Teemade arhiiv: EML info

Ilmunud on värske “Mesinik”, mis jõuab EML liikmetele postiga koju kätte eeldusel, et puuduvad võlgnevused Liidu ees.
Kui te ei soovi EML liikmeks astuda, siis saab ajakirja ka tellida, aastatellimuse hind on 35.-€, üksiknumbri oma 9,9 € koos postitamise tasuga.
Lühike ülevaade värskest ajakirja numbrist asub siin.

 
 
Samuti rõõmustame Liidu liikmeid 2022 aasta kalendriga, mis on seekord pühendatud faunale, mis üht või teistviisi mesindusega seotud. Pilte ja soovituse mesiniku tarbeks on alates sipelgatest kuni karudeni.
EML liikmetele jõuab kalender eelmainitud tingimustel samuti postiga, kõik teised saavad selle soetada 5.-€ eest, lisandub postikulu.

 
Eesti Mesinike Liidu eestvõttel on igal aastal kujunenud traditsiooniks valida mesindussektoris enim silma paistnud mesinik ja põllumees või mesinikega koostöö tegija.
Nii jätkas Liit traditsiooni ka tänavu ja hääletamine toimus EML üldkoosolekule järgnenud mesindusloengute vahepeal.
 
 
 
 
Risto Raimets
Kohapeal toimunud salajase hääletuse tulemusena valiti Aasta Mesinikuks Risto Raimets!
Mesilas üle 400 mesilaspere; omab PhD kraadi taimekaitsevahendite mõjust mesilastele, Septembris valiti EurBee presidendiks.
 
 
 

Arnol Pastak

Aasta Mesilaste Sõber on Arnold Pastak – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kauaaegne direktor – on viinud mesinduse õpetamise väga heale (maailma) tasemele.
 
 
 
 
 
 
 
Eesti Mesinike Liit õnnitleb tunnustusega pärjatuid ja soovib neile edu edaspidiseks!

 
Eesti Mesinike Liidu juhatus kutsub kokku Eesti Mesinike Liidu üldkoosoleku 26.novembril 2022 algusega kl 10.30 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.
Osalejate registreerimine algab kell 10.00.
Osalemissoovist palun kindlasti teada anda alloleva vormi abil, nii saame arvestada toitlustusega, lisaks on koosolekujärgsel loengul osalemine võimalik vaid eelregistreerimise alusel.
 
Päevakava
Registreerimine alates kell 10.00
EML üldkoosoleku algus kell 10.30

  • 1. 10.30-10.40 EML üldkoosoleku avamine ja rakendamine, koosoleku juhataja ja protokollija valimine.
  • 2. 10.40-11.10 EML aruanne-ülevaade 2022.a. uue juhatuse tegevustest, EML arengutest.
  • 3. 11.10-11.30 3. EML ajakirja Mesinik ja liikmetele suunatud teabelevi arendamisest – Krista Kivisalu
  • 4. 11.30 – 11.50 Sõnavõtud ja küsimused-vastused.
  • 5. 11.50-11.55 EML auliikmete tunnustamine – Olvi ja Jüri Lugus.
  • 6. 11.55-12.00 EML üldkoosoleku lõpetamine.

    •  
    Järgneb mesindusalane teabepäev.

  • 12.05-12.30 EurBee ja mesindusalased teadusuuringud Euroopas – Risto Raimets, EMÜ teadur ja EurBee 10 president
  • 12.30-13.15 Mesindusala uuringutest Eesti Maaülikoolis – Reet Karise, EMÜ kaasprofessor
  • 13.15-14.00 Lõuna
  • 14.00-14.30 Aasta Mesinik 2022 ja Aasta Mesilaste Sõber kandidaatide tutvustamine ning valimine
  • 14.30-15.00 Taimekaitsevahendite ohutu kasutamise nõuded ja mesilaste kahjustuste
    vältimine – Mariann Leps, PTA taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik
  • 15.00-15.30 PRIA – mesinike kohustused ja toetuste võimalused – Ahti Bleive, PRIA peadirektori asetäitja.
  • 15.30-15.45 Aasta Mesinik 2022 ja Aasta Mesilaste Sõber 2022 väljakuulutamine
  • 15.45-16.30 Eesti Mesinduskogu , uue mesindusprogrammi 2023-2027 põhisuunad ja tegevuste kava
  • 16.30 Mesinduspäeva lõpetamine

    •  
    Osalejatele valmistatakse Olustvere sööklas lõuna vastavalt eelregistreerunud toidu tellijate arvule. Nii üldkoosolekust osavõtjatel kui lõunasöögi soovijatel palume eelregistreeruda EMLi veebilehel ja tasuda lõunasöögi eest hiljemalt 23 novembriks 13 eurot EMLi LHV panga kontole EE877700771001799694.
     
