Mesinikud soovivad valitsuse tuge

Maailmas on mesilaste kui tolmeldajate probleem aina teravam, inimkond aina kasvab ja toitu on vaja üha rohkem. See tähendab, et on vaja ka paremat tolmeldamist. Teisest küljest paljudes maades kipub mesilaste arvukus langema, suured kaod on tingitud pestitsiididerikkalikust kasutamisest, üldistest keskkonnahädadest ja mesilashaigustest. Nii et mesilaste tähtsus, olulisus on aina suurem selleks, et tagada meie toidulauda,” selgitas Rahvusringhäälingu reporterile Eesti Mesinike Liidu esimees Aleksander Kilk.
Vaata AK uudist siit.
 
Artikkel “Delfis”

Uuest taimekaitseseadusest

11 juulil esitasid mesindusorganisatsioonid erinevatele põllumajandusega seotud ametkondadele pöördumise nõudmistega, mis piiraksid taimekaitsevahendite kasutamisega Eesti looduse mürgitamist.
Pöördumise täistekst on siin.
 
2 augustil saatsid Eesti Mesinike Liit ja Eesti Meetootjate Ühendus 13 punktist koosneva konkreetse ettepaneku taimekaitseseaduse täiendamiseks.
 
9 augustil saabus Maaeluministeeriumist vastuskiri, milles minister tänas mesindusorganisatsioone kinnitades, et ettepanekute arutelu toimub järjekordses mesinduse ümarlauas.
 
Kuna mesinikud avaldasid muret Põllumajandusuuringute Keskuse poolt mesilastes taimekaitsevahendite jääkide määramise analüüsimeetodi akrediteerituse osas, saatis Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja hr. Sigmar Suu selgitused antud teema kohta.
 
14 septembril toimuski Maaeluministeeriumis järjekordne ümarlaud, mis suure hulga probleemide käsitluse tõttu venis plaanitust üle tunni pikemaks. Kohapeal arutletust saab ülevaate lugedes protokolli.
 
16 oktoobril saabus ministeeriumist järjekordne kiri, milles teavitati mesinike ühendusi taimekaitsevahendite kasutamise nõuete ja nende kontrollimisega seonduvate ettepanekute ning õigusaktides võimalike muudatuste tegemise arutamiseks toimunud kohtumisel saavutatud tulemustest ja edasistest tegevustest.

Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine

Üle maailma kasvab teadlikkus geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamise osas.

Vaatamata suurfirmade-poolsele suurele survele, on 19 Euroopa Liidu riiki öelnud ametliku “EI” GMO kasvatamisele oma riigi territooriumil.

GMOde kasutamise mõjude uuringud on alles lapsekingades, mistõttu sellega kaasnevad täna riskid, mida me ei oska veel piisavalt hinnata. On arvukaid uuringuid, mis seavad GMOde terviseohutuse tõsise kahtluse alla.

Oleme seisukohal, et tänased teadmised, uuringute tulemused, inimeste hoiakud GMOde suhtes ning GMOde kasutamisega kaasnevad riskid on piisav argument, et Eesti liituks enamiku EL riikide seisukohaga GMOd oma territooriumil keelustada.

Rahvaalgatuse täisteksti lugemiseks ja allkirjastamiseks klikka siia.

Meepealinn Karksi-Nuia

Karksi Vallavolikogu otsustas 21. septembri 2017. a istungil nimetada Karksi-Nuia Eesti meepealinnaks.

Karksi piirkonna mesindus on juba läbi ajaloo olnud kõrge tasemega, tugevate traditsioonidega ja üks Eesti aktiivsemaid mesinike organiseeritud koostöö ja seltsielu poolest.

