10.- 11.juulil 2015 toimusid traditsioonilised mesinike suvepäevad. Sel korral Olustveres ja väljasõiduga Kurgjale. Mesinike vabariiklikud teabepäevi korraldatakse juba mesindusprogrammi aegade algusest ja nüüd juba 3.-ndat suve järjest ka EMLi suvepäevad.
Reede hommikul ärgates oli kohe selge, et vihmast me sel päeval ei pääse. Ja nii ka juhtus, kuid see ei takistanud EMLi suvepäeva korraldamist. Viljandist tellitud buss vuras Olustverre ja kõik Kurgjale sõita soovijad leiti õnneks suurest pargist üles. Etteruttavalt ütlen kohe, et mina ise, mitte tundes väga hästi Olustvere parki ja oskamatusega ette näha vihma, panin esialgse kogunemiskohaga natukene viltu. Aga õnneks mesinikud olid mõistvad ja kõik soovijad said bussi ning sõit Kurgja poole algas vaid 10-minutilise hilinemisega. See oli tegelikult tingitud sellest, et üks registreerunud osaleja oli puudu ja ei vastanud ka meie telefonile.
Bussis algas kohe koolitus. Meie külalislektorid Rootsist, Mari-Ann ja Kjell-William Andersson tutvustasid Rootsi mesindust. Kurgjale kohale jõudes võttis meid vastu Talumuuseumi kohalik giid, kellelt saime palju huvitavat teada nii ajaloost kui tänapäeva toimetustest. Peale kosutavat lõunapausi oli aga mesinike päralt juba meie Ülle ja Vahur Talimaa. Ei heidutanud ka see, et vahepealne kuivem moment vaheldus jälle tugevama vihmahooga ja mesila sai ikka üle vaadatud. Samuti ka rohkem kui sajand vana meemaja koos seal asuva ajaloolise inventariga.
Kell käis aga armutult ja järjekordselt pidin mesinikud siiski „aja raamidesse suruma“ ja bussi suunama. Raske see oli, sest küsimusi Vahurile oleks jätkunud vihmasabinast hoolimata. Kuid me pidime jõudma õigeaegselt Olustverre tagasi, et kuulata soome mesilashaiguste spetsialisti Lassi Kaukko loengut.
Ja jõudiski kätte aeg, kui öömajale jääjatele olid ka toad jagatud ning aeg nautida suupisteid ja saunamõnusid. Ning mesinikel juttu jätkus kauemaks …. Kaugele üle kesköö ….
See aga ei seganud järgmisel hommikul reipalt üles tõusmast ja peale hommikusööki kohe kogunemast mesinike vabariikliku teabepäeva loengutele. Kõik loengud, mis olid päevakavas ettenähtud, toimusid ajalises täpsuses. Peale selle kogu päeva vältel elav mõttevahetus õues, raamatute ja inventaride ost, vahavahetus.
Laupäeval, 11. juulil toimus Meekoja avamine, mille Olustvere kool oli Euroopa Liidu rahastuse abiga vanasse hoonesse renoveerinud. Pidulikule lindi läbilõikamisele järgnes Olustvere kooli poolt kõigile osavõtjatele kohvilaid, kus kohvile lisaks pakuti maitsvat kringlit.
Meie müügiletil oli uudse kirjandusena müügil rootsi keelest tõlgitud „Mesilaste haigused, parasiidid ja kahjurid“, mis pakkus osalejatele suurt huvi ja rändas siis ostutehingu tulemusel nende kätte. Nüüd on seda võimalik soetada ka EML kontorist või posti teel. Loodame, et ka kohalike piirkondade seltside esindajad leiavad võimaluse oma liikmetele selle vajaliku raamatu kohaletoimetamiseks.

Lõppkokkuvõtteks – mesinikud suvepäevad läksid korda. Meeleolu oli kõigil hea ja mälestuseks oli võimalik soetada ka suvepäeva tass Olustvere pildiga.

Muljeid jagas Marianne Rosenfeld, EML tegevjuht

Uus teatmekirjandus

mesinike_haigused
Eesti Mesinike Liit ja trükikoda PrintBest teatavad heameelega, et trükivalgust on näinud uus innovaatline apiteraapiaalane teos “Mesinike haigused, parasiidid ja kahjurid.”
Põhjalikku käsitlemist leiavad mesinike seas enamlevinud viirushaigused ja muud taudid, samuti antakse juhiseid mesinike tõrjeks.
Antud teos on saadav EML liikmetele 25 € eest, teised, eriti need, kes mesinikke tõrjuda plaanivad, peavad kukrut kergendama 32€ võrra.

