24. märtsil 2017 valib Eesti Mesinike Liidu üldkoosolek liidu uue juhatuse. Veebruarikuu “Mesinikus” tutvustavad end üksteist aktiivset mesinikku, kes soovivad anda järgmiste aastate jooksul oma panuse EMLi tõhusasse toimimisse. Oma kandidatuuri on seadnud üles:
Aleksander Kilk, Ülo Lippa, Priit Nõgisto, Aado Oherd, Siiri Otsmann, Eve Raik, Rea Raus, Andres Tamla, Vallo Vain, Maire Valtin, Tanel Veinpalu.
Kuna kandidaatidele ei olnud antud ette kindlat avalduse vormi, on kõik kirjutanud oma äranägemise kohaselt, seega vabas vormis ja endale omaselt.
Kandidaadid on esitatud tähestikulises järjekorras. Toimetuse poolt lisame, et Aleksander Kilk ja Aado Oherd on Eesti Mesinike Liidu auliikmed; Aleksander Kilk, Maire Valtin ja Ülo Lippa on tunnistatud Aasta Mesinikuks (Maire Valtin koguni kahel korral). Aleksander Kilk pälvis EV presidendilt sel aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi. Nimetatu ei pisenda mingil viisil ülejäänud kandidaatide sobivust ja võimekust, nende kaheldamatult head tahet ja võimalust saada valituks. Uus juhatus peakski olema laiapõhjaline ja mitmenäoline – seda ka vanuselises mõttes, et vanemate kogemused ja noorte otsustusjulgus produktiivses sümbioosis muudaksid Eesti Mesinike Liidu ja kogu Eesti mesinduse tugevamaks, julgemaks ja elujõulisemaks.
Aleksander Kilk
Tegevused, milles osaleksin EMLi uue juhatuse liikmena
1. Meeskonnatöö EMLi juhatuse jooksvate ülesannete ja põhikirjaliste eesmärkide täitmisel.
2. EMLi koostöötegevused Maaeluministeeriumi ja teiste ametkondadega ning seadusandlike algatuste koostamine ja esitamine.
3. EML koostöö Põllumajandusametiga taimekaitse regulatsioonide ja järelevalve ning mesilaste kaitse küsimustes.
4. Koostöö arendamine EMLi ja teiste mesindusorganisatsioonide vahel, sealhulgas Eesti mesinduse pikaajalise arengukava ühisel koostamisel ja elluviimisel.
5. EMLi juhatuse poolt Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 tegevuskava täitmise koordineerimine ja osalemine mesindusprogrammi 2020-2022 projekti koostamisel. Selleks annab eeldusi Eesti mesindusprogrammide kavandamise, täitmise ja koordineerimise pikaajaline kogemus aastatel 2004-2018.
5. Osalemine EMLi koolituskeskuse tegevuse juhtimises ja praktilises mesinduskoolituses.
6. Mesindusalaste kirjutiste avaldamine nii EMLi ajalehes Mesinik ja muud teema- ja asjakohased esinemised.
7. Osalemine EMLi rahvusvaheliste suhete ja koostöö korraldamises, sealhulgas Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu ja Apimondia liikmestegevuse raames.
Ülo Lippa
Soovin kandideerida Eesti Mesinike Liidu juhatuse liikmeks, nähes sel moel võimalust anda oma panus Liidu ja kogu Eesti mesinduse paremasse arengusse.
1982. aastal lõpetasin Kaarepere Sovhoostehnikumi metsamajanduse erialal, omandades kesk-erihariduse, misjärel töötasin metsamajanduses kuni metskondade lagunemiseni. Mesindusega alustasin enne tehnikumi õppima asumist, hetkel on minu väikemesila koosseisus 30 mesilasperet koos väikeste kaasaegsete meekäitlusruumidega.
Olles mitmel perioodil osalenud EMLi töös revisjonikomisjoni liikmena, ka revisjonikomisjoni esimehena, samuti kolm aastat juhatuse liikmena, oman head ülevaadet nii Eesti mesindusest üldiselt kui ka Liidu hetkeolukorrast ja tegevussuundadest. Samuti olen juba aastaid toimetanud EML veebilehte ja juhatuse liikmena sooviksin seda tegevust ka jätkata. Olen mesilaspere toetuse töörühma juht, osalenud nii antud töörühma koosseisus kui ka paljudel teistel Maaeluministeeriumis toimunud nõupidamistel. Lisaks EMLi juhatuse liikme tööle osalen Liidu koolituskeskuse töös.
