Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühtekonkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled – nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud – senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.
Mis hakkab toimuma, kui on saabunud teade hukkunud mesilastest Selliste juhtumite puhul on Põllumajandusamet (PMA), Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ning mesindusorganisatsioonid (Eesti Mesinike Liit ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühing) kinnitanud kolmepoolselt koostööjuhise mesilaste suurenenud suremuse põhjuste välja selgitamiseks. Vastavalt juhisele võtab VTA järelevalveametnik tarust või taru vahetust ümbrusest proovid hukkunud mesilastest, millest üks saadetakse kohe Põllumajandusuuringute Keskuse laborisse jääkide analüüsimiseks ning teist säilitatakse sügavkülmutatuna veterinaarkeskuses, et vajadusel korraldada täpsustavaid uuringuid varroalestade arvukuse ja viirushaiguste kontrollimiseks. Kui on põhjust kahtlustada, et mesilaste hukkumise võis põhjustada taimekaitsevahendite kasutamise nõuete eiramine, kontrollib PMA järelevalveametnik samaaegselt koostöös mesinikuga mesila lähiümbruses tegutsevate põllumajandustootjate taimekaitsevahendite kasutust ning võtab vajadusel proovid taimsest materjalist. Sageli arvatakse ekslikult, et sellistel puhkudel kontrollitakse ainult ümbruskonna suurtootjate põlde. Tegelikult kontrollitakse mesilaste hukkumisega seoses kõiki mesila ümbruses olevaid potentsiaalseid taimekaitsevahendite kasutajaid, vajadusel ka eramajapidamisi. Mesilaste suurenenud suremuse põhjuste leidmiseks teeb VTA mesilas ka epidemioloogilise uuringu haiguste ja teiste mesilaste tervisega seotud nähtuste väljaselgitamiseks.
Kokkuvõte 2018. aasta mesilastega seotud juhtumitest
Esimene teade mesilaste suremise kohta laekus Saaremaalt. Mesilastest tehtud analüüs ei tuvastanud taimekaitsevahendite jääke. VTA hinnangul võis hukkumise põhjus olla röövimine – võõrad mesilased tulid
meevargile.
Teine juhtum registreeriti Lääne-Virumaal. Hukkunud mesilastest tuvastati sipelgatõrjevahendites kasutatava toimeaine (permetriin) ja taimekaitsevahendi toimeainete (dimetoaat, ometoaat) jääke. Kõik nimetatud toimeained võivad põhjustada mesilaste hukkumist. Proovidesse võis sipelgamürk sattuda ristsaastumise tagajärjel, kui koguti taru eest maast hukkunud mesilasi proovi tarbeks, kuid seda tagantjärele kindlaks teha ei saa. Samuti tuvastati menetluse käigus, et dimetoaat sattus mesilastesse naaberpõllul toimunud mittenõuetekohase taimekaitsetöö tõttu – pritsitaval nisupõllul õitses ohtralt põldsinepit. Kasutatud vahend Danadim 40 EC on küll lubatud kasutamiseks nisupõllul, aga ei ole lubatud pritsida õitsvate taimede (ka umbrohtude) esinemisel. PMA tegi PRIAle ettepaneku taimekaitsevahendi kasutusnõuet eiranud tootja toetuse vähendamiseks.
Kolmanda juhtumi puhul Läänemaal tuvastati hukkunud mesilastes taimekaitsevahendi jäägid (dimetoaat, ometoaat), samas kui hukkunud mesilasi oli ainult seitsmes tarus 29-st. See viitas dimetoaati sisaldava taimekaitsevahendi kasutamisele mesila vahetus läheduses ja mitte väga suurel maa-alal. Umbes 400m kaugusel asuvates mesilates kahjustusi ei olnud. Mesila lähiümbruses ei olnud ka suuri tootmispõlde ning seetõttu jäid PMA huviorbiiti just erakasvatajate maalapid. Ümbruskonnast võetud proovid näitasid vabamüügis mittelubatud preparaadi kasutamist ning PMA tuvastas kahes majapidamises mitmeid taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiustamise nõuete eiramisi.
Kaks järgmist juhtumit on seotud Põlvamaaga. Mõlemal juhul olid mesilastest leitud taimekaitsevahendite jäägid (dimetoaat, tiaklopriid) määramispiiride lähedal, mis ei saanud põhjustada mesilaste hukkumist.
