14.oktoobril võeti vastu Euroopa Liidu kemikaalide strateegia, mille eesmärgiks on tegeleda kemikaalide, sealhulgas pestitsiidide kumulatiivsete ning kombineeritud mõjudega. Tegemist on Euroopa roheleppele tugineva algatusega, mille eesmärgiks on jõuda selleni, et saaksime elada mürgivabas keskkonnas. EURACTIVi küsimusele pestitsiidide esinemise kohta kinnitas keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius, et strateegias käsitletakse pestitsiide “selles mõttes, et need on kemikaalid”, lisades, et neid “tuleb toota ja kasutada säästvamalt.”
Edasi lugemiseks klikka siia.

Kuidas mesindusteavet otsida ja levitada?

Uuringu koostas COLOSSi töörühm rahvusvaheline mesindusteadlaste ja – nõustajate organisatsioon ja võrgustik.

Teadlaste, nõustajate ja mesinike vahelise koostöö peamisteks probleemideks on vähene suhtlus ja
erinevused vaatenurkades. Seetõttu soovime teilt kui mesinikult küsida, kuidas saaksime teieni jõuda
ja teid aidata. Selle teadasaamiseks küsimegi: Kuidas te alustasite? Kust te olete saanud oma
mesindusalased teadmised? Milliste mesindusvõrgustikega olete seotud? Kuidas saate mesindusalast teavet? Millist koolitust soovite? Millised on teile mesinikuna kõige suuremad väljakutsed? Ja millele peaks teie arvates keskenduma tulevikus?
 
Palun leidke ca 10 minutit ja andke oma panus, et saaksime areneda ja teid teie tegevustes paremini aidata. Kogu teie poolt esitatud teave jääb konfidentsiaalseks. Teie vastuseid ootama jäädes B-RAP töörühma Eesti koordinaator Aivar Raudmets, e-mail: aivar.raudmets@gmail.com
 

Head EML liikmed!
Ootame kõigilt liikmetelt ettepanekuid kandidaatide esitamiseks “Aasta mesinik 2020” ja “Mesilaste sõber 2020” tiitlile.
 
“Aasta mesiniku” tiitli kandidaat:

  • on välja paistnud aktiivse tegevusega mesinduse edendamisel
  • tegutseb positiivselt kogu mesindussektori hüvanguks, ka ühiskondlikul tasandil
  • omab vähemalt 5 aastat staaži mesinduses
  •  
    “Mesilaste sõber” tiitli kandidaat:

  • on põllumajandussektoris tegutseja
  • rakendab pidevalt häid praktikaid ja võtteid põllumajanduses, mis arvestavad tolmeldajate heaoluga
  • teeb positiivset koostööd mesinikega, ka ühiskondlikul tasandil
  •  
    Kõikide kandidaatide esitamisel palume lisada kandidaadi foto ning põhjendus kandidaadi ülesseadmiseks, materjalid saata: info@mesinikeliit.ee 15 oktoobriks 2020
    Esitatud kandidaate tutvustame siin esitamisele vastavas järjekorras.


    Andres Tamla – aasta mesinik.
    Mesilastega tegutsemine algas vanaisa juures, iseseisvalt aastast 2009. On ehitanud Läänemaale kaasaegse mesinduskeskuse koos apiteraapia toaga.
    Omab kõrgharidust teedeehituse alal, kuid lisaks õppis ta Olustvere TMK-s mesindust ning omab kutsetunnistust “Mesinik tase 5”. On atesteeritud mesinduse nõustaja ja EML-i juhatuse liige.
    Andres on olnud väga mitmete mesindusele tähtsete projektide looja ja läbiviija

  • – virtuaalnäitus “Maailm mesilaste tiibadel”
  • – “Mesi on hea”
  • – mitmed mesindust tutvustavad trükised ja reklaamid.
  • Andres on alati oodatud lektor mesinike koolitustel.
    Arvan, et ta on vääriline olema “Aasta mesinik 2020”
    Parimat soovides
    Aado Oherd


    Jüri Ratas – Mesilaste sõber.
    Peaministrina tunnetab ta oma väga suure töökoormuse juures vajadust ja vastutust kaitsta elusloodust ja kogu ümbritsevat keskkonda. Seista liigirikkuse säilimise ja mitmekesise ning tervisliku toidu tootmise eest. Ta hindab mesilaste ja teiste tolmeldajate osatähtsust ja ka mesinike osa selles.
    Hr. Ratase toetusel eraldati vahendid tarutoetuse maksmiseks ning Eesti Maaülikoolis teostamaks uuringut,mis selgitaks tolmeldajate hukkumise vähendamise võimalusi.
    Leian, et hr. Ratas on vääriline olema “Mesilaste sõber 2020”.
    parimat soovides
    Aado Oherd

    Eesti Mesinike Liidu juhatus kutsub kokku Eesti Mesinike Liidu liikmete üldkoosoleku 24.oktoobril 2020 algusega kell 10.00 Tallinnas aadressil Männiku tee 89 Dzingel hotelli konverentsisaalis.
     
    Osalejate registreerimine algab kell 9.30, pakutakse kohvi, teed ja kerget suupistet.
     
