Alanud on mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt! Taotlusi saate PRIAle esitada 1.-17. maini!
Pärast 17. maid esitatud taotlust menetlusse ei võeta.
 
NB! Meelespea mesilaspere toetuse taotlemisel:
Mesilasperede arv 1. mai 2021. a seisuga tuleb põllumajandusloomade registrile teada anda perioodil 1.–17. mai 2021. a.
Kui mesilasperede arv on registrile teada antud, tuleb e-PRIA kaudu perioodil 1. –17. mai 2021. a esitada PRIAle mesilaspere toetuse taotlus. Toetust saab taotleda ainult nende mesilasperede kohta, kelle tegevuskoht on registrisse kantud hiljemalt 1. mail 2021. a. Pärast mesilaspere toetuse taotluse esitamist veendu, et taotlus on PRIAle esitatud. Selleks kontrolli, kas toetustaotlusel on olemas registreerimise number. Vajadusel küsi abi pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.
Mesilaspere toetust saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA kaudu. e-PRIAsse sisenemiseks on teil vaja ID-kaarti või Mobiil-IDd. Siseneda on võimalik ka TARA (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse) teenuse kaudu, kus lisavõimalusena saab sisse logida kasutades Smart-IDd.
Alates 2021. aasta 1. märtsist ei ole võimalik sisse logida panga paroolide abil!
 
Erinevad juhendid, kuidas e-PRIAsse siseneda ja teenuseid kasutada, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
 
Pärast e-PRIAsse sisselogimist valige, keda soovite edasistes toimingutes esindada.
Kui Teie andmed PRIA kliendiregistris on muutunud, palume need üle vaadata, kasutades e-PRIA teenust “Kliendi andmed”.
 
Mesilasperede arvu saab teatada e-PRIA teenuses “Mesilasperede arvu teatamine” (Registrid -> Alusta uut taotlust -> Mesilasperede arvu teatamine).
 
Mesilaspere toetuse taotluse leiate e-PRIA avalehelt teenuses “Taotlemine” nupu “Esita toetustaotlus” alt. Avanevast rippmenüüst tuleb valida “Mesilaspere toetus”.
 
Volituste andmine kõigi e-PRIA teenuste kasutamiseks toimub e-PRIA teenuses “Esindusõigused ja volitused”. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, saab esindajat määrata ka PRIA poolt välja töötatud soovituslikul vormil “Volikiri asjaajamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga”. Kui soovitakse anda piirangutega volitus, tuleb täita lisaks ka “Volikirja vormi lisa 1. Osaliste ehk piirangutega volituste andmine”. Volikirja vormid ja lisainfo leiate kodulehelt Registrite menüü all asuvalt lehelt Esindusõigused ja volitused.
 
Erandina (kui ei ole võimalik volitusi anda PRIA iseteeninduskeskkonnas, digitaalselt allkirjastatult või paberil) saab pindalatoetuse volitusi taotluste esitamiseks anda ka telefoni teel. Kui taotlejal ei ole arvutit, aga ta soovib toetust taotleda, saab ta enda eest taotlusi esitama volitada usaldusväärset isikut, pöördudes PRIA poole registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

COVID-19 viiruse leviku ulatusest tulenevalt avatakse PRIA maakondlikud teenindusbürood klientidele 10. mail. Enne teenindusbüroosse tulemist palume tutvuda PRIA kodulehel avaldatud infoga ja kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse. Küsimuste korral palume helistada PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Palume tungivalt leida võimalus esitada taotlus mõne lähedase abiga, sest viiruse leviku ulatusest tulenevalt ei ole PRIAl võimalust teenindusbüroosid hoida avatuna kogu taotlusperioodi jooksul ja me ei saa teid abistada sellises mahus nagu eelnevatel aastatel.
 
Kust saab abi?
e-PRIA taotluste esitamiseks vajaliku tasuta juhendamisteenuse saamiseks on võimalik pöörduda konsulentide poole. Juhendamisteenust koordineerib Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistus. Täpsema info ja teenuse osutajate nimekirja leiate sihtasutuse kodulehelt.
Vajadusel saate helistada PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.
 
