Artikkel ilmus Pärnu Postimehes 28-ndal novembril. Silja Joon usutleb Pärnumaa mesinike eestvedajat Andres Lillestet.
Loe klikates siia või altpoolt otse lehelt.
metsamesinik
Selle üle-euroopalise uurimistöö eesmärgiks on selgitada, missuguste kultuur- ja muude õitsvate taimede juurde ja miks mesinikud eelistavad oma tarud paigutada. Uuringu tulemused annavad tegutsemistarkust edaspidises maaelu arendamises ja juhtimises, samuti on need materjalid vajalikud ka üle-euroopaliste otsuste tegemisel. Seda uuringut finantseerib EL SUPER-B programm ja juhib Reading’i Ülikool (Suurbritannia), kelle eestvedamisel antud küsimustik on koostatud ja hiljem ka analüüsitakse. Kogu informatsiooni hoitakse rangelt konfidentsiaalselt ja ükski neist küsimustest ei võimalda Teid mingilgi moel identifitseerida. Samuti on võimalus enne avaldamist oma sisestatud andmed uuringust välja võtta. Vastuseid säilitatakse maksimaalselt 5 aastat ja ei edastata kolmandatele osapooltele.
11. novembri hommikul toimus maaeluministri juures lühikoosolek, kus arutati mesindusprogrammi järgmise perioodi (2016-2019) ettevalmistamist. Kohtumisel osalesid Aleksander Kilk EMList ning Tago Holsting ja Mart Kullamaa EKMÜst. Ministrit assisteerisid ministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ja põllumajandusosakonna juhataja Mai Talvik.
EMLi ja EKMÜ esindajad olid eelnevalt oktoobris ja novembri alguses mitmel korral kohtunud ministeeriumi ametnikega, et arutada selle programmi tegevuskava ja meetmete valikut. Nii EML kui ka EKMÜ avaldasid algusest peale soovi olla mesindusprogrammi 2016-2019 vastutav täitja. Kuna omavahelises arutelus kokkuleppele ei jõutud, tuli otsus langetada ministeeriumil endal.
Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et eelmised mesindusprogrammid, mille vastutav täitja on 2004. aastast alates olnud EML, on Eesti mesindust märgatavalt edasi arendanud. Ministeerium otsustas määrata riikliku mesindusprogrammi järgneva perioodi vastutavaks täitjaks aastail 2016‒2019 EMLi. Minister soovis meile edu ja väljendas usku, et EMLi ja EKMÜ koostöös õnnestub anda uuele mesindusprogrammile selline sisu, mis toob kasu võimalikult kogu Eesti mesindussektorile.
EML on olnud alati avatud mõlemale poolele kasulikuks koostööks EKMÜga. Pärast ministriga kohtumist leppisid EML ja EKMÜ kokku arutada ühiselt läbi programmi sisu ja detailid ning eelarve. Käesoleva aasta detsembri lõpuks peavad 2016.‒2019. aasta mesindusprogrammi tekst ja eelarve olema kokku kirjutatud. Loodame, et sellest kujuneb kõigile Eesti mesinikele kasu toov projekt.
Oktoobrikuud lõppeval ja novembrikuud alustaval nädalavahetusel (31.okt/01.nov.2015) pidasid mesinikud traditsiooniliselt oma sügispäevi Jänedal. Osalejaid oli ca 160 inimest.
Laupäev algas Eesti Mesinike Liidu üldkoosolekuga, kus arutati tavapäraseid asju. Päevakorras oli tegevjuhi poolt ülevaade 2015.aasta tegevustest, mis sel korral edastati rohke pildimaterjali saatel. Seejärel kinnitati EML liikmetele liikmemaks aastaks 2016. Juhatuse ettepanekul jäi see samaks, kui käesoleval aastal oli. Põhisumma on 30.-eurot aastas, sõltumata sellest, millal oled liitunud. Neile aga, kel on täitunud 01.jaanuariks 2016 75.sünnipäev, on võimalus maksta vaid 15.- eurot. 
Kuid alati on teretulnud sponsorlus. Aitäh neile, kes senini on toetanud rohkem kui kohustuslik summa ette näeb.
Rahanumbrid paigas, siis algas arutelu 2016.aasta tegevuste üle. Seejärel tutvustas Aleksander Kilk suundi, mida EML tahaks näha uues algavas mesindusprogrammis. Uus periood on aastatel 01.08.2016-31.07.2019.
Peale kosutavat lõunasööki algas teabepäeva osa. Ülevaade mesindusprogrammi tegevustest perioodil 2014-2015 ja seejärel etteasted lektoritelt.
Reelika Päädam Maaeluministeeriumist andis ülevaate 2014-2020 keskkonnatoetustest.
Kvaliteetsest mesilasvahast rääkis tutnud vahakäitleja, EML liige Sergei Kozlov.
Reet Karise Eesti Maaülikoolist andis ülevaate kärjevaha probleemidest teadlase pilgu läbi.
Päeva jooksul oli võimalik degusteerida mett, et valida välja 2015 aasta parim mesi. Ja enne õhtusööki kuulutati välja AASTA MESINIK 2015, esitleti EML-I 4.-ndat auliiget ja anti kätte kursuse lõpetajatele tunnistused.
Päev lõppes meeleoluka istumisega õhtusöögi lauas, kus Aasta Mesinik 2015 mängis tantsuks lõõtspilli. Ja osadel loomulikult vestlusringis hiliste öötundideni saunaruumis. Mesinikud ja saun on traditsioon.