Ajaloos viis Karksi kandi kooliõpetaja ja mesinike ühe eestvedaja Jaan Rootsi aktiivne tegevus 1902. a. Eesti Mesilaste Pidajate Seltsi moodustamiseni ja tulemusliku tegevuseni. Viimase enam kui paarikümne aasta vältel on Karksi valla mesinduselu ja mesinike koostöö edendamisel olnud oluline roll Karksi-Nuia AMS juhil Leili Naelal ja väga kogenud mesinikul-teadlasel Antu Rohtlal. Ka selle aktiivse tegevuse mõju on ulatunud Karksi-Nuiast kaugele üle kogu Eesti.

Karksi-Nuia Meefestival, mida Karksi-Nuia AMS korraldas käesoleval aastal juba kümnendat korda, on selle mesinduse edendamise ja mee kasutamise propageerimise suunal kujunenud vabariikliku olulisuse ja traditsioonidega sündmuseks.

Vastutuse vähenev trend

7. juulil 2017 sai teatavaks, et Lääne-Virumaal Injus perekond Valtini mesilas on toimunud mesilasperede massiline hukkumine. Mesindusspetsialistide hinnangul on selle tõenäoliseks põhjuseks mesilaste mürgitamine taimekaitsevahenditega. Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp, kes on ühtlasi kemikaaliohutuse komisjoni liige, aga leidis 8. juuli Aktuaalses Kaameras kõnealust juhtumit kommenteerides, et “sellised juhtumid on selles mõttes haruldased, et neid ei juhtu väga palju. Eelmisel aastal me tuvastasime põllumajandusametis ühe juhtumi, kus mesilased hukkusid massiliselt taimekaitsevahendite väärkasutamise tõttu. Ja on selge see, et selliste kaebuste laekumine on vähenevas trendis.”
 
Mesinikud seda optimismi ei jaga. Inju mesilaste massiline hukkumine pole tänavu ainus – mesindusringkondades on teada, et sarnaseid juhtumeid on olnud veel, kuigi enamik neist ei ole leidnud avalikkuses sellist kõlapinda. Siin tuleb visata kivi ka mesinike kapsaaeda, kes ei kipu selliseid juhtumeid avalikustama. Ühelt poolt põhjuseks alusetu hirm oma maine pärast (mesi mürgine, kuigi tegelikult ei ole), samuti pole asjaajamine lihtsaimate killast ning mitmetel ametliku käigu saanud juhtudel pole analüüside liig hilja võtmise tõttu süüdlast selgunudki. See annab ka asjaomasele ametnikule aluse kõnelda “ühest juhtumist” ja “kaebuste vähenevast trendist”.

Probleem ei ole uus, mesinikud on rääkinud sellest arvukatel kohtumistel põllumajandusministeeriumis, selle kohta on koostatud ligi 5000 allkirjaga petitsioon (algataja Maire Valtin, kelle mesilas seekordne massimõrv toime pandi), mis edastati toonasele põllumajandusministrile Ivari Padarile, Riigikogus moodustati mesilaste kaitse töörühm etc. etc. Tulemusi ei ole. Eesti Mesinike Liit kui kõige arvukamalt mesinikke ühendav organisatsioon on saanud oma avaldustele ja ettepanekutele erinevate põllumajandusministrite allkirjadega pikki ja üldsõnalisi vastuskirju, mis ei anna tegelikult vastust ühelegi tõstatatud küsimusele. Uus taimekaitseseadus ja sellest tulenev taimekaitsetöid reguleeriv määrus on endiselt välja andmata. Riigikogu mesilaste kaitse töörühm ei ole tegelikult tööle hakanud ja on praeguseks kahanenud enam-vähem üheainsa liikmeni (vähenev trend?)
 
Neonikotinoidid ja glüfosaadid, mida taimekaitses praegu kõige laialdasemalt kasutatakse, on süsteemsed mürgid, mille kahjulik toime nii elusorganismidele kui ka pinnasele ja põhjaveele peaks olema teada igale keskkonnast vähegi hoolivale inimesele. Kui Euroopa Komisjon arutas 2013. aastal kolme neonikotinoidi ajutist keelustamist taimekaitsetöödel, oli Eesti üks neljast ELi liikmesriigist, kes jäi erapooletuks. Miks? Kes olid otsustajad?
 
