteetilised pestitsiidid. Loodame, et miljonid inimesed ühinevad meie nõudmisega pestitsiidide keelustamiseks, põllumajandussüsteemi muutmiseks, põllumeeste toetamiseks sellises üleminekus ja elurikkuse päästmiseks.”
 
Algatust koordineerib sektoriteülene ühiskondlike organisatsioonide ühendus, mis hõlmab endas liikmeid nii keskkonna, tervise, põllumajanduse kui ka mesinduse valdkonnast. Teiste hulgas on organisatsioonid nagu Friends of the Earth Europe ja Pesticide Action Network, samuti Müncheni Keskkonnainstituut, Aurelia Fond (Saksamaa), Générations Futures (Prantsusmaa) ja GLOBAL 2000|Friends of the Earth Austria.
 
Märkused.
 
[1] www.savebeesandfarmers.eu
[2] https://www.ipbes.net/news/Media-Release-Global-Assessment
Mesilased ja eriti teised tolmeldajad on asendamatud ökosüsteemide ja elurikkuse hoidjad. Kuni kolmandik meie toidust ja kaks kolmandikku puuviljadest ja köögiviljadest sõltub mesilaste ja teiste putukate tolmeldamisest. Sellest hoolimata on nad äärmiselt ohustatud pideva pestitsiidide saaste ja elupaikade kao tõttu, mille on kaasa toonud tööstuslik intensiivne põllumajandus.
[3] Kiire väikefarmide ja eluslooduse kadumine on tihedas seoses meie praeguse põllumajandustootmise mudeliga, mis sõltub pea täielikult monokultuursest majandamisest ning sünteetiliste pestitsiidide kasutamisest. Mis veelgi halvem, EL rahastab aktiivselt sellist põllumajandussüsteemi läbi kehtiva põllumajanduspoliitika, läbi toetusskeemide, mis soosivad suurtootmisi väiksemate ja ökoloogiliselt tasakaalustatumate ettevõtete asemel.
 
http://www.foeeurope.org/sites/default/files/publications/nyeleni_eca_-_more_farmers_better_food_25.03.2019_0.pdf

Pressiteade 3. juuli 2019
 
Ühine eesmärk on keskkonnasõbraliku mõttelaadi edendamine
 
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Mesinike Liidu esindajad kohtusid 2. juulil Tallinnas, et arutada mesinike ja põllumeeste ühiseid tegevusi mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitseks. Osapooled kinnitasid, et ühine huvi on mesilastele ja teistele tolmeldajatele parimate võimalike tingimuste loomine, kuna koostööst võidavad nii taimekasvatajad kui mesinikud.
 
„Põllumajanduskoda soovib töötada Eesti biomajanduse konkurentsivõime ja taastuvate loodusvarade kui rahvusliku rikkuse tõhusa ja kestliku väärindamise nimel. Põllumeeste ja mesinike tihe koostöö loob selleks vajaliku aluse,“ ütles põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.
 
„Kiidame taimekasvatajaid ja mesinikke, sest teadaolevalt on sellel aastal suudetud hoida põhimõtet, et taimekaitse tõttu ei tohiks hukkuda ükski mesilane,“ ütles Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. Osapooled on veendunud, et oluline roll selles on ka taimekaitsevaldkonda korraldava Põllumajandusameti pädeval ja operatiivsel tegevusel.
 
Edaspidiseks lepiti kokku üldistes koostöö põhimõtetes ning operatiivsetes infovahetuse kanalites, et ühiselt edendada ja propageerida keskkonnasõbralikku mõttelaadi nii põllumajandustootmises kui laiemalt ühiskonna erinevates tegevustes.
 
Lisainfo: Olav Kreen, EPKK nõukogu esimees, tel. 514 2124, e-post: olav.kreen@epkk.ee

11. juunil 2019 kohtusid Eesti Mesinike Liidu juhatuse liikmed Aleksander Kilk, Rea Raus, Aado Oherd ja Andres Tamla EV Riigikogu mesinike toetusrühmaga. Kohtumine toimus Toompeal, Riigikogus.

Kohtumine mesinike toetusrühmaga.

EML juhatus andis ülevaate sektori arengutest ja vajadusest liikuda mesilaste ning mesinike kaitsel edasi seadusandluse osas.
Arutati olulisi teemasid mesinduses, mis puudutasid nii mesinike toetamist, mesilaste haiguste ja heaoluga laiemalt seonduvat, võltsmee problemaatikat ning teisigi küsimusi.
Ühiselt lepiti kokku koostöö ühistegevuste korraldamisel, kaasates sellesse Eesti teadlasi. Kogu kokkusaamine toimus väga toetavas ning konstruktiivses õhkkonnas.
 