Maakondlike teenindusbüroode kontaktid:
Harjumaa – 639 1640
Hiiumaa – 463 6667
Ida-Virumaa – 336 6767
Järvamaa – 385 9901
Jõgevamaa – 776 2811
Lääne-Virumaa – 326 4640
Läänemaa – 472 2040
Pärnumaa – 449 9081
Põlvamaa – 799 9380
Raplamaa – 489 0241
Saaremaa – 453 0491
Tartumaa – 737 7680
Valgamaa – 766 0001
Viljandimaa – 434 2252
Võrumaa – 782 1833
 
Lisainfo:
PRIA koduleht: www.pria.ee
Registrite osakonna infotelefon: 731 2311
Pindala- ja loomatoetuste infotelefon: 737 7679
e-posti aadress: info@pria.ee

Eesti Mesinike Liidu pop-up näitus tiirutab jaanuarist maikuuni 2021 ringi Eesti suurimates kaubanduskeskustes, tuues endaga kaasa mõtteainet keskkonna tervise ning mesilaste ja inimeste osa üle selles. Näitus koosneb kolmest portatiivsest seinast, mis pakuvad nii teksti, pilti, videot kui ka interaktiivset tegevust. Unustatud pole ka lapsi, neile on näitusel mitu mesilasteemalist mängu. Näituse üks tõmbenumbreid on nn mesitaru – spetsiaalne „telk“, kus saab kuulda mesitarule omaseid hääli, tunda tarulõhnu, vaadata mesilasi ekraanil toimetamas ning omal nahal tunda, mis tunne võiks olla mesitaru sees.

Näitus on avatud:

  • Tallinna Ülemiste keskus (29.01–18.02)
  • Tartu Lõunakeskus (19.02–11.03)
  • Pärnu Kaubamajakas (12.03–01.04)
  • Rakvere Põhjakeskus (02.04–22.04)
  • Narva Astri keskus (23.04–13.05)
  • Tallinna T1 (14.05–04.06)
  •  
    Võimalik tulla keskustesse mett müüma!
    EML soovib kaasata näituse tutvustajateks ja eksponaatide turvajateks mesinikke eelkõige EML liikmete hulgast, aga piisava huvi korral ka väljastpoolt EML liikmeskonda. Kaasatud mesinikud tutvustaksid näitusel ka mett ja teisi mesindussaadusi ning saaksid võimaluse pakkuda neid ka müügiks.
    Huvilistel palun ühendust võtta – Andres Tamla +372 56501056 või andres@mesinikeliit.ee


    RITA ForBee konverents 2021 “Aidates Eesti tolmeldajaid”
    toimub 21. jaanuaril 2021 Tartu Dorpati konverentsikeskuse „Struve“ saalis.
    Antud konverentsi eesmärgiks on tutvustada „RITA ForBee“ projektiga seotud tulemusi ja anda ülevaade edasistest uuringusuundadest.

    Projekti tutvustav kodulehekülg.

    Konverentsi põhifookuseks on tutvustada erinevate (stressi)faktorite (koos)mõjusid tolmeldajatele. Käsitletakse teemasid alates maastiku muutuste mõjudest kuni pestitsiidide ja haiguste koosmõjudeni. Kuna antud konverentsi üheks eesmärgiks luua ühine arutelu erinevate osapoolte vahel, siis on kutsutud esinema erinevate huvigruppide esindajad. NB! Kõigil kuulajatel on võimalus osaleda konverentsil veebiülekande vahendusel. Esinejatel palume võimalusel kohale tulla.

    Konverentsil osalemine on kõigile tasuta.