Juunis 2016 pikendas Euroopa Komisjon poolteiseks aastaks glüfosaatide kasutusluba. Väetisetootjate, põllumeeste ja teiste asjast huvitatute survel kavatsetakse nende kasutamist lubada seejärel veel kümme aastat. Kas Eesti jääb ka siis elegantselt erapooletuks?
 
Eesti mesinike hääl on olnud vaoshoitud ja lobitöö vähene. Võib-olla kiirendaks mesilaste kaitset ja hüvangut tagavate seaduste ja määruste vastuvõtmist see, kui mesinikud läheksid – ei mitte tänavale, vaid otsustajate kabinettidesse. Koos mesilastega.
 
Katrin Linask
EMLi juhatuse liige
 
Lääne-Virumaa mesiniku hinnangul tappis mürgistus miljonid mesilased
Lääne-Virumaal surid üleöö miljonid mesilased
Vinni vallas surid mesinikul pea kõik lennumesilased
Lääne-Viru mesiniku hinnangul surid miljonid mesilased mürgistusse
Delfi TV video surnud mesilastest
Valtinite mesilas valitseb ebatavaline vaikus
Sel moel surnud mesilased pole haruldus, juhtumeid on paraku mitmeid
Vikerraadio 17.juulil. Mesilased ja mürgid.

Eesti mesindusorganisatsioonide pöördumine

Eestimaa pinnal kasvab üle 400 taimeliigi, mis vajavad paljunemiseks putukate, sealhulgas mesilaste abi. Nendest taimedest ümmarguselt 100 on mitmesugused põllumajanduslikud kultuurtaimed, ja nende saak katab otseselt või kaudselt (loomade kaudu väärindatuna) ligi 90% meie toidutarbest. Euroopa Liidu ja USA teadlaste hinnangul on kolmandik meie toidulauast kaetud tänu mesilastele.
 
Mesilane on meie keskkonnaseisundi indikaator. Kui mesilased hakkavad massiliselt hukkuma, on keskkonnasaaste tõusnud nii mesilaste kui ka inimeste jaoks ohtlikule tasemele. Mesilasperede hukkumine on olnud viimastel aastatel hinnanguliselt 15–30%, neist osa kevad-suvisel perioodil. Tuginedes statistikaameti korrigeeritud, parandatud ja tuletatud andmetele, on Eestis praegu enam kui 43 000 mesilasperet. Mesilaste suur hukkumine tähendab 9 00015 000 mesilaspere kaotamist, mis tähendab mesinikele aastas kahju 2,0–3,0 miljonit eurot.
 
2014. aasta veebruaris sündis kodanikualgatuse korras petitsioon taimekaitsepestitsiidide põhjendamatult ulatusliku kasutamise ohjeldamiseks, mis anti üle tollasele põllumajandusministrile, keskkonnaministrile ja Riigikogu maaelukomisjonile. Petitsiooniga juhiti asjaomaste instantside tähelepanu keskkonna üha halvenevale olukorrale, mis mõjutab oluliselt muu hulgas ka mesilase tervist ja ellujäämist. Taimekaitsevahendid, eelkõige neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavad süsteemsed mürgid, saastavad meie loodust, pärandades meie tulevastele põlvedele eluks kõlbmatu keskkonna.
 
Eesti mesindusorganisatsioonide esindajad on juhtinud sellele probleemile maaeluministeeriumi mesindusalastel ümarlaudadel korduvalt tähelepanu. Riigikogus moodustati koguni mesilaste kaitse töörühm. Paraku on kõik senised pöördumised ja arutelud jäänud peaaegu tulemusteta. Enamasti on saadud ametlikke üldsõnalisi vastuskirju või hinnanguid, mille sisu võib võtta kokku tõdemusega, et taimekaitsetööde osas on mesilaste kaitse seisukohast seadusandlikult kõik piisavalt hästi reguleeritud. Ka riigikogu mesilaste kaitse töörühma tegevusest ei ole midagi kuulda.
 