EML esindajate kohtumine maaeluministriga
lisatud ministeeriumi vastus

26-ndal mail käisid Mesinike Liidu esindajad juhatuse esimees Aleksander Kilk, juhatuse liige Ülo Lippa ja tegevjuht Marianne Rosenfeld hiljuti ametisseastunud maaeluministri Urmas Kruuse vastuvõtul.
Tihedat arutelu täis tunni jooksul keskenduti peamiselt seostele mesilasperede hukkumisele ja/või märgatavale nõrgenemisele taimekaitsetööde tõttu. Minister oli väga huvitatud Läti eeskujust, kus ebaõige agrokeemia kasutamise tõttu mesilasperesid kahjustanud põllumehelt võetakse ära riigipoolsed toetused.
Lühidalt käsitleti ka teisi teemasid, nagu usaldusmesinike võrgustiku loomine ja kaasamine mesilashaiguste ennetusse ning mesilasperede toetus.
Kohtumine möödus töises ja sõbralikus õhkkonnas, mida jäi ministri lauale meenutama EML poolt kingitud meepurk.

EML ametliku pöördumise täisteksti saab lugeda siit.

Maaeluministeeriumist saabus vastus 18-ndal juunil ja seda saab lugeda siit.

Juhised mesilaste mürgistuse korral

Kuivõrd viimastel nädalatel on esinenud mitmeid juhtumeid, kus rapsipõldude lähistel paiknevates tarudes on mesilasi hukkunud, avaldame soovitused sellises olukorras tegutsemiseks.

Kui tuvastate oma mesilas mürgitusjuhtumi, siis tuleks koheselt:

  • Koheselt tuleks Põllumajandusametiga ühendust võtta ja paluda kohale saata kohalik taimekaitseinspektor. Kui teie maakonna inspektor on puhkusel, asendab teda mõne teise maakonna inspektor.
  • teavitada kirjalikult Põllumajandusameti maakondlikku bürood
  • teavitus tuleks esitada kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult, vabas vormis avaldusena, kus on ära märgitud:
    • Mesiniku aadress, kontaktandmed ja mesila asukoht
    • Juhtumi kirjeldus ja võimalikult täpne avastamise aeg
    • Muud olulised asjaolud
    • Lõppu tuleks lisada palve algatada asja uurimine, näiteks: “Palun välja selgitada mesilaste hukkumise täpne põhjus.”
  • Teavitage kindlasti valla volitatud veterinaari
  • Pildistage situatsiooni võimalikult mitmekülgselt, et säiliksid fototõendid
  • Võimalusel kutsuge juhtumit vaatama ka mõni tunnistaja
  • Palun teavitage juhtumist ka Eesti Mesinike Liitu. See on oluline, et saaksime läbirääkimistes riigiga viidata konkreetsetele juhtumitele, mis sunniks ametkondi tegutsema.

Soovitame kõigil mesinikel ennetavalt välja otsida oma maakonna volitatud veterinaari ja Põllumajandusameti büroo kontaktnumbrid – nii saate probleemi esinedes kiirelt reageerida. Veenduge, et olete ennast kandnud ka mesilate registrisse, ainult nii saab Põllumajandusamet teid aidata. Põllumajandusameti poolt võetud proovid on mesinikule tasuta. Mesiniku enda võetud proovide analüüsi eest peab tasuma mesinik.

Iga juhtumi kohta võetakse kaks proovi. Ühe proovi pealt tehakse analüüsid taimekaitsemürkide suhtes. Kui mürgistust ei leita, kontrollitakse teisest proovist mesilashaigusi, et oleks välistatud mesilaste hukkumine haiguse tõttu. Põllumajandusameti inspektorite kontaktandmed leiate Põllumajandusameti kodulehelt.

Loe ka kuidas toimida, kui teie mesilased surevad.