Oskused, mida saan kasutada Liidu juhatuse töös osalemisel
1.) Arvuti kasutamine: office pakett, sealhulgas oskus töötada online. Kasutan suhtlusprogramme, olles kiirete küsimuste arutamiseks kergesti kättesaadav. Olen kursis foto- ja videotöötlusega, mis on vajalikud EMLi kodulehe haldamisel.
2.) Suudan teha kompromisse ja koostööd, mis on vajalikud Liidu juhtimisel.
3.) Lähen meeleldi kaasa uute ja põnevate väljakutsetega.
4.) Mul on hea vene keele oskus, elementaarsel tasandil suudan suhelda ka inglise keeles.
Priit Nõgisto
Kirjutan mõned mõtted endast ja oma vaadetest Eesti mesindusele.
Mina olen valmis kandideerima, kui leidub piisav hulk inimesi, kes mind valib. Panustan oma aega ja teadmisi meeleldi, aga vaid juhul, kui mesinikud seda tahavad. Ma luban, et mina ei hakka esindama isiklikku huvi, ja ma eeldan, et taoliste organisatsioonide juhtorganites tegutsevad inimesed jälgivad eelkõige sektori huve ja alles seejärel isiklikke – nende ristudes aga tuleks end vastavatest funktsioonidest taandada.
Olen lõpetanud Tallinna Kõrgema Tervishoiu Kõrgkooli, töötanud Korvpalliklubi Tallinna Kalev ja Eesti rahvuskoondise füsioterapeudina, viimased 12 aastat olen rajanud ja juhtinud Beebimaailma kauplusi nii Eestis kui Baltikumis. Vähem kui kolm aastat tagasi ostsin esimesed kaks mesilasperet, olen lõpetanud EMLi Koolituskeskuses Mesinduse ABC ja ABC edasijõudnute kursused ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mesinduse eriala, omandanud kutsetunnistuse, osalenud kõigil EKMÜ koolitustel ja vabariiklikel infopäevadel. Täna on mul suurusjärgus 100 mesilasperet ja suve jooksul kasvatan umbes 1000 Buckfasti mesilasema. Seega väike areng on olnud . Nagu ikka mesinduses – on paremaid ja halvemaid päevi, aga selline elu juba kord on.
Ma olen viimased aastad elust pühendanud suuresti mesindusele ja samas tulnud mesindusse täieseti valdkonnaväliselt. Kui ma mesindusega alustasin, siis pidasin mesindust väga puhtaks ja siiraks valdkonnaks. Rääkisin oma ideid nii, nagu mõtlesin, aga sain õige pea aru, et nii paljudele need ei sobinud…
Ütlen selgelt välja ka oma arusaama, millised on minu hinnangul kõige teravamad probleemid.
* Mitmed erinevad mesindusorganisatsioonid ja ühingud. Seejärel juba ühingud, kes neid ühinguid ühendavad. Organisatsioonid pole isegi ühel meelel selles, mida mesindusel on vaja. Nii väiksele sektorile on see täiesti hukatuslik ja mesinike hääl sumbub ära. Vaid üks näide. Üks mesindusorganisatsioon küsib tarutoetusi, aga teises organisatsioonis on mesinikke, kellele see pole mingitel põhjustel kasulik, ja seda ei toetata – enamgi veel: seda ideed tehakse koguni maha. Ja kui mõelda erapooletu otsustaja seisukohast, siis milline mulje temale jääb? Raske on otsustada, kui isegi sektori sees ei ole üksmeelt.
* Vale märgistamine. Eesti mee pähe müüakse palju importmett tarbijat julmalt pettes. Kui see paljusid EMLi liikmeid praegu veel ei puuduta, siis tuleb aeg, kui hakkab puudutama, ja siis on hüva nõu kallis. Kasutagem aega ikkagi mõistlikult. Meil on sõpru-mesinikke, kellel on laos 100 tonni mett, ilma, et neil oleks märkimisväärselt peresid – iga mõtleva mesiniku jaoks peaks see panema häirekella helisema. Ja siin ei saa nõuda lahendust riigi käest; siin tuleb sõlmida sektori-sisene kokkulepe.
