COLOSS on rahvusvaheline teadlaste ühendus, mis korraldab iga aasta kevadel küsitluse mesilaste talvekadude ja nende tõenäoliste põhjuste kohta. Saadud andmete põhjal hinnatakse mesilasperede suremuse riski ja mesiniku tegevuse (varroatõrje, rändmesinduse, kärgede asendamise jne.) vahelisi seoseid. COLOSSi epidemioloogia töörühm on koostanud standardiseeritud iga-aastase küsimustiku, millele Eesti mesinikel on olnud võimalus vastata alates 2013 aastast.
 
Küsimustikku on võimalik täita anonüümselt. Siiski on vajalik avaldada oma meiliaadress või telefoninumber, et saaksime vajadusel teile infot saata ja lisaküsimusi esitada.
Teie privaatsuse kaitseks teie isikuandmed kodeeritakse ja neid ei edastata kolmandatele isikutele. Teie kontaktandmeid kasutatakse üksnes siis, kui ankeedis esitatu vajab täpsustamist. Palun lugege küsimustikku tähelepanelikult ja vastake nii paljudele küsimustele kui võimalik. Oleme teile koostöö eest väga tänulikud!
 
Küsimustik on avatud 1. maist kuni 1. juunini 2019
Vastamiseks keri veidi allapoole ja varu aega umbes veerand tundi. Tärniga* tähistatud küsimustele on kohustuslik vastata.
 
Aitäh, et leiate aega vastata! :)


Uuring – Mesilaste massiline hukkumine Eestis

Palun anda teada Eesti Mesinike Liidule kui olete kokku puutunud mesilaste massilise hukkumisega sel hooajal.
Põhjuste väljaselgitamise kõrval on hädavajalik saada kokku faktiline informatsioon, kui ulatuslikult toimub suvel mesilaste hukkumine. Seetõttu palume kõigilt lühikest infot (tarude arv, kus lennumesilased hukkusid ja asukoht). Ka neilt, kes ei ole hukkumise järel ametnikke teavitanud. Iga mesilaspere loeb!
Selline info on väga oluline, et saaksime ühiselt seista mesilaste, keskkonna ja inimeste tervise eest.
Garanteerime soovi korral ka anonüümsuse, palume selline soov lisada kirjale. Kirjutada võib info@mesinikeliit.ee või andres@mesinikeliit.ee.
Lugupidamisega
Tegevjuhi kohusetäitja
Andres Tamla
5650 1056

Eesti Maaülikooli uuring tolmeldamise teemal

Selle üle-euroopalise uurimistöö eesmärgiks on selgitada, missuguste kultuur- ja muude õitsvate taimede juurde ja miks mesinikud eelistavad oma tarud paigutada. Uuringu tulemused annavad tegutsemistarkust edaspidises maaelu arendamises ja juhtimises, samuti on need materjalid vajalikud ka üle-euroopaliste otsuste tegemisel. Seda uuringut finantseerib EL SUPER-B programm ja juhib Reading’i Ülikool (Suurbritannia), kelle eestvedamisel antud küsimustik on koostatud ja hiljem ka analüüsitakse. Kogu informatsiooni hoitakse rangelt konfidentsiaalselt ja ükski neist küsimustest ei võimalda Teid mingilgi moel identifitseerida. Samuti on võimalus enne avaldamist oma sisestatud andmed uuringust välja võtta. Vastuseid säilitatakse maksimaalselt 5 aastat ja ei edastata kolmandatele osapooltele.


Pataloogilise materjali proovivõtu juhised mesilashaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks tarulangetisest kevadel 2012

Eesmärk on kindlaks teha mesilaste parasitaarhaiguste levimus Eesti mesilasperede hulgas.
Uuring keskendub järgmiste parasitaarhaiguste ja haigustekitajate suhtes:

  1. Nosematoos, tekitaja Nosema apis
  2. Akarapidoos,tekitaja Acarapis woodi
  3. Varroatoos, tekitaja Varroa destructor

Uuringuga hõlmatakse ajavahemik 1. märtsist kuni 30. aprillini 2012.a.
Proovid analüüsitakse riiklikkus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Uurimiskulud katab Eesti Mesinike Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi 2010 – 2013 raames.

Loe edasi >>

Kevadine tarulangetise seireuuring 2012

Talvekahjude suurust hinnatakse selle järgi, kui palju on kevadel toodanguvõimelisi peresid alles, võrreldes sügisel talvituma pandud perede arvuga. Sõltuvalt talvitustingimustest ja mesilashaiguste esinemisest hukkub keskmiselt 10 – 15 % sügisel talvituma pandud mesilasperedest. Ka väga tugevasti nõrgenenud pered tuleb kaotuste hulka arvata, kuna tihtipeale jäävad nad kiratsema ega suuda korjeajaks piisavalt tugevust koguda. Talvekadusid põhjustavad näiteks liigne niiskus, väljast mesilaste häirimine või kõrge nosematoosi eoste määr sügisel, mis saastab taru ja laiendab plahvatuslikult nosematoosi esinemist ja lõpeb mesilaspere kaotusega. Samuti põhjustab varroatoosi tugev ilmnemine piirkonniti suuri talvekaotusi.

Loe edasi >>