Mesilaspere toetuse töögrupi uudised

11-ndal mail toimus Põllumajandusministeeriumis mesilaspere toetuse töögrupi esimene kohtumine. Mesinikke esindasid EML-i esindaja Ülo Lippa ja Kutseliste Mesinike esindaja Mart Kullamaa. Ministeeriumi poolt kuulasid ettepanekuid Liina Jürgenson ja Helena Vaher.
Töögrupi põhiteemadeks olid mesilaspere toetuse eesmärgid ja toetuse saajad.
Ühiselt jõuti järeldusele, et mesilaspere toetuse peamine eesmärk on parandada Eesti mee konkurentsivõimet, seda eriti võrdluses lähiriikidega, kus mesinikele juba vastavat toetust makstakse.
Riigipoolseks eesmärgiks oleks ka parema ülevaate saamine kogu mesindussektorist, sest saadav toetus tõstaks mesilasperede registreerimist PRIA registris.
Väga oluline oleks toetuse tulemus ka tauditõrje seisukohalt. Kui on teada, kus mesilad asuvad saab teostada nende üle veterinaarkontrolli ja näiteks ameerika haudmemädaniku kolde avastamisel kaitsta ümbruskaudseid mesilaid nakatumise eest.
Kui eesmärkide sõnastamine möödus täielikus üksmeeles, siis saajate ringi defineerimisel läksid mesinike esindajate ettepanekud veidi lahku. Kutselised mesinikud pakkusid mesila alampiiriks 15 peret lisatingimusega, et tegu peaks kindlasti olema ettevõtjaga, EML-i seisukoht oli, et eelkõige just mesindustaudidega võitlemiseks võiks toetuskõlbulikud olla kõik PRIA registris olevad mesilad alates 5-st perest ja toetust tuleks pakkuda ka eraisikust mesinikule. Edasise arutelu käigus jõudsime ühisele arvamusele, et pakkudes toetust 100€ aastas väga palju nn. võsamesinikke peidust välja ei meelita, samas on selgelt märku antud, et riik ka väikemesinikega arvestab.
Üheselt sõnastatavat otsust kohtumisel vastu ei võetud. Hetkeseisuga on ministeeriumi polt riigieelarvesse tehtud ettepanek summas, mis kataks 20-eurose toetuse korral PRIA/s olevate mesilasperede arvu ligi kahekordselt. Paraku avaldati kahtlust, et selle summa saamise tõenäosus on tagasihoidlik.
Töögrupp jätkab tegevust ja kui mitte enne, siis järgmisel korral tuleb mesilasperede toetuse teema arutluse alla ümarlaual, kus osaleb ka uus minister.

Lühikokkuvõtte koostas Ülo Lippa

Evelin Hillep: tarbetud taimekaitsetööd tuleb ära jätta

PRESSITEADE
Põllumajandusministeerium
08.05.2015

Integreeritud taimekaitse (ITK) ehk mehhaaniliste, bioloogiliste ja keemiliste taimekaitselahenduste kombineerimine aitab põllumajandustootjatel muuta tootmist tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks. ITK põhimõtted võtab pildis kokku Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud õppematerjal.
„Oluline on, et põllumehed ei kasutaks keemilisi taimekaitsevahendeid ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret. Taimekaitsevahenditega peaks sekkuma alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. „Suurt osa ITK põhimõtteist, nagu sobiva viljelusmeetodi ja sertifitseeritud seemne kasutamine, tasakaalustatud väetamine ja lupjamine ning hügieeniabinõude kasutamine taimekahjustajate leviku vältimiseks, rakendab enamik põllumehi juba täna. Lisaks tuleks iga taimekasvatusperioodi lõpus ka analüüsida, milliseid muutusi tootmises teha, et taimekahjustajate esinemist ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajadust vähendada.“
ITK põhialuseks on taimekaitsevõtete rakendamine ainult vajadusel. Taimekahjustajate esinemisel kasutatakse võimalusel mittekeemilisi tõrjeviise, nende puudumisel konkreetsele taimekahjustajale kõige tõhusamate taimekaitsevahendite optimaalseid kulunorme.
„Uuringud on näidanud, et paljudel juhtudel suurendab integreeritud taimekaitse rakendamine tootmise majanduslikku tulukust. Tarbetute taimekaitsetööde ärajätmisega vähenevad kulud, ilma et põllukultuuride saagikus langeks. Valminud õppematerjal annab lihtsa ja lühikese ülevaate integreeritud taimekaitse põhimõtetest,“ rääkis Hillep.
ITK on kõikide selliste võtete kasutamine, mis väldivad taimekahjustajate esinemist või hoiavad nende esinemise allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust.
ITK üldiste põhimõtete rakendamine on 2014. aasta algusest kohustuslik kõigile professionaalsetele põllumajandustootjatele.
Põhimõtete järgimise näevad ette Euroopa Liidu tegevusraamistik taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks ning 2014. aasta alguses Eestis kinnitatud „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017“

Vaata infograafikut siit.
Loe lisa põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Jaanuarikuine PõM ümarlaud