Kahjuks hukkub Eestis taimekaitsepestitsiidide kasutamise tulemusena või saab tugevaid kahjustusi palju mesilasperesid. Mesilaste hiljutine massiline suremine Lääne-Virumaal Injus, mis mesindusspetsialistide hinnangul toimus suure tõenäosusega lähiala põldudel kasutatud taimekaitsevahendite tõttu, on tõstatanud veelgi teravamalt küsimuse: kui kaua veel? Selliseid mesilasperede tugevaid kahjustusi põldude, aedade, raudteetammide, maanteeäärte, jahitornide ümber ulukite söödataimede kasvatamise alade taimekaitsevahenditega töötlemise järel on esinenud mitmes teiseski piirkonnas.
 
Kolm ja pool aastat tagasi koostatud petitsioonis nõudsime asjaomastelt instantsidelt konkreetseid samme, et hoida ja säästa Eesti loodust ja mesilasi taimekaitsepestitsiidide mõõdutundetu kasutamise tagajärgede eest. Oleme sunnitud oma nõudmisi kordama, sest kahjuks ei ole vajalikke muutusi Eesti keskkonna- ja maaelupoliitikas toimunud.
 
Eesti mesindusorganisatsioonid nõuavad:
 
1. neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise lõpetamist;
2. uue Taimekaitseseaduse ja sellest tuleneva taimekaitsetöid reguleeriva määruse kiiret jõustamist;
3. Veeseaduse muutmist selliselt, et tehtud taimekaitsetööde sissekandmine põlluraamatusse toimuks senise 10 päeva asemel 48 tunni jooksul;
4. EV valitsuse toetust mesindusega tegelejatele, riiklike otsetoetuste jagamisel võrdväärset kohtlemist teiste põllumajandustootjatega;
5. veterinaarteenistuste ja Põllumajandusameti igakülgset abi mesilaste hukkumise põhjuste tuvastamisel ja mesilaste ravimisel ning selleks abistava konsulentide- või usaldusmesinike võrgu rakendamist ja toetamist;
6. Maaeluministeeriumi juurde vähemalt kolmest erapooletust mesinikust koosneva nõuandva ekspertgrupi mesindusnõukogu moodustamist;
7. meie põllu – ja aiakultuuride, samuti kauplustes müügil olevate toiduainete regulaarset analüüsimist pestitsiidi- ja herbitsiidijääkide suhtes ning analüüsitulemuste avalikustamist.
 
11. juulil 2017
 
Aleksander Kilk
Eesti Mesinike Liit
 
Helle Tiismus
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
 
Marika Puusepp
Eesti Meetootjate Ühendus
 
Jaanus Tull
Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts
 
Pöördumine on saadetud
Maaeluministeeriumile;
Keskkonnaministeeriumile;
Põllumajandusametile;
Keskkonnainspektsioonile;
Riigikogu keskkonnakomisjonile;
Riigikogu maaelukomisjonile;
Kemikaaliohutuse komisjonile;
Eestimaa Looduse Fondile.

Mesinike ümarlaud Maaeluministeeriumis

Eesti mesinikel ja mesinduses on probleeme, mida saab lahendada vaid riiklikul tasemel. Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Eesti Meetootjate Ühendus saatsid 6. aprillil maaeluministrile ühise pöördumise ettepanekuga kutsuda kokku mesinduse ümarlaud. Ettepanekus toodi välja ka olulisemad mesinduse probleemid, millele koos ministeeriumi ja teiste ametkondade esindajatega lahendusi otsida. Mõne aja pärast saabuski ministri kutse mesindusala ümarlauale, mis toimus 6. juunil. Lisaks mesinike esindajatele osalesid ümarlaua aruteludes ministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusameti ja PRIA ametnikud. Minister isiklikult avas ümarlaua arutelu ja osales ka diskussioonides.
 