    Kuigi põhjapanevaid hääletusi plaanis pole, siis volitused pole esmatähtsad, aga need, kes soovivad näiteks kaasa rääkida Aasta Mesiniku valimistel, võivad anda (digi)allkirjastatud volituse enda esindamiseks ja hääletamiseks usaldusväärsele EMLi liikmele. Digiallkirjastatud volitused tuleb eelnevalt saata EMLi juhatuse e-posti aadressile info@mesinikeliit.ee.
    Kohtumiseni Olustveres üldkoosolekul!
    EMLi juhatus

    2 aprillil toimus EML üldkoosolek, kus muude tegevuste käigus valisid liikmed järgnevaks 3 aastaks Liidule uue juhatuse.
    Valituks osutusid (kandideerimisavalduste esitamise järjekorras):
     
     

    Aado Oherd, staaž EML liikmena 30 aastat.
    EML-i valitavas uues juhatuses sooviksin tegeleda järgmiste küsimustega:
    * et ka tulevikus jätkuks tarutoetuse maksmine.
    * esindada EML-i Põllumajandus- ja Toiduameti kliendinõukojas ning taimekaitse komisjonis.
    * leida noor ning mesindusest huvitatud loomaarst, kes oleks pädev kõikides mesindusalastes küsimustes.   Vajadusel võimaldada täiendkoolitusi ja praktiseerimist nii kodumaal kui Põhjamaades ning mujal.
    * osaleda mesinduse igapäevaste probleemide lahendamises ja selle tegevusala arendamises.
     

    Aleksander Kilk, staaž EML liikmena 30 aastat.
    * Kandideerides Eesti Mesinike Liidu juhatusse sean üldiseks eesmärgiks osaleda EML juhatuse meeskonnatöös jooksvate ülesannete ja põhikirjaliste eesmärkide täitmisel.
    * Koostöös Maaeluministeeriumi ja teiste ametkondadega osalen seadusandlike algatuste koostamisel, esitamisel ja läbirääkimistel mesindust, sealhulgas mesilaste kaitset puudutavates küsimustes.
    * Pühendan aega ja tähelepanu koostöö arendamisele EML ja teiste mesindusorganisatsioonide vahel, sealhulgas EML esindajana Eesti Mesinduskogus.
    * Aitan kaasa nii EML siseste kui mesindussektori laiapõhjaliste arengu- ja tegevuskavade koostamisele ja elluviimisele.
    * Pean oluliseks mesinike teavitamist ja koolitust, osalen EML Koolituskeskuse tegevuse juhtimises ja praktilises mesindusalases koolituses.
    * EML teabelevi eesmärkidel aitan kaasa Mesinik-ajakirja ja teiste mesindusala teabematerjalide loomisele ning levitamisele.
    * Osalen EML rahvusvaheliste suhete ja koostöö korraldamises erinevatel tasemetel.
    * Propageerin ja populariseerin nii mesindust kui mee ja teiste mesindussaaduste laialdasemat kasutamist Eesti elanike hulgas.

     
     
    Andrus Ostrov, staaž EML liikmena 9 aastat.
    Pean oluliseks meeskonna- ja koostööd EML-i liikmete ja teiste ametkondadega. Osalen EML-i jooksvate ülesannete ja põhikirjaliste eesmärkide täitmisel. Pean oluliseks mesinduse kui looduslähedase tegevusala propageerimist, selleks et tuua uusi mesinikke mesindussektorisse.
     
     

     
    Ülo Lippa, staaž EML liikmena 25 aastat.
    Mesindusega tegelenud olen 44 aastat, Mesinike Liiduga liitusin mõned aastad peale organisatsiooni moodustamist. Olen osalenud 3 revisjonikomisjoni töös ja kahes EML juhatuses.
    Kandideerides EML juhatuse liikmeks soovin jätkuvalt panustada Liidu veebilehe toimimisse, samuti rääkida aktiivselt kaasa juhatuse koosolekutel arutledes Liidu tegevustega seonduvaid küsimusi.
     
     
     

    Andres Tamla, staaž EML liikmena 12 aastat.
    Iseseisev teadlik mesinduse kogemus aastast 2009. Teoreetilised mesinduslikud teadmised on omandatud Olustvere Teenindus- ja Maamajandus koolis, mesinduse erialal. Oman mesinik tase 5 kutsetunnistust ja mesinduse konsulent tase 5 kutset.
    Praktilised teadmised on omandatud Soomes suurmesilas töötades (1200+ mesilasperega) ja oma mesila arendamisel Läänemaal. Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige olnud aastast 2015 ning sooviks jätkata panustamist organisatsiooni arengusse. Seni olen tegelenud erinevate projektide koordineerimise ja läbiviimisega. Soov oleks omalt poolt aidata kaasa EML’i kaasajastada.

    Seoses Venemaa jõhkra kallaletungiga Ukrainale ei pea Apimondia korralduskomitee tuginedes enamike liikmete avaldustele võimalikuks Apimondia kongressi 2022 pidamist Vene Föderatsiooni territooriumil.
     