* Taimekaitsevahendite kasutamine tuleb saada mõistliku kontrolli alla. Esialgu mitte äärmuslikuks minnes, vaid tagades kõik võimalikud abinõud, et neid töid tehtaks vähemalt nõutaval viisil ja et üksikud väärkasutamised saaksid hävitava karistuse. Olukord, kus isegi tõestatud mürgitamisjuhtudele ei järgne karistust, on absurdne. Mesinikud ei peaks olema mingid tigedad vanamehed, kes hauguvad mistahes probleemi peale, vaid oma õigusi selgelt kaitsvad inimesed, olles samas ka põllumehele meeldivad partnerid.
Selle punkti alla käivad ka teemad, nagu kahjude hüvitamise fond ja põlluraamatu täitmine ennetavalt või vähemalt senisest oluliselt lühema aja jooksul.
* Mesinike liidu puhul teeksin ettepaneku, et teha rohkem koostööd mee müümisel ja mesindustarvete ostmisel. Ma olen kindel, et selles valdkonnas oleksin ka ma ise suhteliselt tugev ja suudaksin anda oma panuse.
Sellised on minu peamised mõtted, mida ma olen valmis põhjendama ja pakkuma neile ka lahendusi.
Aado Oherd
;
Soovin kandideerida Eesti Mesinike Liidu uude juhatusse.
Lühidalt endast.
– Olen kasvanud koos mesilastega. Isa ostis esimese mesilaspere samal aastal, kui ma sündisin.
– Iseseisva mesindamise kogemus üle 50 aasta.
– Hariduselt olen loomaarst.
– Olen pidanud loenguid mesilaste haigustest, tõlkinud seminare, andnud välja mesilashaiguste alaseid trükiseid, aidanud mesinikke erinevate probleemide (haigused, pestitsiidimürgistused jne.) lahendamisel, õpetanud noori mesinikke, osalenud erinevatel mesindusalastel ümarlaudadel, seaduseelnõude aruteludel jne.
– Saan hakkama vene, soome ja inglise keelega.
– Hindan ausust, julgust ja otsekohesust ning head huumorit.
– EMLis olen olnud tegev asutamisest saadik nii juhatustes kui revisjonikomisjonides.
– Olen EMLi auliige.
Siiri Otsmann
“Ma tahan mesinikuks hakata,” vastasin eelmisel kevadel Sotsiaalministeeriumi kantsleri küsimuse peale, miks ma ministeeriumi osakonna juhataja kohalt vabatahtlikult lahkun. Vastuseks sain hämmeldunud vaikuse, sest see oli liiga ootamatu, et reageerida. Samas, see oli mullegi suur muudatus – kuigi isa on mesinik, olin lapsepõlvemälestuste tõttu senini mesindusest hoidunud. Ometi tundsin sellest puudust, sest mesinikutööl on selge tulemus: mesi, töötavad mesilaspered, tolmeldatud õied. See on mesiniku võimalus olla õnnelik inimene. Nüüdseks olen jõudnud Olustvere kooli mesiniku eriala õppima ning eesmärgiks on eelmisel suvel soetatud esimesi mesilasperesid laiendama hakata.
Miks ma kandideerin EMLi juhatusse? Seetõttu, et niipalju kui olen kuulnud, lugenud, näinud, on selge, et siin saab asju ära teha. Seda nii EMLi sees kui ka suhetes teiste organisatsioonidega, riigiga.