Ümarlaua teemad olid valitud EMLi, EKMÜ ja EMÜ kirjas toodud ettepanekute alusel. Arutelu alguses andsid mesindusorganisatsioonid ülevaate oma tegevustest ja plaanidest. Seejärel võeti arutusele mesilasperede pidamise toetus, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Ühelt poolt oleks see nii riigi tunnustus mesinike tööle kui ka toetus sellele suurele kasule ja kaudsele tulule, mida mesilased aia- ja põllukultuure tolmeldades annavad. Teisalt parandaks see Eesti mesinike konkurentsivõimet, hüvitades neile üsna suured kulutused mesilaste talvesöödale, mida näiteks Lõuna-Euroopa mesinikud ei pea kandma. Ja kindlasti oleks see mesinikele stiimuliks, et oma mesilaspered PRIA registris arvele võtta.

Juba paari viimase aasta ümarlaudades on ministeeriumi poolt kinnitatud valmisolekut mesilasperede pidamise toetuse sisseviimiseks. Selleks on taotletud valitsuselt lisaraha, kuid seni ikka tagajärjetult. Ministri informatsiooni kohasel esitati ka käesoleval aastal Eesti riigi eelarvestrateegia 2018-2021 koostamisel lisataotlus mesilasperede pidamise toetuse maksmiseks. Paraku pidi minister tunnistama ümarlauast osavõtjatele, et soovitud lisarahastust ministeerium ei saanud. Kas nii jääbki aastateks ja kas mesinikud sellega lepivad?
 
PRIA mesilate register ja mesilate registreerimine
 
Arutati PRIA põllumajandusloomade registris mesilate registriosa toimimist ja mesilate praktilist registreerimist nimetatud andmebaasis. EMLi, EKMÜ ja EMÜ esindajad väljendasid muret, et nii mesila esmane registreerimine kui ka mesilagruppide asukoha sisestamine või kustutamine on liiga keeruline. Mesilate registreerimine e-PRIA kaudu on paljudele mesinikele oma keerukuses käinud üle jõu ja sellepärast ei kajastugi need mesilad ka registris. EML koos IT-asjatundjatega on teinud ettepanekuid, kuidas muuta e-PRIA kaudu mesilate registreerimine kasutajale lihtsamaks.
 
PRIA esindaja informeeris, et nüüd on koostatud ja vahetult enne ümarlaua toimumist veebilehel avalikuks tehtud juhend mesilate registreerimiseks. See juhendmaterjal peaks hõlbustama mesinikel e-PRIA keskkonnas mesila registreerimisel õige tee leidmist ja läbimist. Paraku toimib mesilate register vanas e-PRIA keskkonnas, mis on oma struktuuri poolest kohmakas. Praegu on küll käsil üleminek uuele e-PRIA rakendusele, kuid PRIA esindaja sõnul ei saada sellega valmis enne 2020. aastat. Probleemide korral mesilate registreerimisel soovitati abi küsida PRIA infotelefonilt või klienditeenindusest.
 
Mesindusorganisatsioonide esindajad tegid ettepaneku, et mesilasperede arvu registreerimine peaks toimuma nii kevadel (1. mai seisuga) kui ka sügisel (näiteks 1. novembri seisuga). Kuna maailma, sealhulgas Euroopa Liidu statistikas hinnatakse mesilasperede arvu hooaja lõpus talvituma läinud perede arvu järgi, siis oleks ka Eestis vajalik registri kaudu vastavat teavet koguda. Lisaks saab sügisel ja järgneval kevadel registreeritud perede arvu võrdlemisel hinnata talvekadude suurust.
 
Maaeluministeeriumi poolt vastati, et lähiajal koostatakse ministri vastava määruse muudatus. Selle alusel tuleb mesinikel teatada PRIA mesilate registris oma mesila mesilasperede arv nii kevadel kui ka sügisel. Ühtlasi otsustati, et mesilate registri toimimise ja mesilate registreerimise teemat arutatakse ka järgmisel mesinduse ümarlaual.