    Üldkoosoleku päevakava:

  • 1. EML 2019 majandusaasta tegevus- ja finantsaruanne
  • 2. Revisjonikomisjoni akti tutvustamine
  • 3. EML 2019.a. finants- ja tegevusaruande ning revisjoniakti arutamine ja kinnitamine
  • 4. Maire Valtini ja Eve Raiki EML liikmelisuse lõpetamise arutamine seoses nende poolt EML üldkoosoleku 07.12.2019 otsuse vaidlustamisega
  • 5. EML põhikirja muudatuste arutamine.
  • 6. Kohapeal algatatud küsimused ja informatsioon.
  • Lõuna
  • Norra mesindusteadlase Bjørn Dahle loeng „Norra mesindusuuringud – varroatoosi suhtes resistentsete mesilaste aretus; mesilashaiguste efektiivsem tõrje; Norra mesindusest ja meeturust“ (tõlge eesti keelde)
  •  
    Koosolekust osavõtjate eelregistreerimine vajalik alloleva vormi abil. Lõunasöögi ja kohvipausi eest palun teha ülekanne summas 15 € EML arveldusarvele nr: EE 877700771001799694 LHV pangas

    Kohtumiseni üldkoosolekul!
     
    NB! Kui Vabariigi Valitsus kehtestab seoses covid19 levikuga piirangud, mis teevad üldkoosoleku füüsilises vormis läbiviimise võimatuks, leiame võimaluse pidada see digitaalsel kujul.
    Ettemkstud toiduraha tagastatakse.

    EML juhatus
     

    Koosolek
    • Turvaküsimus

    Londoni kuninglik geograafiaselts kuulutas aastal 2019 mesilased kõige tähtsamateks elusolenditeks maailmas.
    Kaalukaim põhjus selle väärika nimetuse saamisel on muidugi mesilaste roll tolmeldajatena. 78% metsikutest taimedest vajab tolmeldamist, et paljuneda. Mesilased ja teised tolmeldajad mängivad seega maailma taimestiku liigirikkuse säilimisel üht peaosadest.
    Aga mesilased on ka meie toiduohutuse tagajad – 84% Euroopa põllukultuuridest sõltuvad kas täielikult või osaliselt putukatest seemnete tootmisel ning suurema ja kvaliteetsema saagi andmisel.
    Kui mõõta rahas mesilaste panust Euroopa Liidu majandusse, võrdub see umbes 14 miljardi euroga.
     
    Virtuaalnäitust saad vaadata klikates siia!

    Tahad EML-i toimetamistes tegusalt kaasa lüüa?
    Nüüd on Sul selleks suurepärane võimalus!
     
    Kuulutame välja konkursi ” Mesindus läbi aasta.”
    Sul on mõni foto oma erakogus mida vaadates oled ammu mõelnud, et tahaksid seda teistega jagada. Saada see meile info@mesinikeliit.ee ja kui see foto ikka tõesti nii hea on, paneme selle meie 2021 aasta kalendrisse. Võib-olla juhtub Sul olema ka mõni hea mesindusalane näpunäide või soovitus, pane ka see kirja ja saada meile.
    Nii saame koos oma liikmetega midagi toredat jäädvustada ja seda kõike terve järgmise aasta imetleda.
    Fotosid ja soovitusi ootame 20. septembriks.
     
    Iseenesestki mõista on väikesed üllatusauhinnad autoritele, kes saadavad põnevamaid, originaalsemaid ja humoorikamaid fotosid! :)
     
    Kui foto saadad ära unusta, et EML võib edaspidi seda kasutada kalendri kujundamisel ja vajadusel ka teistes reklaammaterjalides.
    Saadetud pilte saab vaadata www.mesinikeliit.ee/pildipank/

    Kolm aastat vältava uuringu “Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused” eelarve on pea 950 000 eurot. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
    Projekti viib läbi Eesti Maaülikooli juhitud konsortsium, kaasatud on Tartu Ülikool ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituut KBFI.
    Uuringu üks eesmärk on välja selgitada tolmeldajate (sh kodus peetavate meemesilaste ning peamiste Eestis looduslikult esinevate mesilase- ja kimalaseliikide) hukkumiseni, arvukuse vähenemiseni ja liigirikkuse languseni viivad põhjused.
    Teine eesmärk on välja töötada teaduslikel alustel põhinevad praktilised soovitused meetmeteks, mis võimaldaksid vähendada mesilasperede ning teiste tolmeldajate hukkumist ja säilitada ning soodustada tolmeldajate liigirikkust ja arvukust.
    Uuring on tellitud koostöös maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumiga.
     
    Poolteist aastat uuringuperioodist on läbi. Esimesel aastal töötati läbi kirjandust ja vaadati, mis faktorid on mesilasi kõige rohkem mõjutanud ning mis uuringuid on Eestis ja ka väljaspool Eestit tehtud. Samal ajal alustati välitöid.
    „Vanad mesinikud ütlevad, et on 50 aastat mesilasi pidanud, aga nüüd enam ei oska. Põhjus on väga lihtne,” rääkis Marika Mänd. Olukord ongi muutunud, sisse on tulnud uued meemesilaste haigused ja enam ei saa käituda varasemal moel. „Looduslike mesilaste arv väheneb paljudes piirkondades üle Maa, kuid meil on olukord üldiselt hea,” tõdes Mänd.
     
    Täismahus artikkel loetav 15. septembri Maalehes.