Eesti Mesinike Liit korraldab praktilised õppepäevad algajaile mesinikele teemal: ” August mesilas”
Toimumisajad 15 ja 16.
august 2020
 
Õppepäev on mõeldud algajatele mesinikele aga ka neile, kes soovivad oma teadmisi täiendada. Grupi suurus 7 – 10 inimest. Osalejatel on nõutav esmaste teadmiste olemasolu ja terminite tundmine.
Vali endale sobiv asukoht! Erinevates kohtades toimuvate praktikumide lektoriteks on kogenud mesinik–koolitajad:

1) 15.08 Läänemaal Ubasalus – Andres Tamla
2) 15.08 Harjumaal Aegviidus – Ülo Lippa
3) 16.08 Põltsamaal Pisisaarel – Jüri Lugus
4) 16.08 Põltsamaal Nõmaveres – Raul Terep
 
 
Praktilised tegevused taru juures:

  • Ettevalmistus talvitumiseks
  • Mee võtmine, pesaruumi koondamine
  • Haudme hulga hindamine, ergutussöötmine
  • Mesilaste levinuim haigus varroos – nakatumise hindamine ja lestatõrje.
  • Mesilasema vahetamine
  •  
    Ajakava:
    Kogunemine 10.40.
    11.00 – praktilised tegevused tarude juures
    12.50 – kohvi- ja suupistepaus (sisaldub hinnas)
    13.10 – praktilised tegevused tarude juures
    14.50 – kokkuvõte, küsimused-vastused
    Orienteeruv lõpp 15.10
     
    Õppepäeva läbinuil on eeldused osata rakendada saadud teadmisi mesilasperede ettevalmistamisel talveperioodiks.
    Osalejatel palume varustada ennast mesiniku kaitseriietusega (kostüüm, näovari). Mesilashaiguste leviku vältimiseks peab riietus olema uus või äsja pestud!
    Mesilastele ei meeldi võõrad lõhnad, seega mitte kanda lõhnaõli, juukselakki vms. tugevalt lõhnavaid aineid.
     
    Õppepäeva tasu 48.- €
    EML-i liikmetele 40.- €

    Hinnas sisaldab ka pausi ajal pakutav kohvi või tee ja väike suupiste.
    Summa kanda Eesti Mesinike Liidu arvelduskontole LHV pangas EE 877700771001799694
    Kui soovijaid on antud päeval vähem või ei soosi ilm välitegevusi muudame kõigiga kokkuleppel kuupäeva.
    Õppepäeva ärajäämisel või muudetud kuupäeva mittesobimisel tagastatakse ettemaks täies ulatuses.
     
    Registreerimine ja info kuni 11.augustini: elo@mesinikeliit.ee, telefon 5226822
     
    Juhul kui õppepäeva toimumise aeg ei sobi, kuid on huvi osaleda, palume anda teada ka endale sobivad ajad, püüame järgmiste ürituste planeerimisel teie soovidega arvestada.
    Tulevikule mõeldes – kui Teid huvitab koolituspäev mingil kindlal teemal, siis palun ka sellest julgesti teada anda, tulevasi õppepäevi korraldades arvestame teie soovidega.

    Keskkonnaameti pressiteade 31. juuli 2020
    Keskkonnaamet annab esialgu välja 87 karu küttimisluba.
    Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.
    Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas. „Lisaks 87 karule jätsime 6 isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,” sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karu küttimisluba.
    Karu üldarvukus Eestis on 2019. a sügise seisuga ligi 900 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700 isendit. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev.
    Kui Ida-Eestis on karu arvukuse näitajad väga head, siis näiteks Eesti lõunapiiril on veel piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks isend, Võrumaale aga küttimismahtu sel hooajal veel ei kehtestata.
    Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamised, harvem aga põllumajandusloomade murdmised ja vigastamised või silopallide lõhkumised.
    Karude põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. „Näiteks kõrgeima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal, kus sel aastal enim isendeid küttida lubatakse, on registreeritud mesilarünnete hulk 100 mesila kohta alla Eesti keskmise,” tõdes Aimar Rakko.
    Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad karud märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.
     