     
     
     
    Seoses sellega on otsustatud korraldada 47-s kongress Türgis Istambulis 24 – 28 augustil. Toimumiskoht on sama mis aastal 2017.
    Kogu vajalik info on kättesaadav Apimondia ametlikult veebilehelt.

    Taas on heameel EML liikmetele pakkuda mee müügil nii vajalikke väikeseid kilekotte tükihinnaga 15 senti!
     
    Kilekoti mõõt on 26X26cm (+ sangade pikkus), mahutab üksteise kõrvale asetatuna kolm kilost või isegi neli 700-grammist meepurki. Lisaks on võrreldes eelmiste partiidega kujundust veidi kohendatud, samuti on kott tugevamast plastikust.

    14. märtsil 2022 lahkus meie hulgast üks vanema põlvkonna tuntumaid mesinikke, emadekasvataja Mai Endla.
     
    Mai sündis 05. mail Virumaal, Viru–Jaagupi kihelkonnas 1940 aastal mesinike perekonnas. Lõpetas 1958 aastal Rakvere I Keskkooli ja asus õppima Eesti Põllumajanduse Akadeemia Agronoomia teaduskonda, mille lõpetas 1963. aastal agronoomi kutsega. Mai isa ja ema tegelesid mesindusega ja nii omandas väike Mai juba varakult mesinduses nii vajaliku „suitsuandja“ eriala. Huvi mesinduse vastu ja vanematelt saadud teadmised viisidki ta kokku toonase EPA õppemesila entusiastliku ja suurte teadmistega mesiniku Ants Pahlaga ja hiljem EPA aianduse- ja mesinduse õppejõu Paul Juurikasega.
     
    Pärast EPA lõpetamist töötas Mai paar aastat sovhoosis osakonnajuhatajana, misjärel siirdus EPA õppejõu Paul Juurikase õhutusel õppima mesindust Rõbnoesse Üleliidulisse Mesinduse Instituuti, kus toona töötasid mitmed maailmamainega mesindusteadlased. Õpingud Rõbnojes lõppesid 1967 aastal, misjärel Mai siirdus Moskvasse K.A.Timirjazevi nimelisse Põllumajanduse Akadeemiasse õppima mesilaste tõuaretust.
     
    Naasnud Eestisse sai temast äsja Harku-Järvele rajatud Mesilasemade Kasvatuse ja Tõuaretuse Katsepunkti juhataja. Omandatud teadmised aitasid tal välja selgitada Eestile sobivaima mesilastõu. Valida tuli kolme erineva tõu ehk populatsiooni vahel. Mitmeaastase töö tulemusena osutus selleks kraini mesilane.
     
    Mesiniku töös pidas Mai peamiseks huvi ja armastust oma töö vastu. Ta toonitas, et esikohale ei või mesiniku töös seada mitte mee müüki, vaid selleks peab olema mesilaste heaolu.
    Teiseks oluliseks kriteeriumiks pidas Mai mesiniku enda võimete ja teadmiste hindamist. Ta toonitas, et mesila suurus peab olema just selline, millest jõud ja mõistus üle käivad.
    Kolmandaks pidas ta teadmiste vajalikkust. Ta rõhutas, et mesilased on miljonite aastate jooksul väga vähe muutunud, kuid suudavad vahest oma käitumisega üllatada ka kogenud mesinikke. Seega mesindusega tegelemine tähendab ühtlasi ka elukestvat õpet.
    Neljandaks rõhutas ta, et mesindusel peavad olema ühised eesmärgid, mis ei pea olema jagatud üksikute väiksemate või suuremate huvigruppide eesmärkidest lähtuvalt.
     
    Mai oli nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes, mistõttu ka tema kasvatatud mesilasemad olid väga hinnatud. Algmaterjali emadekasvatuseks käis ta ise Austrias valimas ja toomas. Tema eelistus oli Carnica Singeri liini mesilasemad. Nimetatud liini mesilasemasid eelistasid ka paljud teised Eesti mesinikud.
     
    Mai pidas inimese elus väga oluliseks ka oma kodu. Koos vennaga ehitasidki nad koos Hüüru alevikku omale perele maja.
     
    On lõppenud ühe suure eesti mesiniku maine teekond, kuid tema kasvatatud mesilasemade järglased elavad veel kaua ja aitavad säilitada meie ilusat ja kordumatut loodust.
    Me ei või unustada ka Mai poolt väljaöeldud tõdemust et: „….Mesinik, kes eelkõige unistab ärist ning sellest saadavast rahast, ei ole kunagi suuteline mesindusele tervikuna kasu tooma !…“
     
    Kõik need mõeldud mõtted ja soovid jäävad edasi elama Sinu poolt suure armastusega kasvatatud mesilasemades, Sinu kaasteelistes ja mõttekaaslastes.
     
    Puhka rahus!
     
    Antu Rohtla ja kõik mesinikud/sõbrad, kellele Mai mälestus kallis on.