Keskkonnaameti pressiteade 31. juuli 2020
Keskkonnaamet annab esialgu välja 87 karu küttimisluba.
Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.
Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas. „Lisaks 87 karule jätsime 6 isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,” sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karu küttimisluba.
Karu üldarvukus Eestis on 2019. a sügise seisuga ligi 900 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700 isendit. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev.
Kui Ida-Eestis on karu arvukuse näitajad väga head, siis näiteks Eesti lõunapiiril on veel piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks isend, Võrumaale aga küttimismahtu sel hooajal veel ei kehtestata.
Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamised, harvem aga põllumajandusloomade murdmised ja vigastamised või silopallide lõhkumised.
Karude põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. „Näiteks kõrgeima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal, kus sel aastal enim isendeid küttida lubatakse, on registreeritud mesilarünnete hulk 100 mesila kohta alla Eesti keskmise,” tõdes Aimar Rakko.
Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad karud märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.
 
Küttimismahud maakondade kaupa:
Järvamaa 10
Harjumaa 5
Ida-Virumaa 8
Jõgevamaa 17
Lääne-Virumaa 17
Põlvamaa 3
Pärnumaa 5
Raplamaa 5
Tartumaa 9
Valgamaa 1
Viljandimaa 7
Võrumaa 0
KOKKU 87
· 2019. aastal kütiti Eestis kokku 67 karu. Lubatud 70 isendist 3 jäid küttimata, nendest kaks Põlva- ja üks Raplamaal.
· 2020. aastal on 100 mesila kohta enim ründeid olnud Järva- (8), Viljandi-(8) ja Tartumaal (7), kõige vähem aga Ida-Viru-, Võru- ja Raplamaal. Kokku on 2020. aasta juuli lõpu seisuga registreeritud karude põhjustatud kahjujuhtumeid 166, aasta varem oli sama perioodi näitaja 143.
· 2019. aastal kompenseeris Keskkonnaamet karude põhjustatud kahjusid 136 mesinikule kokku 102 415 euro ulatuses.
 
Lisateave:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja
aimar.rakko@keskkonnaameti.ee
5306 9104
Edastas ja tervitab Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts
Narva mnt 7a, Tallinn, 15172
+ 372 5745 0332

Statistikaameti pressiteade 11 juuni 2020
Turustatud taimekaitsevahendite kogus suurenes 17%.
Eestis turustati 2019. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 752 tonni taimekaitsevahendeid, millest enamiku moodustasid umbrohutõrjevahendid.

Müügile lastud taimekaitsevahenditest 70% moodustasid umbrohutõrjevahendid, 14% seenhaiguste tõrjevahendid, 10% kasvuregulaatorid ja 4% putukatõrjevahendid. Kasvas umbrohutõrjevahendite ja vähesel määral ka putukatõrjevahendite ning kasvuregulaatorite turustamine. Seenhaiguste tõrjevahendite kogus vähenes.
Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on erinevad umbrohutõrjevahendid olnud aastaid enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 531 tonni ehk ligi veerandi võrra rohkem kui 2018. aastal. Siiski ei küündinud nende müük 2016. aasta kogusteni, kus müüdi 604 tonni,“ lisas Peterson.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis turustatavad taimekaitsevahendite kogused suhteliselt väikesed. Näiteks 2018. aastal müüdi kolme olulisemat taimekaitsevahendite rühma Prantsusmaal 79 000 tonni, Hispaanias 61 000 tonni ja Saksamaal 42 000 tonni. Samas Eestis turustati 2019. aastal neid kolme tootekategooriat kokku 670 tonni. Kui võrrelda turustatud taimekaitsevahendite koguseid kasutusel oleva põllumajandusmaa kohta, siis 2018. aastal müüdi neid Küprosel 9 kg, Maltal 8 kg, Hollandis 4 kg, Eestis aga 2019. aastal 0,7 kg hektari kohta.
Taimekaitsevahendeid kasutatakse peale põllumajanduse ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul ning parkides. Samuti võib teatud taimekaitsevahendeid soetada oma aias kasutamiseks.
Allikas: statistikaamet

Tere!
Oleme Eesti Maaülikooliga osalemas partnerina ühes mesilastega/mesinike mesindusalase hariduse/teadlikkuse tõstmise projektis. Projekti raames oleme ka partneritega ühiselt välja töötanud küsimustiku, mille palume iga riigi mesinikel ära täita.
 
Küsimustik asub siin.
 
Täidetud küsimustikud palun saata. ristorai@gmail.com
 
Tänud juba ette!
Dr. Risto Raimets
Estonian University of Life Sciences
Tel. 58453095

„Avatud talude päevast on kujunenud igasuvine üle-eestiline tippsündmus, millest saab vahetult osa iga kümnes eestimaalane“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „See on hea võimalus vahetult tutvuda maaeluga, sellega, kuidas kasvab Eesti toit ning kui mitmekesine on siinne talutoomine. Hinnakem seda tegevust vääriliselt, sest see on oluline meie kõigi jaoks.“

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 19. juulil, kuid nagu mullugi võtab osa talusid külalisi vastu ka päev varem. Talude registreerimist plaanitakse alustada 3. veebruarist ning kestaks see kuni mai keskpaigani. Registreerimine toimub läbi avatud talude veebilehel asuva registreerimisvormi.
Sel aastal peavad talud enne registreerimist kinnitama, et on tutvunud hea tavaga.

Plaanis on kaks infopäeva:

  • 25. märtsil Pärnumaal (koht täpsustamisel)
  • 1. aprillil Jänedal Lääne-Virumaal (otseülekandega)
  • Kogu info hakkab olema kättesaadav www.avatudtalud.ee veebilehel.

    Uus teatmekirjandus

    mesinike_haigused
    Eesti Mesinike Liit ja trükikoda PrintBest teatavad heameelega, et trükivalgust on näinud uus innovaatline apiteraapiaalane teos “Mesinike haigused, parasiidid ja kahjurid.”
    Põhjalikku käsitlemist leiavad mesinike seas enamlevinud viirushaigused ja muud taudid, samuti antakse juhiseid mesinike tõrjeks.
    Antud teos on saadav EML liikmetele 25 € eest, teised, eriti need, kes mesinikke tõrjuda plaanivad, peavad kukrut kergendama 32€ võrra.

    Meefestival Karksis 05.-06.septembril 2014

    05.-06. septembril toimub Viljandimaal, Karksis traditsiooniline meefestival. Võimalus sõita ühiselt suures mugavas bussis ja osa saada mõlemal päeval toimuvatest sündmustest. Buss väljub reedel, 05. septembril kell 15.00 Tallinna Bussijaamast ja ööbimine koos hommikusöögiga mugavas turimistalus 2-kohalistes tubades. Osalustasu 60.-eurot saab tasuda väljastatud arve alusel. Täpsemat infot küsi EML-i tegevjuhilt telefonil 5029006.
    Meefestivali kavaga saad tutvuda siit:meefest7_A3_plakat kava