Mesilaspere toetuse töögrupi uudised

11-ndal mail toimus Põllumajandusministeeriumis mesilaspere toetuse töögrupi esimene kohtumine. Mesinikke esindasid EML-i esindaja Ülo Lippa ja Kutseliste Mesinike esindaja Mart Kullamaa. Ministeeriumi poolt kuulasid ettepanekuid Liina Jürgenson ja Helena Vaher.
Töögrupi põhiteemadeks olid mesilaspere toetuse eesmärgid ja toetuse saajad.
Ühiselt jõuti järeldusele, et mesilaspere toetuse peamine eesmärk on parandada Eesti mee konkurentsivõimet, seda eriti võrdluses lähiriikidega, kus mesinikele juba vastavat toetust makstakse.
Riigipoolseks eesmärgiks oleks ka parema ülevaate saamine kogu mesindussektorist, sest saadav toetus tõstaks mesilasperede registreerimist PRIA registris.
Väga oluline oleks toetuse tulemus ka tauditõrje seisukohalt. Kui on teada, kus mesilad asuvad saab teostada nende üle veterinaarkontrolli ja näiteks ameerika haudmemädaniku kolde avastamisel kaitsta ümbruskaudseid mesilaid nakatumise eest.
Kui eesmärkide sõnastamine möödus täielikus üksmeeles, siis saajate ringi defineerimisel läksid mesinike esindajate ettepanekud veidi lahku. Kutselised mesinikud pakkusid mesila alampiiriks 15 peret lisatingimusega, et tegu peaks kindlasti olema ettevõtjaga, EML-i seisukoht oli, et eelkõige just mesindustaudidega võitlemiseks võiks toetuskõlbulikud olla kõik PRIA registris olevad mesilad alates 5-st perest ja toetust tuleks pakkuda ka eraisikust mesinikule. Edasise arutelu käigus jõudsime ühisele arvamusele, et pakkudes toetust 100€ aastas väga palju nn. võsamesinikke peidust välja ei meelita, samas on selgelt märku antud, et riik ka väikemesinikega arvestab.
Üheselt sõnastatavat otsust kohtumisel vastu ei võetud. Hetkeseisuga on ministeeriumi polt riigieelarvesse tehtud ettepanek summas, mis kataks 20-eurose toetuse korral PRIA/s olevate mesilasperede arvu ligi kahekordselt. Paraku avaldati kahtlust, et selle summa saamise tõenäosus on tagasihoidlik.
Töögrupp jätkab tegevust ja kui mitte enne, siis järgmisel korral tuleb mesilasperede toetuse teema arutluse alla ümarlaual, kus osaleb ka uus minister.

Lühikokkuvõtte koostas Ülo Lippa

Evelin Hillep: tarbetud taimekaitsetööd tuleb ära jätta

PRESSITEADE
Põllumajandusministeerium
08.05.2015

Integreeritud taimekaitse (ITK) ehk mehhaaniliste, bioloogiliste ja keemiliste taimekaitselahenduste kombineerimine aitab põllumajandustootjatel muuta tootmist tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks. ITK põhimõtted võtab pildis kokku Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud õppematerjal.
„Oluline on, et põllumehed ei kasutaks keemilisi taimekaitsevahendeid ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret. Taimekaitsevahenditega peaks sekkuma alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. „Suurt osa ITK põhimõtteist, nagu sobiva viljelusmeetodi ja sertifitseeritud seemne kasutamine, tasakaalustatud väetamine ja lupjamine ning hügieeniabinõude kasutamine taimekahjustajate leviku vältimiseks, rakendab enamik põllumehi juba täna. Lisaks tuleks iga taimekasvatusperioodi lõpus ka analüüsida, milliseid muutusi tootmises teha, et taimekahjustajate esinemist ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajadust vähendada.“
ITK põhialuseks on taimekaitsevõtete rakendamine ainult vajadusel. Taimekahjustajate esinemisel kasutatakse võimalusel mittekeemilisi tõrjeviise, nende puudumisel konkreetsele taimekahjustajale kõige tõhusamate taimekaitsevahendite optimaalseid kulunorme.
„Uuringud on näidanud, et paljudel juhtudel suurendab integreeritud taimekaitse rakendamine tootmise majanduslikku tulukust. Tarbetute taimekaitsetööde ärajätmisega vähenevad kulud, ilma et põllukultuuride saagikus langeks. Valminud õppematerjal annab lihtsa ja lühikese ülevaate integreeritud taimekaitse põhimõtetest,“ rääkis Hillep.
ITK on kõikide selliste võtete kasutamine, mis väldivad taimekahjustajate esinemist või hoiavad nende esinemise allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust.
ITK üldiste põhimõtete rakendamine on 2014. aasta algusest kohustuslik kõigile professionaalsetele põllumajandustootjatele.
Põhimõtete järgimise näevad ette Euroopa Liidu tegevusraamistik taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks ning 2014. aasta alguses Eestis kinnitatud „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017“

Vaata infograafikut siit.
Loe lisa põllumajandusministeeriumi kodulehelt.