Aasta mesinik 2018

Eesti Mesinike Liidu eestvedamisel 03. novembril 2018 Tartus mesinike vabariiklikel teabepäevadel valiti ülekaaluka häälteenamusega Aasta Mesinikuks 2018 Eston Loos.

13 aastat tagasi sattus Eston Loos raskesse avariisse, mille tulemusena peab ta edaspidi hakkama saama ratastoolis.
Mesindusega oli ta kokku puutunud isa kõrvalt juba nooremas eas. Kuna tahtmine oli juba ammu teha midagi kodus siis sai mõeldud erinevate asjade peale millega võiks maal tegeleda aga kuna eriti põllumaad ei olnud siis otsustatigi hakata tegelema mesindusega tõsisemalt. Hea oli ka see, et algteadmised olid isa käest võtta. See juhtus 5 aastat tagasi kui Eston ja tema õemees Siim Saavaste võtsid kokku ja tõid tallu „krantside” kõrvale itaalia mesilased ja ka esimesed korpustarud. Tänaseks on 8-st lamavtarust saanud juba 150-ne pereline mesila. 2016 aasta sügisel löödi kopp maasse ja 2017 oli ka uus ning uhke mesindushoone püsti. Hoone on sisustatud kaasaegse tehnikaga. 150 mesilasperega mesindamine on suvel Estoni igapäevane töö. Ta on väga heade teadmistega uuendusmeelne mesinik, kes jagab meeleldi oma kogemusi ka teistele. Koos õemehe Siimuga on Eston loonud Valgamaale ilusa mesindustalu, mis on vaatamisväärsus nii omadele kui ka välismaalastele.
Palju õnne ja edu!

Mesilaste pidamisega kaasneb kohustus mesitarud registreerida!

Mesindus on üha populaarsem tegevusala, millega tegeletakse nii oma tarbeks kui turustamise eesmärgil. Ometi puudub paljudel inimestel teadmine, et isegi ühe mesitaru pidamisega kaasneb kohustus see tegevus registreerida. Mainitud nõue on kehtestatud vajadusest, et mesilastel esinevate taudide korral oleks võimalik rakendada ühtseid tõrjemeetmeid ning ära hoida haiguse edasine levik. Kui taudistunud piirkonnas asub mesila, kelle olemasolust pole järelevalveametnikel andmeid, võib tauditõrjel tehtud töö registeeritud mesilatega osutuda nullilähedaseks, kuna hoolimatu mesinik levitab enda teadmata taudi edasi.
 
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul jätavad paljud hobimesinikud mesila registreerimata teadmatusest. “Ka ühe taru puhul lasub mesinikul registreerimise kohustus, mis kaitseb kõigi mesindusega tegelevate inimeste huve,” märgib ta.
 
Registrisse kantud mesilate asukohad on ka põllupidajatele avalikult kättesaadavad. Vastavalt põllumajandusministri määrusele peab taimekaitsevahendi kasutaja teavitama kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kes on oma mesila olemasolust teada andnud ja kelle mesilaspered asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.
 
“Teades kavandatavatest taimekaitsetöödest saab mesinik jälgida taimekaitsetööde ajal oma mesilaste tegevust ja vajadusel võtta kasutusele ettevaatusabinõud,” lisab Kaup. Registreerimata mesilate puhul põllumeestel vastavasisuline info teabe edastamiseks puudub. Nõnda seavad need mesindusega tegelevad inimesed tarudes olevad mesilased ise ohtu.
 
Kaup on kokku puutunud ka hirmuga, mille kohaselt hakkavad mesila registreerimise järgselt aset leidma ametnike sagedased visiidid. “Sellisel kartusel pole kindlasti alust. On tõsi, et Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud kontrollivad kõiki tegutsevaid mesilaid, kuid neid viiakse läbi mõistlikkuse piires. Täna kehtiva korra alusel külastatakse mesilaid valdavalt üks kord kolme aasta jooksul.
 
Mesilasperede kaardistamine hõlbustab mesinike, Põllumajandusameti, PRIA ja Veterinaar- ja Toiduameti omavahelist koostööd. “Mesila asukoht ja mesiniku andmed registris aitavad mesilasperesid paremini kaitsta kõigi võimalike ohtude eest,” rõhutab Kaup protsessi olulisust.
 
Üksikasjalik informatsioon mesilate registreerimise kohta on leitav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body& id=1172 ning PRIA veebileheküljel http://www.pria.ee/et/ Registrid/Loomade_register/Tegevuskohad.
 
Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.
 