Kuna ühel juhul mesinik ei külasta mesilat igapäevaselt, siis võis hukkumine toimuda juba mitu päeva varem. Arvestades mesilastest leitud dimetoaadi lagunemiskiirust, raskendab see asjaolu oluliselt taimekaitsevahendi väärkasutamise tõendamist. Sellegipoolest tuvastati nende juhtumiga seoses ka taimekaitsevahendi väärkasutamine.
Kuues juhtum leidis aset Harjumaal – mesilas olnud 14 tarust olid hukkunud ühe taru mesilased. Mesilastest võetud proovist tuvastati alla määramispiiri tau-fluvinaati, mis koguseliselt ei saanud põhjustada mesilaste hukkumist. Teistest tarudest korjatud proov üksikutest mesilastest taimekaitsevahendite jääke ei sisaldanud. Selle juhtumi puhul võeti tarust ka suiraproov, mis samuti sisaldas väheses koguses tau-fluvinaati. Tau-fluvinaadi näol on tegemist on nii mesilastel lestatõrjes kui ka taimekaitsevahendites kasutatava toimeainega. Seetõttu ei ole siinkohal hukkumise põhjused üheselt selged.
Kuidas edasi?
Mesilaste ja õitsvate taimede omavaheline sümbioos on see, mis on kasulik nii mesinikule kui ka taimekasvatajale. Põllumeestele, kes kevadel mesinikele oma põlluplaane ja suvel hästi õitsevaid kultuure
pakuvad, on tagatud suurem saak oma põldudelt. Samamoodi on ka mesinikel just tänu õitsvatele põldudele oodata paremaid meesaake. Selle aasta juhtumite valguses tuletame veelkord meelde järgmised
punktid, mille järgimisel ei hukku loodetavasti järgmisel aastal ühtegi mesilast:
mesilaste kaitsmiseks kehtib Eestis juba aastaid taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsevate taimede, sh ka õitsvate umbrohtude pritsimise keeld;
taimekaitsevahendite kasutamise nõuded kehtivad eranditult kõigile, ka vabamüügis olevate preparaatide koduaias kasutamisele; kasutage ainult legaalselt müüdavaid taimekaitsevahendeid, mille toime on põhjalikult kontrollitud ja mille õigel kasutamisel ei teki ohtu ümbritsevale. Tundmatu päritoluga vahendite puhul ei saa kunagi nende koostises ja toimes kindel olla ning seetõttu võib tekkida tõsine oht
nii keskkonnale kui ka kasutajale endale;
mesinik peab oma mesilasperesid pidevalt kontrollima ning hukkumistest koheselt teavitama;
mesilaspered tuleb kanda PRIA põllumajandusloomade registrisse;
mesinikud peavad veterinaarravimeid ja biotsiidide kasutama nõuetekohaselt ja vastavalt kasutusjuhendile.
Koos töötamisest tuleb jõuda koostööni ja suur samm on juba tehtud.
Riina Pärtel peaspetsialist
Maire Valtini kommentaar:
Ilus jutt aga ma ei saa selle kõigega nõustuda. Mesinik, kellel on mesilagrupid laiali üle maakonna ja võib-olla veel kaugemalgi, ei ole võimeline neid iga päev kontrollima. Nii nagu juhtus tänavu Põlvamaal. Mesinikud avastasid nädalapäevad hiljem oma gruppides massiliselt surnud mesilasi. ja loomulikult on siis mesilastest leitud dimetoaadi kogus tänu selle lagunemiskiirusele juba nii vähene, et seda ei loeta surmavaks. Aga kas keegi oskab öelda, mis tapab korralikud pered nädalaga? Varrolesta ja viirushaigustega ei sure ka nädalaga suve keskel nii massiliselt mesilasi. Haudmemädanike puhul on taru avades niigi kõik selge. Aga sellisid haigusi ju nendes mesilates ei olnud. Ametnik kirjutab, et sellegipoolest tuvastati nende juhtumiga seoses ka taimekaitsevahendi väärkasutamine. Samuti kirjutab ta, et mõlemal juhul olid mesilastest leitud taimekaitsevahendite jäägid (dimetoaat, tiaklopriid) määramispiiride lähedal, mis ei saanud põhjustada mesilaste hukkumist.Aga kui mesinik oleks avastanud mesilaste hukkumise nädala varem, oleksid taimekaitsevahendite jäägid olnud kindlalt surmavad.See tähendab seda, et on väga oluline, et põllumees teataks siiski pritsimistest. See oleks suureks abiks just suuremate mesinike mesilate
jälgimisel.