Riigikogu keskkonnakomisjon arutas mesindusega seotud probleeme

8. märtsil 2016 toimus Riigikogus Keskkonnakomisjoni istung. Tähelepanu keskmes olid mesindusega seotud probleemid ja eelkõige kõne all mesilasi mõjutavad pestitsiidid.

Eesti Mesinike Liitu esindasid juhatuse esimees Aleksander Kilk ja tegevjuht Marianne Rosenfeld. Eesti Mesinike Liidul oli palutud teha ettekanne, mille esitas Aleksander Kilk.
Teistest mesindusorganisatsioonidest olid esindajad Tago Holsting ja Mart Kullamaa (Eesti Kutseliste Mesinike Ühing), Lembit Kaasik (Eesti Meetootjate Ühendus). Lembit Kaasik on ka kauaaegne Eesti Mesinike Liidu liige.
Enne keskkonnakomisjoni istungit kohtusid mesindusorganisatsioonide esindajad ka omavahel ning kõne all oli eelkõige ettepanekute esitamine Taimekaitseseaduse eelnõusse. Esitamise tähtaeg on 18.märts 2016.
Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll valmib lähiajal. Link keskkonnakomisjoni pressiteatele.
Hetkel saab tutvuda Aleksander Kilgi poolt esitatud ettekandega.

Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu aastakonverents

Eesti Mesinike Liidu delegatsioon käis Soomes Põhjamaade ja Baltimaade Mesindusnõukogu (PBMN) aastakonverentsil. Isikukoosseisus olid EML juhatuse esimees Aleksander Kilk, tegevjuht Marianne Rosenfeld, Tallinna Mesindusseltsi juht Erki Naumanis, mesindusprogrammi juht Aivar Raudmets ja doktorikandidaat Risto Raimets Tartu Maaülikoolist.
Konverentsi teised osalejad olid pärit Lätist, Norrast, Soomest, Rootsist ja Taanist, kokku rohkem kui 60 inimest.

Erki Naumanise koostatud kokkuvõtet toimunud ettekannetest saab lugeda siit.

Mesinduse ümarlaud

5-ndal veebruaril toimus Maaeluministeeriumis traditsiooniline mesinduse ümarlaud. Osalema oli kutsutud üle-eestiliste mesindusorganisatsioonide esindajad, piirkondlikest Saaremaa esindajad ning ka teiste põllumajandusega seotud liitude esindajad.
Maaeluminister Urmas Kruuse avasõnade järel andsid kohaletulnud ülevaate oma organisatsiooni möödunud aasta tegevustest ja valgustasid lühidalt ka käesoleva aasta plaane.
Kui suurem osa tutvustusi oli kuulatud, tegi Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tabava vahemärkuse, et kõik arengukavad tunduvad olevat üles ehitatud tootjakeskselt, tegelikult võiks olla pigem turu ja tarbijakesksed.
Päris mitmes ettekandes on oma osa ka kriitikal, näiteks tõi Tago Holsting välja vastuolud taimekaitsevahendite märgistamise osas, mis möödunud aastal põhjustasid ligi 40 mesilaspere hukkumise ning vastutusele võtta polnud kedagi, sest kõik oli juriidiliselt korrektne.
Kõige kummastavama kriitikaga tuleb välja Allan Sarap Eesti Mee Ühistust nurisedes, et Mesindusprogrammi vahendite jagamisega tegeleb vaid üks organisatsioon. Talle vastab maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti kes kinnitab, et MP vahenditega tegelevad need organisatsioonid, kes on koostamisel osalenud ja soovitab Eesti Mee Ühistul ka ise panustada, siis on põhjust ka vahendite jaotamise juures sõna võtta.
Mesinike ettekanded kuulatud annab Helena Vaher ülevaate mesindusteemaliste töögruppide 2015-nda aasta tegevustest.
Järgmisena tutvustab Bruno Pulver Konjunktuuriinstituudi uuringut Eesti mesindussektorist ja mee müügi suurendamise võimalustest. Uuring ise asub siin.
Viimase päevakorrapunktina kuulasid kohaletulnud ära ettekande väikese tarumardika ja tropilaelaps-lesta Eestisse leviku võimalikkusest. Selle valguses tekkis taas arutelu PRIA mesilate registri tõhustamise vajalikkusest.
Kohtumise võtab kokku Illar Lemetti tõdedes, et erinevate mesindusorganisatsioonide lobitöö on hea, samas tasuks rohkem koostööd teha.

Ministeeriumist laekunud ümarlaua memo saab lugeda siit.