EML on suurim mesinikke ühendav organisatsioon ja veab eest Eesti mesindussektori arengusuundades kokkuleppimist. Arengueesmärkide ning nende saavutamise teede sõnastamine on hädavajalik nii liidu igapäevase töö baasina kui ka suhtlemises teiste mesindusorganisatsioonide ja riigiga, sh juba alanud Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi planeerimises. Hetkel ma ei ole teadlik, mis on Eesti mesinduse järgmise viie aasta eesmärgid. Mitte niisama sõnad “arendamine”, “tutvustamine”, vaid mõõdetavad eesmärgid, mille taha mesinikud võiksid joonduda. Näiteks, turundame Eesti mett ja tõstame viie aastaga eestimaalaste mee tarbimist 25 protsenti. Või rahastame kolme aasta jooksul meeanalüüside tegemist võltstoodete tuvastamiseks ning avalikustame tulemused tarbijale. Või pakume tuge ja tagame, et kahe aasta pärast on EMLi liikmete mesilad PRIA registris. Või teeme koostööd riigiga ja Euroopa Liiduga suurendamaks riigieelarve eraldist (sh toetused) mesindussektori hüvanguks viie aasta jooksul vähemalt poolteist korda.
Eesti mesindussektor saab piisavalt areneda vaid siis, kui ta on ühtne. Nii see aga pole, heaks näiteks siin EMLi ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu jätkuvad erimeelsused. Need tuleb ületada. Kõikidel osapooltel on huvid, neil on ühisosa ja siit saab koos paremaid tulemusi saavutada. Näen, et EML astub Eesti Mesinduse Koostöökogu liikmeks, konsensuslikud otsused Koostöökogus suurendavad mesindussektori tõsiseltvõetavust riigiga läbirääkimistes ning aitavad vastata lähituleviku väljakutsetele. Viimasteks on juba praegu käegakatsutav kliimamuutus, kiiresti levivad mesilashaigused ja -kahjurid, kasvav taimekaitsevahendite mõju. Siinjuures ei piisa koostööst Eestis ja enda parimast praktikast, vaid uuemat teadmist tuleb koguda ja levitada teiste riikide teadlastelt, teiste riikide mesinike organisatsioonidelt.
Suhetes riigiga on EMLil võimalik oma potentsiaali veel paremini rakendada. Riigikogu komisjonidesse, ministeeriumi koosolekutele, arengukava juhtrühmadesse ei tasu oodata kutset, vaid sinna tuleb ise ennast kutsuda. Riigilt ei tule ainult nõuda, vaid pakkuda võida-võida lahendusi keeles, mida ametnikud ja poliitikud mõistavad. Viimane viib tagasi jälle EMLi enda tegevuste juurde: mida EML ise lahendusteks ära teeb, mis on EML eesmärgid ja tegevuskava.
Kuidas mina siia puutun? Küsitlen paarikümmet võtmetegijat mesindussektoris, avalikus sektoris, ülikoolis. Selle baasil teen ettepaneku oluliste eesmärkide ja nendeni jõudmise tegevuskava sõnastamiseks. See tuleb EMLis läbi arutada, täiendada, muuta, kinnitada. Sama tuleb teha Eesti Mesinduse Koostöökogus. Sealt edasi aitan tulemust viia tuttavatesse riigikoridoridesse: Maaeluministeeriumi, et see jõuaks uude põllumajanduse arengukavasse, ja Riigikogu fraktsioonidesse, et see jõuaks erakondade poliitprogrammidesse valimisteks. Selle kõigega on arengukava ja valimiste ajakava vaadates kiire. Edasi on lihtne, tuleb tagada kokkulepitud tegevuskava täitmine. Muidugi, perioodiliselt tuleb seda täiendada uute teadmiste valguses, mille vahendamisega ingliskeelsest maailmast heal meelel tegelen.
Ja eelkõige loodan sel ajal palju teada saada mesilastest ja mesindusest ning seda jagada.
Eve Raik
Olen kahe täiskasvanud tütre ema. Lõpetasin 1986. aastal TPI ehituse eriala. Edasi töötasin kolhoosis oma õpitud erialal ehitusspetsialistina. Kolhooside lagunemise ajal kutsuti mind kohalikku kooli tööle õpetajaks. Koolis töötamise kõrvalt õppisin Tallinna Pedagoogilise Ülikooli kaheaastasel koolitusel klassiõpetajaks. Sajandivahetusel kolisin maalt elama Pärnusse, kus elan tänaseni. Kuni masu tulekuni töötasin ehituses hinnapakkujana-eelarvestajana. Koondamisjärgselt otsustasin aja maha võtta ning läksin õppima aianduse eriala, mille ma 2010. aastal ka lõpetasin. Aiandusega olen tegelenud terve oma teadliku elu. Koolis õpitu aitas mul täiendada aiandusalaseid teadmisi ja saada juurde erinevaid kogemusi, mida kasutan tänaseni oma aias.