Pühapäev jätkus töiselt erinevate töötubadega. Osalejad asusid rahulolevatena koduteele alles kell 15.00.
Kokkuvõtte koostas Marianne Rosenfeld – EML tegevjuht
Eesti Mesinike Liidu neljas auliige on Aleksander Kilk
Eesti Mesinike Liit on asutatud aastal 1992. Aleksander Kilk on olnud juhatuse esimees alates aastast 1995. Seega täitus tal sel sügisel 20 aastat selle raske ja ühiskondliku koorma vedamisest.
Lisaks juhatuse esimehe kohustustele on ta väga hea koolitaja, kes jagab meelsasti oma 60-aastase mesiniku staaziga omandatud kogemusi kõigile.
Õnneks on ta sitke ning jõudu ja energiat jätkub. Kuid ta on teinud ära väga suure töö ja seetõttu tunnustati teda EESTI MESINIKE LIIDU AULIIKME nimetusega.
2012.aastal said auliikme nimetused Antu Rohtla, Mait Mardla, Aime Mardla. Aleksander Kilk on EML-i neljas auliige.
August Rapp – Väga pika staažiga mesinik August jagab lahkelt oma teadmisi noorte mesinikega. Mesilastega kokkupuude varasest lapsepõlvest saadik. Esimese sülemi marjapõõsa otsast võttis ta maha umbes 8. aastasena. Peale sõjaväe teenistuse läbimist ehitas ise endale mesipuud ning soetas mesilased. 1975. aastast töötas majandis mesinikuna. Endal oli lisaks 20 mesitaru. 75. aastal tuli ratsionaliseerimise konkursil auhinnalisele kohale oma meepressiga, millega pressitakse mett tänase päevani. August oli üks esimesi, kes Eestimaal alustas õietolmu kogumisega. Oma heade mesindamise tulemuste eest majandis on ta pärjatud teenelise mesiniku (loomakasvataja) tiitliga. Ta oli ka Pärnu AMS mesindussektsiooni esimees aastaid. Enne Eesti taasiseseisvumist lahkus ta majandist ning hakkas iseseisvalt mesindama. Algul oli mesitarusid 110, tasapisi suurendades mesitarude arvu (ulatudes isegi 400 taruni). Tänasel päeval on PRIA- s arvel 160 mesitaru. Oma suurte kogemuste ja teadmistega on ta tunnustatud teiste mesinike seast. Tihti tuleb tal teistele nõu anda, kas helistatakse või tullakse koju nõu küsima. Taasiseseivumise algul kutsuti teda Tarbijakaitsesse mee- eksperdiks August osaleb senini aktiivselt EML koolitus- ja teabepäevadel ning käib mesindusalastel õppereisidel.
Harjumuspäraseks ja kogukonna poolt oodatud meefestival saab tänavu läbi viidud 8-ndat korda 4. – 5. septembril 2015. See pakub külastajatele kindlasti midagi uut, tutvustab ühtlasi Mulgimaad ning Karksi valda.
Kontsertprogramm „Tänu ja valgus“ kell 19.00 Karksi Ordulinnuses Eestis ainulaadse viltuse torniga Karksi Peetri kiriku juures.
* Etendub muinaslugu koos „August Kitzbergiga“, kirikus toimub kontsert.
* Süüdatakse tuleskulptuurid ja lõkked külavanemate ja korraldajate poolt šamaanitrummi saatel.
Programm on seotud teemaga pärimus- ja talukultuur; teavitame inimesi paikkonna vanadest rahva- kommetest läbi meeldejäävate tegevuste.
05. septembril kell 9.00 toimub meefestivali avamine Karksi-Nuia Kultuurikeskuses
Päeva jooksul: Mee- ja kohalike toodete degusteerimine ja müük. Uudisena „ Omaküpsetatud leib ja koduvein laual“. Mesindusloengud. Laadamelu. Heategevusloterii ja meelelahutusprogrammid,
avatud mitmed näitused, õpitubades toimuvad tegelused täiskasvanute ja lastega.
Festival jätkub kontsertprogrammiga ka laupäeval.
Meelelahutusprogrammides esinevad külalised Tõrvast, Kaarlist, Mõisakülast, ansambel „Seelikukütid“, Setumaalt ansambel „Kiiora“, Heino Sõna, Väino Ero ja teised üllatusesinejad. Laste tegevused toimuvad raamatukogus. Kõiki huvilisi sõidutab Mesimummudega rong
Tule ja sõida koos meiega mugavustega bussiga festivali melu nautlema.
Tallinnast, Harjumaalt ja Raplamaalt on võimalik minna festivalile ühiselt organiseeritud bussiga ja veel täiendava programmiga. See sisaldab ilusa ilma korral kalepurjekaga sõitu Võrtsjärvel, angerjasupi ja suitsulatika söömist, majutust mugavas turismitalus 2-kohalises toas koos hommikusöögiga. Juhul, kui ilmataat meid alt veab, siis purjekaga järve peale ei lähe, aga Valma külas ootab meid ikka angerjasupp ja suitsukala ning festivali väsimust aitab leevendada mõnus säng turismitalus.
Buss sõidab marsruudil Tallinn- Jüri alevik – Rapla – Türi-Karksi.
Tallinna Bussijaamast väljub buss reedel, 04. septembril kell 10.00. Tagasi Tallinna jõuame laupäeval orienteeruvalt kell 20.00.
Osalustasu alates 65.-eurot. Tasutakse eelnevalt väljastatud arve alusel.
Täpsem info telefonil 5029006 (Marianne Rosenfeld) või e-kiri: mesilaspere@gmail.com