PRESSITEADE
Tallinnas, 20. juulil 2017
Seoses juulikuus avalikuks tulnud ja ühiskonnas ägeda diskussiooni vallandanud mesilaste massilise hukkumisega korraldas maaeluministeerium 19. juulil kokkusaamise, millel osales ligi 50 inimest, nende seas asjaomaste ametkondade ja suuremate mesindusorganisatsioonide esindajad.
 
Kohtumist juhtis maaeluminister Tarmo Tamm, kes koosoleku päevakorrale viidates rõhutas, et tuleb keskenduda abinõudele, mis aitaksid mesilaste suremist tulevikus ära hoida, mitte aga analüüsida juba juhtunut, mida ei saavat niikuinii enam muuta. Kahetsusega tuleb öelda, et ministeeriumi paika pandud päevakorda mesinikele enne kokkusaamist ei tutvustatud ja suur osa väärtuslikust ajast läks ametnike ettekannetele, millest ei järeldunud midagi ennetava tegevuse kohta.
 
Päevakorra kohaselt oleksid mesinikud tohtinud esitada oma küsimusi ja ettepanekuid alles kokkusaamise lõpuosas. Et ilmselget tasalülitamist vältida, söandasid mesinikud päevakorda rikkudes oma probleemidega siiski välja tulla. Kahjuks ununes mõnelgi sõnavõtjal, et probleemid ja neile lahenduste otsimine puudutavad kõiki Eesti mesinikke, mitte ainult neid, kelle jaoks mesindamine on kutsetegevus. Paraku kipub see meelest minema, kui avaneb võimalus end teiste arvelt esile tõsta.
 
Olukord päris lootusetu siiski ei ole. Mesinikud usuvad maaeluministri Tarmo Tamme lubadust tegelda mesinduse probleemidega edasi. Loodetavasti jõutakse lõpuks ka taimekaitseseaduse “muutmise muudatusettepanekute esitamise kavatsusest” kaugemale. Ideaalis võiks Eestist saada Euroopa esimene riik, kus keelustatakse neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine ja minnakse üle bioloogilistele tõrjemeetoditele.