Eesti mesinike toetusrühma esimees on Tarmo Kruusimäe ja aseesimees Heiki Hepner. Toetusrühma kuuluvad veel Aivar Kokk, Raivo Tamm, Jaanus Karilaid, Kaido Höövelson, Indrek Saar, Helmen Kütt ja Mihhail Lotman.

Lühiülevaade taimekaitsevahenditest

Rae vallas Peetri alevikus tehti maikuu alguses umbrohutõrjet glüfosaati sisaldava taimekaitsevahendiga. Sellest tekkis poleemika, sest taimekaitse kasutamisel on ranged nõuded ning põllumajandusametil on alust arvata, et toiminguga eksiti mitmete reeglite vastu.
 
Rohkem vaata Delfi’st

Maaeluministeeriumi pressiteade.

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas mesilaspere toetuse määruse. Mesilasperede toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.

„Eelmisel aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud mesindussektori struktuuri uuringust selgus, et mesindussektori peamine ootus riigile on mesilaspere toetus ning haiguste diagnoosimise ja ravi toetamine. Mesilaspere toetus on tähtis samm, mis aitab täita mitut olulist eesmärki − tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus õigeaegselt haiguste levikut tõkestada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Mesilaspere toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti motiveerib toetus mesinikke registreerima mesilasperesid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris.

Toetuse eelarve on 2019. aastal 600 000 eurot. Toetust plaanitakse maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarve 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Toetust saab taotleda PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ning taotlusperiood on 1.−15. mai 2019. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. detsembriks.

13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.
 
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mesilaspere toetus mesindussektorile väga oluline. „See aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti avaldab see positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine,“ sõnas minister Tamm.
 
Tarmo Tamm lisas: „Riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus mesindussektorit järgmisel neljal aastal riigieelarvest makstava mesilaspere toetuse kaudu toetada. Mul on hea meel, et põllumajandus on valitsuse prioriteet ja me saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule.“
 
Mesilaspere toetuse alus on mesilasperede registreerimine põllumajandusloomade registris. Mesilaspere pidamise toetuse maksmine on planeeritud alates 2019. aastast, kokku neljal järjestikusel aastal. 2019. aasta eelarve on 600 000 eurot, järgmistel aastatel juba aga 800 000 eurot aastas. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal mesilasperedega majapidamisi kokku 1396 ja 2017. aastal oli mesilasperesid 49 900. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2018. aasta 12. novembri seisuga mesilaid 3473 ja mesilasperesid 34 585.
Vaata mis on vajalik toetuse saamiseks.
 
Kohtumisel arutati ka sektori esindajatega 2019.−2022. a mesindusprogrammi meetmeid ja tegevusi. Mesindusprogrammi on Eestis rakendatud Euroopa Liiduga liitumisest alates, hetkel on pooleli neljas programm, mis lõpeb 2019. aasta suvel. Programmi koostatakse koostöös mesindusorganisatsioonide ja Maaeluministeeriumiga ning selle eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi.
 
Praegu toimuva programmi raames rakendatakse kolme meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele, kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje ning mesindustoodete analüüsimine laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust. Lõplik uue perioodi mesindusprogramm tuleb Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt 15. märtsiks 2019.
 
Kertu Kärk
Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik

Aasta mesinik 2018

Eesti Mesinike Liidu eestvedamisel 03. novembril 2018 Tartus mesinike vabariiklikel teabepäevadel valiti ülekaaluka häälteenamusega Aasta Mesinikuks 2018 Eston Loos.

13 aastat tagasi sattus Eston Loos raskesse avariisse, mille tulemusena peab ta edaspidi hakkama saama ratastoolis.
Mesindusega oli ta kokku puutunud isa kõrvalt juba nooremas eas. Kuna tahtmine oli juba ammu teha midagi kodus siis sai mõeldud erinevate asjade peale millega võiks maal tegeleda aga kuna eriti põllumaad ei olnud siis otsustatigi hakata tegelema mesindusega tõsisemalt. Hea oli ka see, et algteadmised olid isa käest võtta. See juhtus 5 aastat tagasi kui Eston ja tema õemees Siim Saavaste võtsid kokku ja tõid tallu „krantside” kõrvale itaalia mesilased ja ka esimesed korpustarud. Tänaseks on 8-st lamavtarust saanud juba 150-ne pereline mesila. 2016 aasta sügisel löödi kopp maasse ja 2017 oli ka uus ning uhke mesindushoone püsti. Hoone on sisustatud kaasaegse tehnikaga. 150 mesilasperega mesindamine on suvel Estoni igapäevane töö. Ta on väga heade teadmistega uuendusmeelne mesinik, kes jagab meeleldi oma kogemusi ka teistele. Koos õemehe Siimuga on Eston loonud Valgamaale ilusa mesindustalu, mis on vaatamisväärsus nii omadele kui ka välismaalastele.
Palju õnne ja edu!