Lisainfo Elen Kurvits
 
VTA pressiesindaja

Riik hakkab järgmisest aastast maksma mesilaspere toetust

Mesilaspere toetus avaldab positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine.
Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige Aleksander Kilk räägib, et mesinikud on teemaga tegelenud kuus-seitse aastat. Paari aasta eest pandi toetus ka eelarvekavandisse sisse, kuid toona ei õnnestunud sellele rahalist katet leida.
 
„Järgmisest aastast alates plaanib riik maksta mesilaspere toetust, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Olen mesinikega ise mitmeid kordi kohtunud ja lubanud nende muredega tegeleda – mul on hea meel, et saan oma lubadust täita,” ütleb maaeluminister Tarmo Tamm.
Riigieelarve läbirääkimistel on Vabariigi Valitsus kokku leppinud mesilaspere toetuse maksmise alates 2019. aastast. Käesoleva aasta teisel poolaastal alustab Maaeluministeerium toetuse tingimuste väljatöötamist, kuhu kaastakse mesindussektori esindajad. Lõplikult kinnitatakse toetuse maksmine 2019. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisega.
Loe edasi Maaeluministeeriumi lehelt

Avalik pöördumine täiendatud – lisatud ministeeriumi vastus

Allpool ministeeriumi vastus.
 
Lugupeetavad
President pr. Kersti Kaljulaid
Riigikogu esimees hr. Eiki Nestor
Peaminister hr. Jüri Ratas
Riigikogu fraktsioonide esindajad
 
Meil kõigil on kombeks rääkida puhtast Eesti loodusest ja seal toodetud toidust. Kahjuks ei saa me täna keskkonna ja toidutootmise puhtusest enam rääkida.
 
2016. aastal kasutati Eestis 834 328 kg toimeainena ehk 618 grammi Eesti elaniku kohta taimekaitsevahendeid. Kasv viimase 5-6 aastaga on olnud peaaegu kahekordne. Mürkainete ja väetiste suurenev kasutamine on viinud ohtlike tendentsideni. Vähenenud on lendavate putukate osakaal kõikjal maailmas. Sakslaste viimase 30-l aastal tehtud uuringute alusel on nende arvukus vähenenud 76% www.sciencemag.org. Need on aga peamised taimede tolmeldajad. Tänu tolmeldamisele on meie toidulaual kuni 75% rohkem toiduaineid (http://www.fao.org/news/story/en/item/384726/icode/).
Putukatest toituvad paljud linnud ning pisiimetajad. Kui lindudel ei ole piisavalt toitu (putukaid), siis nad hukkuvad, samuti põhjustab lindude hukkumist otsene kokkupuude erinevate taimekaitsevahenditega ning suurenev metsade lageraie. Putukate hävingu peamiseks põhjuseks on liig-intensiivne põllumajandus (otsesõnu – põllumajanduslike mürkide kasutamine).
 
Prantslaste hiljutine uuring lindude väheneva populatsiooni kohta näitab, et olukord muutub aastatega tõsisemaks. 2011 aasta uuringu kohaselt on viimase 30 aasta jooksul lindude arv vähenenud 421 miljoni võrra. Kaob ka meie rahvuslind – suitsupääsuke. Probleem on seotud peamiselt põllumajandusmaastikul elavate linnuliikidega. Lindude arvukuse vähenemine näitab, et kogu ökosüsteem ei ole heas seisukorras. Seda näitas ka Eesti Ornitoloogiaühingu hiljutine uuring, mis tõdes, et ka meie metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas. Taimekaitsevahendid hävitavad mullaelustiku, lisaks patogeenidele sureb kasulik mikrofloora, mitmesugused algloomad, putukad, ussikesed jne. kes aitavad kaasa täisväärtusliku toidu kasvatamisele. Sageli saavad elutus mullas ülekaalu taimede haigustekitajad ja nende allasurumiseks tuleb kasutada järjest suuremaid mürkide koguseid. Seda kasvutendentsi näeme juba praegu. Surevad ka taimekahjurite looduslikud vaenlased.
 
Taimekaitsevahenditele lisatakse abiained, mis suurendavad nende toimeaja pikkust (näiteks kleepained). Kemikaale jm komponente sisaldava lahusega ülepritsitud putukad, ka mesilased, ei ole võimelised märgade tiibadega lendama. Nad hukkuvad.
Kasutatakse paagisegusid, nn. kleepuvate “keemiakokteile”, mille koostoimet praktiliselt ei ole uuritud, kuid on juba teada, et kemikaalide koosmõju on vägagi ohtlik. Seetõttu alahinnatakse taimekaitsevahendite jääkide ja nende laguproduktide koosmõju mullas. Jäägid jõuavad põhjavette (joogivesi) ja veekogudesse, kus võivad püsida aastaid ning meie toidulauale. Reostunud põhjavett ei ole võimalik puhastada. 2017 aastal uuriti Eesti jõgede veekvaliteeti ning taimekaitsevahendite jääke leiti enamikes võetud proovides. Näiteks enimkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud 3 korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle piirväärtuse 10 korral).www.envir.ee
 