Mesilashaiguste, eriti ameerika haudmemädaniku seire ja tõrje Eestis
 
Nagu näitas Eesti mesilates 2012-2014 läbi viidud mesilaste terviseuuring, samuti järgnevate aastate seiretulemused, leiti enam kui 30 AHMi nakkusega mesilat. Selle raske ja hiilivalt leviva mesilashaiguse tõrje vajab nii mesinike tähelepanu ja hoolikust kui ka riiklikul tasemel regulatsioone ja korraldamist.
 
Mesinike poolt tegi EML juba 1999. a. ettepaneku luua kõiki maakondi kattev usaldusmesinike võrgustik, mille liikmed saaksid mesilashaiguste alase väljaõppe ja suudaksid mesinikke haiguste tõrjel abistada. Taani vastava süsteemi kogemuste ja sealsete spetsialistide toel korraldati enam kui 50 mesinikule vastav koolitus. Kahjuks ei saanud see võrgustik VTA vastuseisu tõttu mesilashaiguste seirele ja tõrjele rakenduda ning hääbus.
 
Käesoleval aastal õnnestus mesindusprogrammi raames siiski luua Eestis usaldusmesinike võrgustik, korraldada neile mesilashaiguste alane väljaõpe ja rakendada neid samm-sammult tegevusse. Samuti on mesinikele jagatud teavet, kuidas mesilas AHMi nakatumist vältida või haigestumist märgata. EMLis on koostamisel juhendmaterjal mesindussektorile, kuidas AHMi nakkust ja levikut vältida ning mesinike endi poolt seiret ja esmaseid tõrjemeetodeid rakendada.
 
Riiklikul tasandil on nii mesilashaiguste alane seadusandlus kui ka praktiline haiguste seire- ja tõrjevõimekus kahjuks väga tagasihoidlikul tasemel. Maaeluministeeriumi pikaajalise tegevuskava raames on muu hulgas kavas töötada välja ja rakendada koostöös sektoriga AHMi tõrjeprogramm. VTA esindaja kinnitusel on sellega ka alustatud, kuid toimiva tulemuseni jõudmiseks on veel vaja korrastada ka vastavat seadusandlikku tausta. Samuti on vaja selgust, kuidas ja millise pädevusega saavad mesilashaiguste seire- ja tõrjetoimingutes osaleda usaldusmesinikud.
 
EML esitas ettepaneku, et AHMi seire ja tõrje seadusandlikuks reguleerimiseks tuleks anda välja ministri vastav määrus. Selline AHM-alane ministri määrus toimib näiteks Soomes tulemuslikult juba enam kui 2 aastat. Ka Lätis on AHMi seire-tõrje seadusandlikult üsna täpselt reguleeritud. Miks mitte ka Eestis? Kahjuks ollakse Eestis sellise määruse kehtestamise suhtes leigelt äraootaval seisukohal. AHMi võimalik edasine levik aga ei kannata oodata.
 
Käesoleval aastal on VTA eelarvesse kavandatud üsna suur summa AHMi seiretegevusteks. VTA esindaja teatel on AHMi seiret kavandatud eelkõige piirkondades, kus varem on AHMi nakkusega mesilaid leitud. Kavas on kasutada eelkõige VITA firma poolt toodetavaid AHM-testreid, mis võimaldavad tuvastada haudmes esinevat AHM-nakkust. Arutelu käigus tehti ettepanek kasutada AHMi seireks ka meeanalüüside võtmist, mis võimaldaks määrata mitte ainult AHM-baktrerite, vaid ka AHM eoste esinemist mesilasperes. Arutleti selle üle, mis järgneb siis, kui mesilaspere on osutunud AHM-positiivseks. Arutati ka AHM-alase selgitustöö erinevate viiside kasutamist, samuti volitatud veterinaararstide kaasamist. Mesinike ja VTA esindajad leidsid üksmeelselt, et vajalik oleks võimalikult kiiresti koostada ja jõustada riiklik AHMi tõrje eeskiri.
 