    Konverentsi moderaatorid: Risto Raimets; Reet Karise; Marika Mänd

    Koostöös Venemaa rahvusliku Mesinike Liiduga ja kohaliku organiseerimiskomiteega on otsustatud loobuda 2021 aastal Apimondia 47. kongressi korraldamisest lükates seoses reisimisvõimaluste piiratusega COVID-19 olukorras selle aasta võrra edasi.
    Esialgsete plaanide kohaselt on uus toimumise aeg 2022 augustis-septembris.
     
    https://apimondia2021.com


    14.oktoobril võeti vastu Euroopa Liidu kemikaalide strateegia, mille eesmärgiks on tegeleda kemikaalide, sealhulgas pestitsiidide kumulatiivsete ning kombineeritud mõjudega. Tegemist on Euroopa roheleppele tugineva algatusega, mille eesmärgiks on jõuda selleni, et saaksime elada mürgivabas keskkonnas. EURACTIVi küsimusele pestitsiidide esinemise kohta kinnitas keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius, et strateegias käsitletakse pestitsiide “selles mõttes, et need on kemikaalid”, lisades, et neid “tuleb toota ja kasutada säästvamalt.”
    Edasi lugemiseks klikka siia.

    Kuidas mesindusteavet otsida ja levitada?

    Uuringu koostas COLOSSi töörühm rahvusvaheline mesindusteadlaste ja – nõustajate organisatsioon ja võrgustik.

    Teadlaste, nõustajate ja mesinike vahelise koostöö peamisteks probleemideks on vähene suhtlus ja
    erinevused vaatenurkades. Seetõttu soovime teilt kui mesinikult küsida, kuidas saaksime teieni jõuda
    ja teid aidata. Selle teadasaamiseks küsimegi: Kuidas te alustasite? Kust te olete saanud oma
    mesindusalased teadmised? Milliste mesindusvõrgustikega olete seotud? Kuidas saate mesindusalast teavet? Millist koolitust soovite? Millised on teile mesinikuna kõige suuremad väljakutsed? Ja millele peaks teie arvates keskenduma tulevikus?
     
    Palun leidke ca 10 minutit ja andke oma panus, et saaksime areneda ja teid teie tegevustes paremini aidata. Kogu teie poolt esitatud teave jääb konfidentsiaalseks. Teie vastuseid ootama jäädes B-RAP töörühma Eesti koordinaator Aivar Raudmets, e-mail: aivar.raudmets@gmail.com
     

    Kolm aastat vältava uuringu “Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused” eelarve on pea 950 000 eurot. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
    Projekti viib läbi Eesti Maaülikooli juhitud konsortsium, kaasatud on Tartu Ülikool ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituut KBFI.
    Uuringu üks eesmärk on välja selgitada tolmeldajate (sh kodus peetavate meemesilaste ning peamiste Eestis looduslikult esinevate mesilase- ja kimalaseliikide) hukkumiseni, arvukuse vähenemiseni ja liigirikkuse languseni viivad põhjused.
    Teine eesmärk on välja töötada teaduslikel alustel põhinevad praktilised soovitused meetmeteks, mis võimaldaksid vähendada mesilasperede ning teiste tolmeldajate hukkumist ja säilitada ning soodustada tolmeldajate liigirikkust ja arvukust.
    Uuring on tellitud koostöös maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumiga.
     
    Poolteist aastat uuringuperioodist on läbi. Esimesel aastal töötati läbi kirjandust ja vaadati, mis faktorid on mesilasi kõige rohkem mõjutanud ning mis uuringuid on Eestis ja ka väljaspool Eestit tehtud. Samal ajal alustati välitöid.
    „Vanad mesinikud ütlevad, et on 50 aastat mesilasi pidanud, aga nüüd enam ei oska. Põhjus on väga lihtne,” rääkis Marika Mänd. Olukord ongi muutunud, sisse on tulnud uued meemesilaste haigused ja enam ei saa käituda varasemal moel. „Looduslike mesilaste arv väheneb paljudes piirkondades üle Maa, kuid meil on olukord üldiselt hea,” tõdes Mänd.
     
    Täismahus artikkel loetav 15. septembri Maalehes.