Eesti Mesinike Liidu eestvedamisel lähevad mitmed mesinikud homme mesilindude ja meega seonduvat tutvustama neisse lasteaedadesse ja lasteaiarühmadesse, mille nimi on kuidagi seotud mesilastega. Maa Eluga suhelnud Erki Naumanis jagab oma teadmisi Tallinna Vikerkaare lasteaia Mesimummi rühma lastega ja just Mesimumm on nimeks ka Pärnumaa Paikuse lasteaial, kuhu läheb Andres Lilleste. Kui esimene mesilaste päeva tähistamine õnnestub, tahetakse tulevikus seda märksa mastaapsemalt teha.
„Lihtsaks mesilaste päeva üleskutseks Maa Elu lugejale olgu, et kasvatage hästi palju õitsvaid lilli, nii on mesilaste toidulaud mitmekesisem,” ütleb Erki Naumanis.
Loe “Maa Elu” artiklit.
Teemade arhiiv: Mesindusuudised
8. märtsil 2016 toimus Riigikogus Keskkonnakomisjoni istung. Tähelepanu keskmes olid mesindusega seotud probleemid ja eelkõige kõne all mesilasi mõjutavad pestitsiidid.
Eesti Mesinike Liitu esindasid juhatuse esimees Aleksander Kilk ja tegevjuht Marianne Rosenfeld. Eesti Mesinike Liidul oli palutud teha ettekanne, mille esitas Aleksander Kilk.
Teistest mesindusorganisatsioonidest olid esindajad Tago Holsting ja Mart Kullamaa (Eesti Kutseliste Mesinike Ühing), Lembit Kaasik (Eesti Meetootjate Ühendus). Lembit Kaasik on ka kauaaegne Eesti Mesinike Liidu liige.
Enne keskkonnakomisjoni istungit kohtusid mesindusorganisatsioonide esindajad ka omavahel ning kõne all oli eelkõige ettepanekute esitamine Taimekaitseseaduse eelnõusse. Esitamise tähtaeg on 18.märts 2016.
Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll valmib lähiajal. Link keskkonnakomisjoni pressiteatele.
Hetkel saab tutvuda Aleksander Kilgi poolt esitatud ettekandega.
Tsitaat hr. Rein Ratase sõnavõtust:
“Taimekaitsevahendite kasutamise vähepiisav korraldus, rääkimata pestitsiidide väärkasutamisest, mida kohati siiski ka esineb, mõjutab otseselt ja pikaajaliselt mesilaste elujõudu, mesindust ja ka keskkonnahoidu vägagi mitmetahuliselt. Osa mesilasperedest hukkub või nõrgeneb tugevasti pärast pestitsiidide kasutamist põldudel, aedades, raudteetammidel ja teepeenardel ning ka mitmesugustel iluobjektidel. Siit tuleneb majanduslik kahju mitte ainult mesinikele, vaid hoopis laiahaardelisemalt ja otsene kahju ka keskkonnale.”
Eesti Mesinike Liidu delegatsioon käis Soomes Põhjamaade ja Baltimaade Mesindusnõukogu (PBMN) aastakonverentsil. Isikukoosseisus olid EML juhatuse esimees Aleksander Kilk, tegevjuht Marianne Rosenfeld, Tallinna Mesindusseltsi juht Erki Naumanis, mesindusprogrammi juht Aivar Raudmets ja doktorikandidaat Risto Raimets Tartu Maaülikoolist.
Konverentsi teised osalejad olid pärit Lätist, Norrast, Soomest, Rootsist ja Taanist, kokku rohkem kui 60 inimest.
Erki Naumanise koostatud kokkuvõtet toimunud ettekannetest saab lugeda siit.
5-ndal veebruaril toimus Maaeluministeeriumis traditsiooniline mesinduse ümarlaud. Osalema oli kutsutud üle-eestiliste mesindusorganisatsioonide esindajad, piirkondlikest Saaremaa esindajad ning ka teiste põllumajandusega seotud liitude esindajad.
Maaeluminister Urmas Kruuse avasõnade järel andsid kohaletulnud ülevaate oma organisatsiooni möödunud aasta tegevustest ja valgustasid lühidalt ka käesoleva aasta plaane.
Kui suurem osa tutvustusi oli kuulatud, tegi Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tabava vahemärkuse, et kõik arengukavad tunduvad olevat üles ehitatud tootjakeskselt, tegelikult võiks olla pigem turu ja tarbijakesksed.
Päris mitmes ettekandes on oma osa ka kriitikal, näiteks tõi Tago Holsting välja vastuolud taimekaitsevahendite märgistamise osas, mis möödunud aastal põhjustasid ligi 40 mesilaspere hukkumise ning vastutusele võtta polnud kedagi, sest kõik oli juriidiliselt korrektne.
Kõige kummastavama kriitikaga tuleb välja Allan Sarap Eesti Mee Ühistust nurisedes, et Mesindusprogrammi vahendite jagamisega tegeleb vaid üks organisatsioon. Talle vastab maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti kes kinnitab, et MP vahenditega tegelevad need organisatsioonid, kes on koostamisel osalenud ja soovitab Eesti Mee Ühistul ka ise panustada, siis on põhjust ka vahendite jaotamise juures sõna võtta.
Mesinike ettekanded kuulatud annab Helena Vaher ülevaate mesindusteemaliste töögruppide 2015-nda aasta tegevustest.