    Küttimismahud maakondade kaupa:
    Järvamaa 10
    Harjumaa 5
    Ida-Virumaa 8
    Jõgevamaa 17
    Lääne-Virumaa 17
    Põlvamaa 3
    Pärnumaa 5
    Raplamaa 5
    Tartumaa 9
    Valgamaa 1
    Viljandimaa 7
    Võrumaa 0
    KOKKU 87
    · 2019. aastal kütiti Eestis kokku 67 karu. Lubatud 70 isendist 3 jäid küttimata, nendest kaks Põlva- ja üks Raplamaal.
    · 2020. aastal on 100 mesila kohta enim ründeid olnud Järva- (8), Viljandi-(8) ja Tartumaal (7), kõige vähem aga Ida-Viru-, Võru- ja Raplamaal. Kokku on 2020. aasta juuli lõpu seisuga registreeritud karude põhjustatud kahjujuhtumeid 166, aasta varem oli sama perioodi näitaja 143.
    · 2019. aastal kompenseeris Keskkonnaamet karude põhjustatud kahjusid 136 mesinikule kokku 102 415 euro ulatuses.
     
    Lisateave:
    Aimar Rakko
    Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja
    aimar.rakko@keskkonnaameti.ee
    5306 9104
    Edastas ja tervitab Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts
    Narva mnt 7a, Tallinn, 15172
    + 372 5745 0332

    Statistikaameti pressiteade 11 juuni 2020
    Turustatud taimekaitsevahendite kogus suurenes 17%.
    Eestis turustati 2019. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 752 tonni taimekaitsevahendeid, millest enamiku moodustasid umbrohutõrjevahendid.

    Müügile lastud taimekaitsevahenditest 70% moodustasid umbrohutõrjevahendid, 14% seenhaiguste tõrjevahendid, 10% kasvuregulaatorid ja 4% putukatõrjevahendid. Kasvas umbrohutõrjevahendite ja vähesel määral ka putukatõrjevahendite ning kasvuregulaatorite turustamine. Seenhaiguste tõrjevahendite kogus vähenes.
    Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on erinevad umbrohutõrjevahendid olnud aastaid enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 531 tonni ehk ligi veerandi võrra rohkem kui 2018. aastal. Siiski ei küündinud nende müük 2016. aasta kogusteni, kus müüdi 604 tonni,“ lisas Peterson.
    Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis turustatavad taimekaitsevahendite kogused suhteliselt väikesed. Näiteks 2018. aastal müüdi kolme olulisemat taimekaitsevahendite rühma Prantsusmaal 79 000 tonni, Hispaanias 61 000 tonni ja Saksamaal 42 000 tonni. Samas Eestis turustati 2019. aastal neid kolme tootekategooriat kokku 670 tonni. Kui võrrelda turustatud taimekaitsevahendite koguseid kasutusel oleva põllumajandusmaa kohta, siis 2018. aastal müüdi neid Küprosel 9 kg, Maltal 8 kg, Hollandis 4 kg, Eestis aga 2019. aastal 0,7 kg hektari kohta.
    Taimekaitsevahendeid kasutatakse peale põllumajanduse ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul ning parkides. Samuti võib teatud taimekaitsevahendeid soetada oma aias kasutamiseks.
    Allikas: statistikaamet

    Mesinike vabariiklikud teabepäevad toimuvad 22 – 23 augustil Põltsamaa Kultuurikeskus aadressiga J. Kuperjanovi 1.
    Loengud toimuvad Põltsamaa kultuurikeskuses, kehakinnituse ja ööbimise pakub läheduses asuv külalistemaja-kohvik Rivaal.
    Ööbimiskohti on saadaval vaid 16, kel soov ööbida, siis palun kiirustada registreerimisega.
    Teabepäevade läbiviimist toetab Euroopa Liit Eesti Riikliku Mesindusprogrammi 2020-2022 raames. Loengutest osavõtt on tasuta. Registreerumiseks kuni 14.08 palun täida allolev vorm.
     