Lapsepõlvest mäletan vanavanaema juures Velisel mesilasi, kes olid nii kurjad, et õunapuuaeda mängima minna ei tohtinud. Mesindus ja tihedam kokkupuude mesilastega tuli minu ellu koos Augustiga üle kümne aasta tagasi. Olen käinud mitmel mesindusalasel koolitusel, võtnud osa EMLi korraldatavatest teabepäevadest.
Kümnekonna aasta jooksul on mesilaste tervis tunduvalt halvemaks läinud. Põllumajanduse intensiivistumine ja taimekaitsevahendite kasutamise tõus on väga tugevalt mõjutanud meie looduskeskkonda. EML peab teavitama elanikkonda mesilase halvenevast tervisest ja selle põhjustest, kindlasti propageerima edaspidi mee tarbimist ning selgitama mesilaste tähtsust meie eksistentsile. Prioriteet on see, et mesilane jääks ellu. Põllumeestele ja vastavatele ametkondadele tuleb selgeks teha, et mesilasteta on ka neil raske edasi minna. Palju tuleb teha teavitustööd erinevate meetoditega (loengud, meedia, infovoldikud, sotsiaalmeedia, pikett), et mesindusega seonduv jõuaks rohkem inimeste teadvusesse. Et tavakodanik saaks lõpuks aru, et midagi tõsist on meie looduskeskkonnaga lahti. Siis on loota, et ka ülevalpool otsustajad hakkavad teisiti toimetama. Tuleb teha koostööd teiste puhtast loodusest hoolivate inimeste ja organisatsioonidega. EML peaks panustama sellesse, et meie ühiskond, ametnikud, poliitikud hakkaksid mesindust lõpuks väärtustama.
SOOVITUSKIRI
Mesinik Eve Raik – Pärnumaa esindajana EMLi juhatusse
Eve on mesinikutee valinud teadlikult oma muude hobide kõrvalt. Liikunud samm-sammult oskusi kogudes katsetajast teadliku mesinikuni. Toetudes seejuures nii oma mentoritele kui ka kursustel kogutud tarkustele. Eve on ennast täiendanud nii Mesinduse ABC kursusel kui ka Olustveres täiendõppel.
Eve on olnud alates 2015 aastast Pärnumaa Mesinduse Seltsi juhatuse liige ja ühtlasi seltsi asutajaliige. Ta on osalenud aktiivselt nii kohaliku seltsi arendamisel kui ka EMLi ettevõtmistes, loonud suhteid mesinikega üle Eesti ja külastanud korduvalt välisreisidel erinevaid mesindusüritusi.
Evel on julgust sõna sekka öelda ja tahe pideva arengu loomiseks – seda nii ennast arendades kui ka enda ümbritsevaid suunates ning motiveerides. Tarkus, lai silmaring ja elukogemus on tema tugevused.
Lähtudes Eve isikuomadustest ja kogemustest, toetame tema kandidatuuri EMLi juhatusse valimiseks.
MTÜ Pärnumaa Mesinduse Selts
Andres Lilleste
Juhatuse liige
Rea Raus
Soovin üles seada oma kandidatuuri EML juhatuse liikmeks järgmistel põhjustel:
Olen 6-aastase kogemusega mesinik ning tegelen väga erinevate teemavaldkondadega, mis otseselt ja kaudselt mõjutavad mesilaste head käekäiku .Ökoriik Eesti ühe eestvedajana tegelen koostöös Maaeluministeeriumiga Eesti mahemajanduse tervikprogrammi elluviimisega, pidevalt tõstatades arutelusid näiteks GMO või erinevate põllumajandusmürkide kasutamise üle. Nendel teemadel olen käinud korduvalt ka mesinike ühendusi esindamas.
