Asutati Tallinna Mesinike Selts

Esmaspäeval, 18.jaanuaril 2016 asutati Tallinnas uus piirkondlik mesindusorganisatsioon TMS ehk Tallinna Mesinike Selts.

Aastaid tegutses Tallinnas mesinike seltsing Uku Pihlaku eestvedamisel. Uku sooviks oli, et seltsingust saaks siiski juriidiline organisatsioon ja nüüd sai see tehtud Erki Naumanise ja Ülo Lippa aktiivsel eestvedamisel.
Asutamislepingu allkirjastas 18 inimest ja valiti 5-liikmeline juhatus: Erki Naumanis, Jaanus Vooremäe, Priit Kangur, Maie Männik, Merike Reha. Nüüd veel jätkuvad tehnilised protseduurid ja lähiajal lõpetatakse registrikanne lõplikult juriidilise staatuse saamiseks.
Edu ja aktiivset tegutsemist!

Kontrollikava mee ehtsuse kindlakstegemiseks

Koordineeritud kontrollikava mee ehtsuse kindlakstegemiseks.

Esialgsed tulemused.

Euroopa Komisjon andis käesoleva aasta märtsikuus kõikidele liikmesriikidele välja soovituse koordineeritud kontrollkava kohta, mille sisuks oli teha kindlaks pettuste levik teatavate toiduainete turustamisel. Antud soovitus sisaldas meest proovide võtmist. Proovide võtmise eesmärgiks oli leida mett, millel oli geograafiline ja/või botaaniline päritolu valesti märgistatud ja leida tooteid, mis olid deklareeritud meena, kuigi sisaldasid välistekkelisi suhkruid või suhkrutooteid.

Veterinaar-ja Toiduamet (VTA) viis ajavahemikul 08.06‒17.06.2015 läbi meeproovide võtmise. Proove võeti erinevatest tarne- ja turustusahela etappidest: tootjate/pakendajate juurest, hulgiladudest, jaekaubandusest. Kokku võeti 20 meeproovi. Proovid tuli võtta kolmes osas (A, B ja C) järgmiselt:

Foto on illustratiivne ja ei kajasta tegeliku analüüsiprotsessi olemust

Foto on illustratiivne ja ei kajasta tegelikku analüüsiprotsessi olemust

A-osa: 4 proovi (20% proovidest) tuli võtta Eesti meest.

B-osa: 8 proovi (40% proovidest) tuli võtta meest, mille päritoluriigiks on deklareeritud teine liikmesriik või kolmas riik.

C-osa: 8 proovi (40% proovidest) tuli võtta meest, mis on deklareeritud kui Euroopa Liidust pärit meesegu, väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meesegu või Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meesegu.

Euroopa Komisjoni soovituses toodi välja, milliseid analüüse tuleb teha A-, B- või C-osa proovidest. A- ja B-osa proovidele, s.t. 12 meeproovile, tuli teha organoleptiline ja õietolmu analüüs, määrata elektrijuhtivus ja diastaasi aktiivsus. Pärast nende analüüside tegemist tuli valida 33% A- ja B-osa proovidest (s.t. 4 proovi) ning määrata neist suhkrute sisaldus (fruktoos, glükoos, sahharoos). Pärast suhkrute analüüsimist tuli teha 2 võõrsuhkrute analüüsi. C-osa proovides (8 meeproovi) tuli määrata suhkrud ja teha kaks võõrsuhkrute analüüsi. Osa analüüse tehti Eestis Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis, osa Saksamaal asuvas laboratooriumis (õietolmu analüüs ja esimene võõrsuhkrute määramine) ja viimased analüüsid (teine võõrsuhkrute määramine) tehakse Belgias asuvas laboratooriumis. Belgia laboris läbi viidud uuringute vastused ei ole veel saabunud.