Järgmisena tutvustab Bruno Pulver Konjunktuuriinstituudi uuringut Eesti mesindussektorist ja mee müügi suurendamise võimalustest. Uuring ise asub siin.
Viimase päevakorrapunktina kuulasid kohaletulnud ära ettekande väikese tarumardika ja tropilaelaps-lesta Eestisse leviku võimalikkusest. Selle valguses tekkis taas arutelu PRIA mesilate registri tõhustamise vajalikkusest.
Kohtumise võtab kokku Illar Lemetti tõdedes, et erinevate mesindusorganisatsioonide lobitöö on hea, samas tasuks rohkem koostööd teha.
Ministeeriumist laekunud ümarlaua memo saab lugeda siit.
Esmaspäeval, 18.jaanuaril 2016 asutati Tallinnas uus piirkondlik mesindusorganisatsioon TMS ehk Tallinna Mesinike Selts.
Aastaid tegutses Tallinnas mesinike seltsing Uku Pihlaku eestvedamisel. Uku sooviks oli, et seltsingust saaks siiski juriidiline organisatsioon ja nüüd sai see tehtud Erki Naumanise ja Ülo Lippa aktiivsel eestvedamisel.
Asutamislepingu allkirjastas 18 inimest ja valiti 5-liikmeline juhatus: Erki Naumanis, Jaanus Vooremäe, Priit Kangur, Maie Männik, Merike Reha. Nüüd veel jätkuvad tehnilised protseduurid ja lähiajal lõpetatakse registrikanne lõplikult juriidilise staatuse saamiseks.
Edu ja aktiivset tegutsemist!
Koordineeritud kontrollikava mee ehtsuse kindlakstegemiseks.
Esialgsed tulemused.
Euroopa Komisjon andis käesoleva aasta märtsikuus kõikidele liikmesriikidele välja soovituse koordineeritud kontrollkava kohta, mille sisuks oli teha kindlaks pettuste levik teatavate toiduainete turustamisel. Antud soovitus sisaldas meest proovide võtmist. Proovide võtmise eesmärgiks oli leida mett, millel oli geograafiline ja/või botaaniline päritolu valesti märgistatud ja leida tooteid, mis olid deklareeritud meena, kuigi sisaldasid välistekkelisi suhkruid või suhkrutooteid.
Veterinaar-ja Toiduamet (VTA) viis ajavahemikul 08.06‒17.06.2015 läbi meeproovide võtmise. Proove võeti erinevatest tarne- ja turustusahela etappidest: tootjate/pakendajate juurest, hulgiladudest, jaekaubandusest. Kokku võeti 20 meeproovi. Proovid tuli võtta kolmes osas (A, B ja C) järgmiselt:
Foto on illustratiivne ja ei kajasta tegelikku analüüsiprotsessi olemust
A-osa: 4 proovi (20% proovidest) tuli võtta Eesti meest.
B-osa: 8 proovi (40% proovidest) tuli võtta meest, mille päritoluriigiks on deklareeritud teine liikmesriik või kolmas riik.
C-osa: 8 proovi (40% proovidest) tuli võtta meest, mis on deklareeritud kui Euroopa Liidust pärit meesegu, väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meesegu või Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meesegu.
Euroopa Komisjoni soovituses toodi välja, milliseid analüüse tuleb teha A-, B- või C-osa proovidest. A- ja B-osa proovidele, s.t. 12 meeproovile, tuli teha organoleptiline ja õietolmu analüüs, määrata elektrijuhtivus ja diastaasi aktiivsus. Pärast nende analüüside tegemist tuli valida 33% A- ja B-osa proovidest (s.t. 4 proovi) ning määrata neist suhkrute sisaldus (fruktoos, glükoos, sahharoos). Pärast suhkrute analüüsimist tuli teha 2 võõrsuhkrute analüüsi. C-osa proovides (8 meeproovi) tuli määrata suhkrud ja teha kaks võõrsuhkrute analüüsi. Osa analüüse tehti Eestis Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis, osa Saksamaal asuvas laboratooriumis (õietolmu analüüs ja esimene võõrsuhkrute määramine) ja viimased analüüsid (teine võõrsuhkrute määramine) tehakse Belgias asuvas laboratooriumis. Belgia laboris läbi viidud uuringute vastused ei ole veel saabunud.
20st proovist 3 puhul saadi mittenõuetekohased tulemused. Ühel juhul oli toote etiketile märgitud, et tegu on pärnaõiemeega, kuid õietolmu analüüsi põhjal selgus, et antud mesi sisaldas ainult 14% pärna õietolmu. VTA tegi käitlejale ettekirjutuse peatada kohe antud toote müük ja kutsuda jaemüüki saadetud kogused tagasi.
Kahe meeproovi puhul oli diastaasarv madal. Kuna diastaasarvu hindamiseks on vaja teada ka hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldust, analüüsis labor täiendavalt ka HMFi. Selgus, et mõlemas mees olid näitajad korrast ära. Seega ei tohi antud tooteid mee nimetuse all turustada. VTA tegi käitlejatele ettekirjutuse peatada kohe antud toodete müük ja kutsuda jaemüüki saadetud kogused tagasi.
NB! Kõik Eesti meed vastasid nõuetele!
Merle Suursaar
VTA toiduosakonna peaspetsialist