Pean oluliseks rahvusvahelise mesinike kogukonna koondumist mesilaste ja teiste tolmeldajate tervise parandamise eesmärgil. Seda nii otseselt (mesilaste haigused jms) kui ka üldisemalt, keskkonna tasakaalu ja ökosüsteemide tervise eest seismisel. Soovin anda oma panuse Eesti mesinduse arendamisesse, koostöös teenekate ja suurte kogemustega mesinikega, kellelt loodan selle protsessi käigus väga palju õppida.
Olen Läänemaa Mahetootjate Seltsi liige, rahvusvahelise Humanistic Management Networki Eesti esindaja, Läänemere Säästvat arengut toetava hariduse võrgustiku tuumikgrupi liige.
Andres Tamla
Kandideerin Eesti Mesinike Liidu uue juhatuse liikmeks. Olen sündinud 17. mail 1985 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste magistriõppe transpordiehituse erialal. Mesinikukutse omandasin õppides Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Oman ettevõtluskogemust ning mesinduskonsulendi kutset. Paralleelselt teiste tegevustega haldan 120 mesilasperega mesilat.
Paari viimase aasta jooksul olen aktiivselt osalenud meetarbijatele mõeldud portaali www.mesionhea.ee arendus- ja loometöös ning juhtinud mee ja mesindussaaduste tutvustamisekampaaniaid. Muuhulgas on kampaaniate tulemusena valminud 32-leheküljeline brošüür “Mesi on hea”, videolood mee ja mesindussaaduste kasulikkusest ja lasteaialastele nuputamisraamat “MEE VÄE RAAMAT”, mille üle tunnen suurt rõõmu. Mesindussaaduste propageerimist soovin edendada edaspidigi, selleks on jätkuprojekt juba töös.
Lisaks olen aidanud korraldada koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega ka mesinduskoolitusi.
Näen oma tegevussuunana EMLi juhatuses liidu kaasajastamist ja arendustööd, sealhulgas erinevate projektide kirjutamist ja nende elluviimist. Seda kõike toetavad senised kogemused ja teotahe.
Vallo Vain
16 talvituvat taru
Saue vald, Mõnuste küla, Vainu mesila
Mesinik alates 2014. aastast
Soovin kandideerida Eesti Mesinike Liidu juhatusse.
Kõige peamine vajadus EMLi juhatuse töös oleks ühtse arusaama ja töökorra kujundamine liidu ees seisvate ülesannete ja probleemide lahendamisel. EMLi juhatuse praeguste võetud ülesannete täitmisel ei näe ma põhjust olemasolevat juhtkonda kritiseerida, kuid vaja oleks täiendavalt tegeleda veel järgmiste valdkondadega.
1. Suhetes riiklike instantsidega riiklike toetuste süsteemi sisseseadmine:
· tarutoetused (mida on korduvalt lubatud)
· ikaldus- ehk kriisitoetused
· haigustoetused (juhul, kui mesinik on sunnitud oma gruppe või mesilaid hävitama)
· mürgitustoetuse või -kompensatsiooni mehhanismi sisseseadmine
2. EMLi liikmeskonna juriidiline nõustamine ja esindamine
3. Taimekaitsemürkide kasutamise piiramine
4. Mesilate registreerimise kohustuslikuks muutmine
5. Varroosi ravi kohustuslikuks muutmine
Kuna kõikide nende ja muude meetmete sisseviimine on riiklikele instantsidele “vastumeelene”, siis tuleb oma eesmärkide saavutamiseks viia läbi ühiskondlikke aktsioone ja kasutada erinevaid meediavahendeid nin rääkida, rääkida, rääkida ja kirjutada, kirjutada, kirjutada.
See kõik eeldab juhatuselt väga suurt tööd ja head koostööd.
Lisaks eelnimetud ülesannetele ja probleemidele on vaja:
· populariseerida mett ja meetooteid (jätkuvalt)
· levitada mesilashaiguste alast teavet
· korraldada mürgistusalast seiret, koguda infot ja korraldada saadud info töötlemine
· teha koostööd teiste mesindusorganisatsioonidega ja kaasata neid ühiste eesmärkide realiseerimisse
· levitada haridus-ja valitsus- ringkondades ja rahva hulgas laiemalt mesindusalase kõrghariduse andmise ja teadustöö tegemise mõtet.