20st proovist 3 puhul saadi mittenõuetekohased tulemused. Ühel juhul oli toote etiketile märgitud, et tegu on pärnaõiemeega, kuid õietolmu analüüsi põhjal selgus, et antud mesi sisaldas ainult 14% pärna õietolmu. VTA tegi käitlejale ettekirjutuse peatada kohe antud toote müük ja kutsuda jaemüüki saadetud kogused tagasi.

Kahe meeproovi puhul oli diastaasarv madal. Kuna diastaasarvu hindamiseks on vaja teada ka hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldust, analüüsis labor täiendavalt ka HMFi. Selgus, et mõlemas mees olid näitajad korrast ära. Seega ei tohi antud tooteid mee nimetuse all turustada. VTA tegi käitlejatele ettekirjutuse peatada kohe antud toodete müük ja kutsuda jaemüüki saadetud kogused tagasi.

NB! Kõik Eesti meed vastasid nõuetele!

Merle Suursaar
VTA toiduosakonna peaspetsialist

Mesilaspere toetuse töögrupi uudised

11-ndal mail toimus Põllumajandusministeeriumis mesilaspere toetuse töögrupi esimene kohtumine. Mesinikke esindasid EML-i esindaja Ülo Lippa ja Kutseliste Mesinike esindaja Mart Kullamaa. Ministeeriumi poolt kuulasid ettepanekuid Liina Jürgenson ja Helena Vaher.
Töögrupi põhiteemadeks olid mesilaspere toetuse eesmärgid ja toetuse saajad.
Ühiselt jõuti järeldusele, et mesilaspere toetuse peamine eesmärk on parandada Eesti mee konkurentsivõimet, seda eriti võrdluses lähiriikidega, kus mesinikele juba vastavat toetust makstakse.
Riigipoolseks eesmärgiks oleks ka parema ülevaate saamine kogu mesindussektorist, sest saadav toetus tõstaks mesilasperede registreerimist PRIA registris.
Väga oluline oleks toetuse tulemus ka tauditõrje seisukohalt. Kui on teada, kus mesilad asuvad saab teostada nende üle veterinaarkontrolli ja näiteks ameerika haudmemädaniku kolde avastamisel kaitsta ümbruskaudseid mesilaid nakatumise eest.
Kui eesmärkide sõnastamine möödus täielikus üksmeeles, siis saajate ringi defineerimisel läksid mesinike esindajate ettepanekud veidi lahku. Kutselised mesinikud pakkusid mesila alampiiriks 15 peret lisatingimusega, et tegu peaks kindlasti olema ettevõtjaga, EML-i seisukoht oli, et eelkõige just mesindustaudidega võitlemiseks võiks toetuskõlbulikud olla kõik PRIA registris olevad mesilad alates 5-st perest ja toetust tuleks pakkuda ka eraisikust mesinikule. Edasise arutelu käigus jõudsime ühisele arvamusele, et pakkudes toetust 100€ aastas väga palju nn. võsamesinikke peidust välja ei meelita, samas on selgelt märku antud, et riik ka väikemesinikega arvestab.
Üheselt sõnastatavat otsust kohtumisel vastu ei võetud. Hetkeseisuga on ministeeriumi polt riigieelarvesse tehtud ettepanek summas, mis kataks 20-eurose toetuse korral PRIA/s olevate mesilasperede arvu ligi kahekordselt. Paraku avaldati kahtlust, et selle summa saamise tõenäosus on tagasihoidlik.
Töögrupp jätkab tegevust ja kui mitte enne, siis järgmisel korral tuleb mesilasperede toetuse teema arutluse alla ümarlaual, kus osaleb ka uus minister.

