Kolm aastat vältava uuringu “Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused” eelarve on pea 950 000 eurot. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
Projekti viib läbi Eesti Maaülikooli juhitud konsortsium, kaasatud on Tartu Ülikool ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituut KBFI.
Uuringu üks eesmärk on välja selgitada tolmeldajate (sh kodus peetavate meemesilaste ning peamiste Eestis looduslikult esinevate mesilase- ja kimalaseliikide) hukkumiseni, arvukuse vähenemiseni ja liigirikkuse languseni viivad põhjused.
Teine eesmärk on välja töötada teaduslikel alustel põhinevad praktilised soovitused meetmeteks, mis võimaldaksid vähendada mesilasperede ning teiste tolmeldajate hukkumist ja säilitada ning soodustada tolmeldajate liigirikkust ja arvukust.
Uuring on tellitud koostöös maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumiga.
 
Poolteist aastat uuringuperioodist on läbi. Esimesel aastal töötati läbi kirjandust ja vaadati, mis faktorid on mesilasi kõige rohkem mõjutanud ning mis uuringuid on Eestis ja ka väljaspool Eestit tehtud. Samal ajal alustati välitöid.
„Vanad mesinikud ütlevad, et on 50 aastat mesilasi pidanud, aga nüüd enam ei oska. Põhjus on väga lihtne,” rääkis Marika Mänd. Olukord ongi muutunud, sisse on tulnud uued meemesilaste haigused ja enam ei saa käituda varasemal moel. „Looduslike mesilaste arv väheneb paljudes piirkondades üle Maa, kuid meil on olukord üldiselt hea,” tõdes Mänd.
 
Täismahus artikkel loetav 15. septembri Maalehes.

Comments are closed.