Eesti Mesinike Liidu esindajate kohtumine Riigikogus moodustati toetusrühm

19.jaanuaril kohtusid Eesti Mesinike Liidu esindajad Riigikogu liikme, keskkonnakomisjoni aseesimehe hr. Rein Ratasega.
Kohtumine kestis üle 2 tunni ja oli väga konstruktiivne. Rein Ratas, olles ise bioloogiakandidaat, on samuti väga mures pestitsiidide ohtliku mõju pärast nii keskkonnale kui kogu ühiskonnale. Arutelu all oli ka probleemi käsitlus, kuidas luua riigis mesilaste heaolu säästvad ja toetavad tingimused.
Kohtumise lõpptulemusena valmis 6-punktiline kava, mille järgi astuda järgmisi samme ja asuda mõtteid teoks tegema.
Eesti Mesinike Liidu poolt osalesid kohtumisel juhatuse esimees Aleksander Kilk, juhatuse liige Aado Oherd, tegevjuht Marianne Rosenfeld ja liikmeskonna esindajana Jüri Esinurm.

EML on juba aastaid püüdnud nö. jalga riigikogu ukse vahele saada. Nüüd tundub, et see on lõpuks õnnestunud. Rein Ratasega kohtumise tulemuseks on 27-ndal jaanuaril moodustatud mesilaste toetusrühm.
Toetusrühma esimehe Peeter Ernitsa sõnul on mesilaste elu Eestis üha halvenemas. “Rapsipõldude pindala aina kasvab, samal ajal mesilased surevad põldudel taimekaitsevahendite kasutamise tulemusel ja tolmeldajaid ei jätku, see puudutab ka näiteks kimalasi,“ sõnas Ernits.
Eesti Mesinike Liit soovib töörühmale edu ja pakub igakülgset koostööd.

Kohtumise eel saadetud ülevaatega mesinduse hetkeolukorrast ja ettepanekutega, samuti kokkuvõtva memoga kohtumisest saavad EML liikmed tutvuda siin.

Võrumaal sai mesinduskursus hoo sisse

Trotsides tugevaid miinuskraade ja neid oli Võrumaal ikka üle 20, tulid 28 mesinikku laupäeval, 23.jaanuaril mesinduskursuse avapäevale. Algas järjekordne 60-tunnine mesinduskursus, sel korral Võru linnas ja VõluVõru mugavas koolitusklassis.
Erandlikult on sellel kursusel kohe 2 õppepäeva järjest ja mesinikel nädalavahetus õpingute päralt.
Õppimine selles grupis on tasuta ja rahastatakse eesti riikliku mesindusprogrammi vahenditest.

2016.‒2019. aasta riikliku mesindusprogrammi vastutav täitja on EML

11. novembri hommikul toimus maaeluministri juures lühikoosolek, kus arutati mesindusprogrammi järgmise perioodi (2016-2019) ettevalmistamist. Kohtumisel osalesid Aleksander Kilk EMList ning Tago Holsting ja Mart Kullamaa EKMÜst. Ministrit assisteerisid ministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ja põllumajandusosakonna juhataja Mai Talvik.
EMLi ja EKMÜ esindajad olid eelnevalt oktoobris ja novembri alguses mitmel korral kohtunud ministeeriumi ametnikega, et arutada selle programmi tegevuskava ja meetmete valikut. Nii EML kui ka EKMÜ avaldasid algusest peale soovi olla mesindusprogrammi 2016-2019 vastutav täitja. Kuna omavahelises arutelus kokkuleppele ei jõutud, tuli otsus langetada ministeeriumil endal.
Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et eelmised mesindusprogrammid, mille vastutav täitja on 2004. aastast alates olnud EML, on Eesti mesindust märgatavalt edasi arendanud. Ministeerium otsustas määrata riikliku mesindusprogrammi järgneva perioodi vastutavaks täitjaks aastail 2016‒2019 EMLi. Minister soovis meile edu ja väljendas usku, et EMLi ja EKMÜ koostöös õnnestub anda uuele mesindusprogrammile selline sisu, mis toob kasu võimalikult kogu Eesti mesindussektorile.
EML on olnud alati avatud mõlemale poolele kasulikuks koostööks EKMÜga. Pärast ministriga kohtumist leppisid EML ja EKMÜ kokku arutada ühiselt läbi programmi sisu ja detailid ning eelarve. Käesoleva aasta detsembri lõpuks peavad 2016.‒2019. aasta mesindusprogrammi tekst ja eelarve olema kokku kirjutatud. Loodame, et sellest kujuneb kõigile Eesti mesinikele kasu toov projekt.

Eesti Mesinike Liidu neljas auliige on Aleksander Kilk
Eesti Mesinike Liit on asutatud aastal 1992. Aleksander Kilk on olnud juhatuse esimees alates aastast 1995. Seega täitus tal sel sügisel 20 aastat selle raske ja ühiskondliku koorma vedamisest.
Lisaks juhatuse esimehe kohustustele on ta väga hea koolitaja, kes jagab meelsasti oma 60-aastase mesiniku staaziga omandatud kogemusi kõigile.
Õnneks on ta sitke ning jõudu ja energiat jätkub. Kuid ta on teinud ära väga suure töö ja seetõttu tunnustati teda EESTI MESINIKE LIIDU AULIIKME nimetusega.

2012.aastal said auliikme nimetused Antu Rohtla, Mait Mardla, Aime Mardla. Aleksander Kilk on EML-i neljas auliige.