Lühikokkuvõtte koostas Ülo Lippa

Evelin Hillep: tarbetud taimekaitsetööd tuleb ära jätta

PRESSITEADE
Põllumajandusministeerium
08.05.2015

Integreeritud taimekaitse (ITK) ehk mehhaaniliste, bioloogiliste ja keemiliste taimekaitselahenduste kombineerimine aitab põllumajandustootjatel muuta tootmist tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks. ITK põhimõtted võtab pildis kokku Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud õppematerjal.
„Oluline on, et põllumehed ei kasutaks keemilisi taimekaitsevahendeid ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret. Taimekaitsevahenditega peaks sekkuma alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. „Suurt osa ITK põhimõtteist, nagu sobiva viljelusmeetodi ja sertifitseeritud seemne kasutamine, tasakaalustatud väetamine ja lupjamine ning hügieeniabinõude kasutamine taimekahjustajate leviku vältimiseks, rakendab enamik põllumehi juba täna. Lisaks tuleks iga taimekasvatusperioodi lõpus ka analüüsida, milliseid muutusi tootmises teha, et taimekahjustajate esinemist ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajadust vähendada.“
ITK põhialuseks on taimekaitsevõtete rakendamine ainult vajadusel. Taimekahjustajate esinemisel kasutatakse võimalusel mittekeemilisi tõrjeviise, nende puudumisel konkreetsele taimekahjustajale kõige tõhusamate taimekaitsevahendite optimaalseid kulunorme.
„Uuringud on näidanud, et paljudel juhtudel suurendab integreeritud taimekaitse rakendamine tootmise majanduslikku tulukust. Tarbetute taimekaitsetööde ärajätmisega vähenevad kulud, ilma et põllukultuuride saagikus langeks. Valminud õppematerjal annab lihtsa ja lühikese ülevaate integreeritud taimekaitse põhimõtetest,“ rääkis Hillep.
ITK on kõikide selliste võtete kasutamine, mis väldivad taimekahjustajate esinemist või hoiavad nende esinemise allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust.
ITK üldiste põhimõtete rakendamine on 2014. aasta algusest kohustuslik kõigile professionaalsetele põllumajandustootjatele.
Põhimõtete järgimise näevad ette Euroopa Liidu tegevusraamistik taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks ning 2014. aasta alguses Eestis kinnitatud „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017“

Vaata infograafikut siit.
Loe lisa põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Jaanuarikuine PõM ümarlaud

Ümarlaua koosolekul esitasid nii EML kui EMK esindajad ministeeriumi ametnikele oma ettepanekuid, millest enamus olid kantud ühistest või ühesugustest eesmärkidest. Oli optimistlikke märke, et nii ümarlaua teemade otseseks lahendamiseks kui töögruppide kaudu mesinike jaoks reaalsete tulemuste püüdlemiseks on EMK valmis koostööks EML-ga.
Paraku paari päeva pärast tuli tunda pettumust, kui EMK koordinaator Tago Holsting levitas EMK veebilehel Infoleht 3 kaudu avalikkusele oma nägemust toimunud ümarlaua koosolekust, esitades enam kui küsitava sisuga väiteid.
EML vastus EMK halvustavas toonis kirjutisele

Ettepanekud

mesindusala ümarlauas jaanuaris 2015.a. arutatavate probleemide ja teemade valiku osas

Lugupeetav härra minister
Eesti mesindussektori praeguse olukorra ja edasise arengu ning majandusliku jätkusuutlikkuse
seisukohast on suurimateks takistusteks probleemid järgmistes valdkondades:
1. Mesilasperede arvukust pärssivad tegurid, sealhulgas mesilaste probleemsem tervislik
seisund ja mesilasperede suur suremus nii mesilashaiguste tõttu kui taimekaitses
pestitsiidide liigse ja väärkasutamise tulemusena. Sellega kaasneva mesilaste arvukuse
ja seega ka mesilaste tolmeldamispotentsiaali vähenemisega satub löögi alla ka
paljude putuktolmlevate aia- ja põllukultuuride kasvatamise tulemuslikkus ning
looduslike taimekoosluste tasakaalu säilimine.

Täisteksti saab lugeda siit.