Antud pöördumise raames saan lubada, et olen avatud ja koostööaldis kõikidele teistele headele ideedele.
Maire Valtin
Lapsepõlvemälestused, kui sai puust meevurri ringi ajada, sooja saia meega süüa, sülemi järele lipata ja kui kõik magustoidud ja moosid tehti meega, lõid uuesti lõkkele, kui meie aeda eksinud sülemeid 21 aastat tagasi maha võtsime. Ju siis pidigi minust saama mesinik ja ma pole seda kordagi kahetsenud. Töö on huvitav ja vajalik kogu ökosüsteemile.
Juhatusse kandideerides ma lubadusi andma ei hakka, teen endast parima, sest armastan mesilasi ja pean lugu kõigist, kes seda tööd südamega teevad. Küll aga näen murekohtadena
· taimekaitsevahendite suurenevat, kahjulikku mõju mesilaste elutegevusele,
· mesinike killustatust,
· varroalesta levimist ja hävitavat toimet,
· ametkondade vähest huvi mesilaste vähenemise, hävinemise põhjuste uurimisel,
· mesinike vähest registreerimist PRIA-s,
· riigiametnike -ja ametkondadega vähest suhtlemist,
· mesinduse vähest kajastamist meedias.
Ootan uuelt juhatuselt kiiremat tempot otsuste vastuvõtmises, asjaajamistes, läbirääkimistes. Julgus, otsekohesus, ausus peaksid olema asjaajamiste võtmeks. Vaimusilmas näen ka mesinduskeskust, mis on avatud turistidele, mesindushuvilistele, meesõpradele, lastele jne.
Praeguses mesinike nõustaja ametis aitan ja õpetan kõiki abipalujaid jätkuvalt.
Tanel Veinpalu
Tahan anda oma panuse Eesti suurima mesindusorganisatsiooni juhtimisse ja seetõttu soovin kandideerida 24. märtsil 2018. a. toimuval EMLi aruande-valimiskoosolekul organisatsiooni juhatusse.
Olen kasvanud peres, kus juba vanavanaisad pidasid mesilasi. Ka minu noorpõlve suved möödusid peresid valvates ja mee vurritamisel vurri vändates. Selle kogemuse põhjal ostsin iseseisvalt mesindama hakates esimese asjana elektrilise meevurri. Ka vanavanaisa aegsed erimõõtu raamid ja tarud on välja vahetatud, kuid tarutõstmise konksud, kärjenuga ja veel väikeinventari on ikka kasutusel.
Praeguseks on mesindus saanud minu põhitööks. Nii vanemad kui tütar abistavad mind selles. Perede arv on kasvanud 200-ni ja praegust talvitamist vaadates kasvab veelgi.
EMLi juhatusse kandideerin seetõttu, et tunnen vajadust lüüa kaasa Eesti mesinduse tutvustamisel elanike hulgas. Eriti pean vajalikuks mesinduse propageerimist noorte seas, kelle esivanemad on mesilasi pidanud ja kelle peres on säilinud vastavad oskused ja vahel ka inventar. Aidata neil uuesti mesilasperesid muretseda ja algul vajadusel abistada ka mesindamisel. (Vanaonu lapselapsed on juba avaldanud soovi sellel kevadel oma 80-aastasele vanaisale appi minna mesilastega tegelema. Senini aitasin mina.)
Väga oluliseks pean ka tegelemist mesilaste haigustega, eriti varroalesta tõrjet. Kõik vähegi teadlikud mesinikud peaksid oma mesinduspiirkonnas tegema seiret ja abistada varroatõrje tegemisel neid mesinikke, kellel puuduvad oskused või võimalused tõrjet teha.
Ma arvan, et EMLi abiga on võimalik kvaliteetse tõumaterjali kättesaadavuse parandamine mesinikele.
Samuti pean väga oluliseks elanike hulgas teadlikkuse tõstmist mesilaste pidamisest, mesindussaadustest, nende kvaliteedist ja eri piirkondades toodetud mee iseärasustest.
Osutudes EMLi juhatusse valituks panustan ma kindlasti osa oma ajast organisatsiooni arengusse ja oma mõtete elluviimisesse.