Linnades, kus kasutatakse pinnavett joogiveena, ei ole uuritud pestitsiidide sisaldust vees või ei avaldata neid andmeid. Glüfosaadi ja teiste pestitsiidide jäägid mõjuvad toidus inimeste ja loomade immuunsüsteemile, tõuseb kasvajalistesse haigustesse haigestumise risk, tekivad häired psüühikale jne. https://link.springer.com/article/10.1007/s11356-016-7425-3. Ka täna oleme olukorras, kus Euroopas palju kõneainet põhjustanud neonikotinoidid on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) uue raporti kohaselt äärmisel ohtlikud. Raporti põhjal järeldab EFSA, et neonikotinodid kahjustavad nende enamike kasutusalade puhul lisaks meemesilastele ka kimalasi ja erakmesilasi. On selge, et kasutatavad mürgid ei vali liike, keda nad tapavad ning seetõttu oleme teadmatuses tegelikust hävingust, mis ökosüsteeme igal mürgitamisel tabab. Me ei tea veel täna kui suurel määral need mõjutavad inimese tervist. Eesti peab võtma vastu põhimõttelise otsuse niivõrd ohtlike ainete kasutamine meie riigi territooriumil keelustada.
 
Mida teha, et olukord paraneks? Alljärgnevalt Eesti Mesinike Liidu ettepanekud, millele palume kõikide poliitiliste jõudude tuge:
– Tõsta inimeste teadlikkust taimekaitsevahendite ohtlikkusest loodusele, inimese ja loomade tervisele.
– Kasutada integreeritud agrotehnikat.
– Pritsimisega seotud tööd teha öisel ajal, kui ei ole putukate ja mesilaste lendlust.
– Lõpetada teravilja ja kartuli pritsimine enne koristamist glüfosaatidega saagi kuivatuskuludelt säästmiseks
– Mitte kasutada üleliigselt mineraalväetisi, kust need satuvad põhjavette.
– Seada pestitsiididele aktsiis. Laekunud summad kantakse fondi, mida kasutada keskkonnakahjude hüvitamiseks (tolmeldajad).
– Lõpetada ökosüsteemidele ohtlike pestitsiidide jaemüük.
– Lõpetada teepeenarde ja raudteede ohtlik kemikaalidega (eriti Roundupi ja muude glüfosaate sisaldavate preparaatidega) töötlemine.
– Toetada mahetootmise laienemist põllumajandustoetuste abil.
 
Riigikontrolli hinnangul on pestitsiidide kasutamise suurenemine ohu märk ja riik ei tohiks sellele suundumisele reageerimisega hilineda. www.riigikontroll.ee
 
Pöördumisega ühinenud:
Eesti Mesinike Liit
Eesti Meetootjate Ühendus
Ökoriik Eesti võrgustik
 
 

Ministeeriumi vastuse lugemiseks klikka.

Eesti mee kvaliteediklasside kava

Juba alates 2004.aastast on meil toimiv Eesti riiklik mesindusprogramm. Selle programmi vastutav täitja on Eesti Mesinike Liit ja tööd juhib programmijuht Aivar Raudmets.
Programmi kohta leiate rohkem infot www.mesindusprogramm.eu
Programmi raames on palju tegevusi ja üks neist on uuring, mida teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK)
 
Töö eesmärk: Luua alus Eesti mee kvaliteediklasside süsteemile, mille alusel oleks Eesti mesi lihtsasti väärindatav ja kaubeldav toode. Loodav raamistik peab andma kindluse nii mee ostjale kui müüjale toote kvaliteedi osas, mille tulemusena on Eesti mesi hästi kirjeldatud ja normeeritud toode, mida homogeniseerida, pakendada ja kaubelda.
 
EKUK palub uuringu teostamisel mesinike abi ja vastata küsimustikule.
 
Käesolev küsimustik on koostatud selleks, et saada sisendit erinevatelt osapooltelt võimaliku süsteemi rakendatavuse jms kohta.
 
Küsimustik on avatud kuni 20.04.2018

Meekonkurss

Eesti Mesinike Liit, Raadio Elmar ja AS Eesti Meedia korraldavad koostöös meekonkursi eesmärgiga tutvustada ja propageerida head eesti mett. Sealjuures valitakse välja ja auhinnatakse konkursi parimad meed.
 
Kõik mesinikud on oodatud osalema oma meega konkursil. Eelnevalt kindlasti tutvuda kindlasti konkursil osalemise reeglitega.
 
Konkurss toimub 4.-21.aprill 2018.