Ümarlaua koosolekul esitasid nii EML kui EMK esindajad ministeeriumi ametnikele oma ettepanekuid, millest enamus olid kantud ühistest või ühesugustest eesmärkidest. Oli optimistlikke märke, et nii ümarlaua teemade otseseks lahendamiseks kui töögruppide kaudu mesinike jaoks reaalsete tulemuste püüdlemiseks on EMK valmis koostööks EML-ga.
Paraku paari päeva pärast tuli tunda pettumust, kui EMK koordinaator Tago Holsting levitas EMK veebilehel Infoleht 3 kaudu avalikkusele oma nägemust toimunud ümarlaua koosolekust, esitades enam kui küsitava sisuga väiteid.
EML vastus EMK halvustavas toonis kirjutisele

Ettepanekud

mesindusala ümarlauas jaanuaris 2015.a. arutatavate probleemide ja teemade valiku osas

Lugupeetav härra minister
Eesti mesindussektori praeguse olukorra ja edasise arengu ning majandusliku jätkusuutlikkuse
seisukohast on suurimateks takistusteks probleemid järgmistes valdkondades:
1. Mesilasperede arvukust pärssivad tegurid, sealhulgas mesilaste probleemsem tervislik
seisund ja mesilasperede suur suremus nii mesilashaiguste tõttu kui taimekaitses
pestitsiidide liigse ja väärkasutamise tulemusena. Sellega kaasneva mesilaste arvukuse
ja seega ka mesilaste tolmeldamispotentsiaali vähenemisega satub löögi alla ka
paljude putuktolmlevate aia- ja põllukultuuride kasvatamise tulemuslikkus ning
looduslike taimekoosluste tasakaalu säilimine.

Täisteksti saab lugeda siit.

Mesindusorganisatsioonide koostöökogu

Uuendatud 20.12 – Lisatud EML poolne selgitus, miks ei liitutud Koostöökoguga.

Jänedal toimunud mesinike sügispäevadel tegi EML juhatuse esimees Aleksander Kilk ettepaneku kõigile Eesti mesindusorganisatsioonide esindajatele ja mesinike aktiivile koguneda ühisele nõupidamisele. Peagi sekundeeris Mart Kullamaa, kes samuti esitas üleskutse ühise laua taha koguneda.
Kuidas edasi minna, arutasid ärksamad mesinikud 29.novembril Tallinnas.
Vastukajad on olnud erinevad, kes poolt, kes vastu. Pikema arvamuse kirjutas vanameister Antu Rohtla.

Lisatud manused:
EML lühiselgitus, miks ei liitutud EMK-ga
EKMÜ memorandum ja A. Kilgi vastus
Antu Rohtla mesinike katusorganisatsioonist
Päevakava ja A. Kilgi esitlus koosoleku avamisel.
A. Kilgi üleskutse nõupidamisele ja EKMÜ seisukohad koostöökogu kohta.
EML kutse koostöökogu koosolekule.

26. oktoobril 2013 toimunud mesinduskonverentsi ülevaade

Mesinduskonverentsi “Keskkonnahoidlik majandamine läbi mesinduse”  rahastus oli MAK 2007-2013 meetme 1.1.1. raames.

Konverentsi ettekannetega saab tutvuda vajutades lingile:

1) Illar Lemetti ettekanne Mesindus kui maaelu lahutamatu osa (Illar Lemetti)

2) Reet Karise ettekanne Meetootmine ja mesindus on keskkonnasõbralik tegevusala (Reet Karise)

3) Aleksande Kilk ettekanne Kuhu liigud Eesti mesindus (A.Kilk)

4) Arvi Rae ettekanne Mesilaste tervis (Arvi Raie)

5) Jaanus Tull ettekanne Mesindus kui majandustegevus (Jaanus Tull)

6) Aleksander Kilk ettekanne Rahvusvaheline mesindusalane koostoo (A.Kilk)

Töögruppide kokkuvõtetega saab tutvuda siit:

1. töögrupi kokkuvõte

2. töögrupi kokkuvõte

3. töögrupi kokkuvõte

4. töögrupi kokkuvõte

5. töögrupi kokkuvõte

Konverentsi eesmärk: Eesti mesinduse kui keskkonnasõbraliku tegevusala olukorra ja probleemide kaardistamine ning Eesti mesinduse jätkusuutlikkust tagava arengukava 2014-2020 põhisuundade arutamine ning otsustamine.

Maaülikool uurib taimekaitsemürkide mõju mesilastele

Põllumajandusministeerium otsustas rahastada Eesti Maaülikooli uuringut taimekaitsevahendite esinemist mees ja suiras ning nende mõju meemesilastele.

Uuringuga selgitatakse välja, kas mesilaste suremus on Eestis seotud taimekaitsevahendite kasutamisega rapsikasvatusel. Muu hulgas uuritakse, milline on pestitsiidijääkide hulk mees ja suiras ning analüüsitakse nende jääkide mõju mesilasperede arengule – nt mee tootlikkusele ja mesilaste haigestumise ja suremuse tasemele. Loe edasi PM kodulehelt