Kaasaegne taimekasvatus ja mesindus

6. märtsil 2018 toimub Eesti Maaülikooli Peahoone aulas Taimetervise õppetooli poolt korraldatav tasuta konverents „Kaasaegne taimekasvatus ja mesindus“.
 
Konverentsi eesmärgiks on kokku tuua taimekasvatajad, nende organisatsioonid, nõustajad, mesinikud koos mesindusorganisatsioonidega, põllumajanduspoliitika kujundajad ja teadlased, et ühises arutelus leida uusi lahendusi integreeritud taimekaitse edendamisel. Üritusele on kutsutud kaks välislektorit (sünkroontõlge eesti keelde), kes tutvustavad muudes maades kasutusel olevaid meetodeid ja lahendusi.
 
Palun registreeruda hiljemalt 2 märtsiks toitlustuse organiseerimiseks.
 

Eesti kui mahemaa? Anne Luik

Anne Luik on aastakümneid uurinud ja tegelenud mahepõllumajandusega. Ökoskoobis räägib ta sellest, mis seisus on meie põllumaad ja toit, mida sööme. Kas on võimalik, et Eesti võiks olla kunagi mahemaa, kus mürke ei kasutata ja arvestatakse viljavahelduse ning looduse seadustega?

Aasta Aatenaine 2017

Õkoriik Eesti võrgustiku tunnustuse „AASTA AATENAINE 2017“ pälvis Maire Valtin.
Tunnustussõnadeks olid: Maire Valtin on imeline naine ja suure pühendumusega mesilaste tervise ja kogu keskkonna puhtuse eest seisja.
Väga õiged sõnad, õnnitlused tunnustuse eest ka Eesti Mesinike Liidult.

GMO keelustamise arutelu läbivalt uuendatud

5.detsembril 2017 kell 14.00 toimus Riigikogus maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisarutelu, kus kuulati ära Ökoriik Eesti, Eesti Mesinike Liidu ja Eesti Kutseliste Mesinike pöördumine GMO-kultuuride kasvatamise keelustamiseks Eestis.
 
Rea Raus rääkis antud teemal 5 detsembri Terevisioonis
 
Rea Raus annab lühiülevaate.
Olime koos Maire Valtinga ja Kai Künnis-Beresiga Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ees, et kaitsta Eesti rahva algatust GMO kultuuride keelustamiseks Eestis, mille esitasid Ökoriik Eesti võrgustik (kuhu kuuluvad teiste hulgas ka Mahepõllumajanduse Koostöökogu, EMÜ Mahekeskus, üleriigiline OTT võrgustik ja paljud teised), Eesti Mesinike Liit ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühing.
Mitmetunniseks veninud, kohati kirgliku arutelu käigus saime teada, et enamik kohalviibinud Riigikogu saadikuid toetab mõtet, et ebaloomulikul viisil tehtud “sordiaretus” (teadlikult ju püütakse jätta muljet, et GMO on vaid pisikene sordiaretuse võte) ei ole hea Eestile.
Kahjuks olid paljud RK saadikud ilmselt sunnitud oma põhilise töövormi- komisjoni arutelu- juurest lahkuma, poole pealt, kindlasti sundisid neid selleks edasilükkamatud tööülesanded mujal.
Erkki Truve,kes on suurim GMO promoja Eestis, andis meile “väärika”vastulöögi, küsides, kas me soovime keelustada ka elektriautod. Khm… teaduslik mõtlemine on kriitline, see näeb nii kasu kui ka riske. Seetõttu on pisut arusaamatu, kui raevukalt ja ainult kasumlikke pooli näeb selles mõni teadlane.
Meie teadlaste tiim, kuhu kuulus ka mikorbioloog Kai Künnis-Beres, rõhutas korduvalt, et GMOsid tuleb kindlasti edasi uurida. Aga laboris, kinnistes oludes, sest me veel ei tea, mida nende kasutamine tegelikult ja päriselt meie ja meie laste tervisele mõjub.
Peeter Ernits, kes peaks olema mesinike huvide kaitsja Riigikogus, küsis, kas tahame keelustada ka dr. Sõritsa kunstliku viljastamise projektid. Ei saanud täpselt aru, mida ta sellega mõtles, kuna mitte keegi meist, ega ka kogu rahvaalgatus, midagi sellist ei väitnud…
Teema samas on äärmiselt oluline, kõnetades väga paljusid riike ja inimesi. Selle tunnistuseks oli ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja tähelepanek, et GMO teema tekitas nende liikmete listis enneolematult aktiivse ja tulise arutelu.
Jah, inimestele läheb nende endi ja nende laste tervis ning keskkonna tervis korda. Läheb korda -üle terve maailma. Seda tõendavad arvukad, tipptasemel teadusuuringud, mille saatsime kõigile osalenud RK liikmetele ka ette (loodame, et nad tutvusid). Uusimad teadusuuringud tõendavad seda, et me alles nüüd, mitukümmend aastat peale GMOde kasutuselevõttu, hakkame aimu saama, kui komplekssne teema see on ja kui paljude riskidega seotud, mida me veel mõni aeg tagasi ei osanud aimatagi.
Muuseas- sama puudutab massilist põllumajandusmürkide kasutamist. NB! Saksa teadlaste uuring andis meile hiljuti teada, et isegi kaitsealadel on putukate arvukus 75% langenud ning selle põhjus võib olla seoses üleliigse kemikaalide-mürkide kasutamisega. Just sellepärast on Euroopa väärtusruumis nii oluline ettevaatusprintsiip, mille lõhkumisega meile võõras mõtteviis juba mitmed aastad üritab tegeleda. Raha ja võimuga üritades kaupa teha. Aga inimesed ei unusta seda, et nende tervist, meie loodust ei saa raha eest osta ega müüa.
Nüüd ootame, mida Riigikogu edasi ette võtab ja hoiame silma peal! Ma tänan kõiki teid, head inimesed, kelle mõtte- ja armastuse jõud aitas meil ühiselt selle päeva energiaga täita!

Riigikogu infotund

Riigikogu infotunnis vastab mesindusega seotud küsimustele Maaeluminister Tarmo Tamm.
 
Kuula alates 19 minutist.