 
Rahvahääletus toimub Maamessil Eesti Meedia boksis perioodil 19.-21.aprillil kella 12-ni või kuni degusteeritakse lõpuni kasvõi ühe nominendi mesi.
 
Mett saab tuua või saata Raadio Elmari (AS Eesti Meedia) kontorisse kuni 16.aprillini (k.a). As Eesti Meedia asub Tartus Ülikooli tn 2a. Lahtiolekuajad esmaspäevast reedeni kell 9-17 (laupäeval ja pühapäeval suletud). Kaasas peab olema kindlasti konkursil osalemise andmeleht, mille leiab konkursil osalemise reeglite juurest.
 
Mesinikud, olgem aktiivsed ja aidakem kaasa hea eesti mee tutvustamisel tarbijatele!
 


KONKURSIL OSALEMISE REEGLID
1. AS Eesti Meedia koostöös Eesti Mesinike Liiduga (edaspidi ühiselt nimetatud Korraldajad) korraldab Maamess 2018 raames Maamessi meekonkursi, mis algab 4. aprillil ja kestab kuni 21. aprill 2018.
2. Konkursil saavad osaleda Eestis kogutud naturaalsed meed, mis on kogutud 2017. a ja mis on oma loomulikus olekuks, seega praeguseks kristalliseerunud, kuid pehme ja degusteeritav.
3. Konkursil osalev mesinik (edaspidi nimetatud Osaleja) saadab või toob kohale sobiva suurusega sildita meepurgi, milles on 0,9–1,0 kg mett.
4. Mett saab tuua või saata Raadio Elmari (AS Eesti Meedia) kontorisse kuni 16. aprillini (k.a). AS Eesti
Meedia asub Tartus Ülikooli tn 2a. Lahtiolekuajad esmaspäevast reedeni kell 9–17 (laupäeval ja pühapäeval suletud).
5. Konkursile toodud meepurgile on eraldi lisatud andmeleht mesiniku andmetega, mille saab alla laadida siit.
6. Meepurgi konkursile saabumisel märgistatakse purk numbriga ja sama number märgitakse ka mesiniku poolt meepurgiga koos toodud/lisatud andmelehele.
7. Mee žürii hindamisele läheb meepurk üksnes numbriga märgistatult ja hindajad ei tea mesiniku nime, kelle mesi on hinnatavas purgis.
8. Mee hindamiseks žürii poolt koostab Eesti Mesinike Liidu juhatus juhise kriteeriumite osas, mida hindamisel järgida.
9. Žürii koguneb hindamiseks 17. aprillil 2018. Žürii koosneb Eesti Mesinike Liidu liikmetest, Maamessi korraldajaliikmetest ning Raadio Elmar/Eesti Meedia töötajatest.
10. Hindamine toimub eristuva skaala järgi hinnetega 1…5 iga üksiku näitaja osas. Iga hindaja puhul tuuakse välja vastava mee koondhinne. Paremusjärjestus määratakse iga meenäidise osas kõigi žüriiliikmete summeeritud koondhinnete võrdluse alusel.
11. Pärast viie parema punktimäära saanud mee välja selgitamist võtab Korraldaja nominentidega ühendust e-kirja või telefoni teel.
12. Maamessil toimuvale rahvahääletusele esitatakse viis (5) mett, mis kogusid žürii hääletusel enim punkte.
13. Rahvahääletus toimub Maamessil Eesti Meedia boksis perioodil 19.–21. aprillil kella 12-ni või kuni degusteeritakse lõpuni kasvõi ühe nominendi mesi.
14. Mee hindamisele läheb meepurk ainult numbriga märgistatult ja Maamessil rahva hulgast hindajad ei tea mesiniku nime, kelle mesi on hinnatavas purgis.
15. Rahvahääletusel märgib hindaja hindamissedelile ainult tema hinnangul parima mee numbri.
16. Rahva lemmik kuulutatakse välja Maamessil Eesti Meedia boksis ja raadios Elmar 21. aprillil.
17. Korraldaja võtab võitjaga ühendust hiljemalt 23. aprillil 2018.
18. Viis nominenti saavad auhinnaks Post Factumi kirjastuse poolt välja antud raamatu «Eesti riigi 100 aastat» (I ja II osa).
19. Rahvahääletuse võitja saab auhinnaks Eesti Meedia aastase väljaande tellimuse. Valida saab ühe ajalehe järgnevate ajalehtede hulgast: Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Järva Teataja, Virumaa Teataja Lõuna-Eesti Postimees.
20. Osaleja kinnitab Korraldajale enda kohta esitatud andmete õigsust.
21. Konkursil osalemisega annab Osaleja Korraldajale nõusoleku töödelda oma isikuandmeid, võitja nime avaldamiseks ja selle edastamiseks võidu kättesaamiseks.