Muude küsimuste hulgas arutati Eesti meeturu probleeme, eriti seoses kahtlustega importmee kvaliteedi või võltsingute suhtes. VTA selgitas, et 2015. a. kontrolliti Euroopa Liidu ühise kampaania käigus 20 Eestis võetud meeproovi, mille hulgas oli 4 Eesti mesinike meeproovi. Saksamaa laboris tehtud analüüside tulemusena Eestis võetud meeproovides võõrsuhkrute jääke ehk mee võltsimist ei leitud. Lisaks analüüsiti 2015. a. EKMÜ algatusel 6 importmee proovi, kus samuti võltsimist võõrsuhkrutega ei leitud. Samas oli Euroopa Liidu ulatuses võõrsuhkrutega võltsitud mett kõigist 2237 meeproovist tervelt 14%.
 
2015. a uuriti ka nimetatud 20 meeproovi mõningaid kvaliteedinäitajaid, sealhulgas diastaasi aktiivsust, elektrijuhtivust ja õietolmu sisaldust. Osutus, et 3 meeproovi ei vastanud kvaliteedi-või märgistamisnõuetele. Näiteks pärnaõiemee nime all müüdud meeproovis oli vaid 14% ulatuses pärna õietolmu, mida on liigimee nimetuse kasutamiseks liiga vähe. Kahel juhul oli diastaasi aktiivsus liiga madal ja ka täiendavalt määratud HMF tase üle lubatava normi. VTA tegi kõigi kolme mitte-nõuetekohase mee puhul ettekirjutuse, et need meed tuleb müügilt kõrvaldada.
 
2016. a. võttis VTA järelevalve korras 29 meeproovi, sealhulgas 15 importmetest. Meeproove analüüsiti HMFi sisalduse, diastaasi aktiivsuse ja niiskusesisalduse osas. Nendest proovidest osutus 2 importmett nõuetele mittevastavaks ja kõrvaldati müügilt. Mesinikud kahtlustavad, et mõnikord turustatakse Läti või Leedu mett Eesti mee sildi all. 2017. a. on VTA tellinud 4 Eesti meeproovi õietolmu analüüsi, et kontrollida mee väidetava geograafilise või botaanilise päritolu õigsust. Kõik need meeproovid olid nõuetekohased.
 
Ühe lisateemana arutati PMA välja antud juhist, mille alusel peab toimub PMA, VTA ja mesinike koostöös proovide võtmine mesilastest taimekaitsevahendite kahjustuse kahtluse korral. Üldiselt on juhis heaks teabematerjaliks, mis nimetatud protseduuri korrastab. Ümarlauas tõid mesinike esindajad välja juhises toodud sobimatu nõuande, et kui taimekaitsevahendi kasutaja on oma kavatsusest mesinikule teada andnud, siis võiks mesinik ühe võimalusena ettevaatuse mõttes pritsimiste päevaks lennuavad sulgeda. Suvel suure mesilaste arvukuse ja palavate ilmade korral võib aga taru lennuava sulgemine põhjustada mesilaste ülekuumenemise ja hukkumise. PMA lubas oma juhisest selle väära nõuande kõrvaldada.
 
Ümarlaual toimus sisukas ja konstruktiivne arutelu. Selle käigus saavutati mesinike ja ametkondade vahel mitmes küsimuses kokkulepe, samuti nii ametnike kui mesinike jaoks suurem selgus mesinduse edasise arengu mitmes olulises küsimuses. Kui algselt oli ümarlauaks kavandatud kaks tundi, siis tegelikult arutleti mesinduse jaoks olulistel teemadel ligi kolm tundi. See aeg läks kindlasti asja ette ja tehti mitu sammu edasi. Kuid mesinike ja ametnike koostöö ümarlaua vormis mesinduse probleemide paremaks lahendamiseks jätkub. Järgmine ümarlaud võiks toimuda juba hilissügisel pärast aktiivse mesindushooaja lõppu.
 
Ülevaate koostas Aleksander Kilk
MEM koostatud memo lugemiseks klikka siia.