    Päevakava:
    22.08.2020

  • 10.00- 10.30 Registreerumine
  • 10.30- 11.00 Sissejuhatus ja ülevaade MP 2020-22 esimesest aasta tegevustest. Liina Maasik
  • 11.30-12.00 Ülevaade paigaldatud tarukaaludest. Sigmar Naudi
  • 11.00- 11.30 Nõustaja tagasivaade mesindusaastale. Aivo Sildnik
  • 12.00-12.30 Ülevaade Põltsamaa Mesinike seltsi tegevustest. Ain Seeder
  • 12.30- 13.30 Lõuna
  • 13.30-14.15 Mesilasperede andmed PRIA põllumajandusloomade registris ja ülevaade tarutoetustest.
  • 14.15-15.00 Mesilaspere toetuse raames VTA poolt läbi viidud kohapealsed kontrollid mesilates aastal 2020. Kärt Jaarma
  • 15.45-16.15 Paus
  • 16.15-17.00 Ravimiameti ülevaade mesilaste ravimitest.
  • 17.00-18.30 Varroos- küsimused ja vastused. Leo Vari
  •  
    23.08.2020

  • 9.00-10.30 Ülevaade mesilatest võetud analüüsidest. UM tegevus uuel mesindusaastal. Hagbard Räis
  • 10.30- 11.00 Erinevate õietolmu määramise meetodite rakendamine tolmeldajate toidutaimede tuvastusel. EMÜ doktorant Anna Bontšnutšnaja
  • 11.00-11.30 Paus
  • 11.30-13.00 Maaelu-ökoloogia mesilaste vaatenurgast. Tartu Ülikool, Jaan Liira
  • 13.00-14.00 Lõuna
  • 14.00-15.00 Kultuurtaimed bioloogiliste stresside rünnaku all – kas kemikaalid aitavad meid välja? Eesti Maaülikool, Ülo Niinemets
  • 15.00-16.30 Mee turundamine- võimalused ja ohud. Tartu Ülikool, Andres Kuusik
  • 16.30-16.45 Paus
  • 16.45- 18.15 Mesinduse eetika. Tago Holsting
  •  
    Vajadusel täiendav info Liina Maasik +372 56261203, liina.maasik@gmail.com
     

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade.
    15. juuli 2020
     
    Taimekasvatajate ja mesinike ühised pingutused on vilja kandnud.
     
    Eelmisel aastal püstitatud eesmärk, et taimekaitse tõttu ei hukkuks ükski mesilaspere, on teoks saamas ka tänavu. Hetkel teadaolevate andmete kohaselt ei ole sellel aastal taimekaitse tõttu mesilasi hukkunud. Tänaseks on peamine osa taimekaitsetöödest tehtud, seega on kõige suurema riskiga aeg ületatud.
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreeni sõnul on edu võtmeks koostöö ning selle aluseks põllumeeste ja mesinike omavaheline suhtlemine. „Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud, ei ole ka probleeme tekkinud. Tunnustatakse teineteise vajadusi ning usaldatakse vastastikust tegevust. Ja ka keerulistele olukordadele on suheldes võimalik lahendust leida”, ütles Kreen.
      Ka mesinikud rõhutavad osapoolte omavahelise koostöö olulisust ning hindavad saavutatud tulemust. „Tähtis on, et piirkonnas tegutsevad taimekasvatajad ja mesinikud omavahel suhtleksid. Ainult nii on võimalik arvestada üksteise tegutsemisest tulenevaid vajadusi ja leida parimaid lahendusi mõlema valdkonna edendamiseks”, lisas Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.
    Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kolm kaebust, mis on seotud mesilaste suurenenud suremusega. „Kõikidel juhtudel tehti analüüsid ning piirkonnas viidi läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Kahest mesilaste proovist ei tuvastatud taimekaitsevahendite jääke ning ühel juhul leiti jälgi fungitsiididest, mis jäid aga alla määramispiiri. Seega ei ole mesilaste hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendite kasutamist”, ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Eva Lind. Veterinaar- ja Toiduameti hinnangu alusel on ühe juhtumi puhul mesilaste suremise põhjuseks külmast ilmast tingitud toidupuudus. Teise kahe juhtumi kohta on täpsemad põhjused veel välja selgitamisel.
      „Tunnustame põllumehi, kes on taimekaitsetöödel olnud tähelepanelikud ja kohusetundlikud suure hulga erinevate nõuete täitmisel. Kehtestatud reeglid on inimeste tervise ja kogu meid ümbritseva keskkonna hea seisundi tagamiseks”, lisas Kreen. Kindlasti on oluline, et ka edaspidi järgitaks taimekaitsetöödel ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeld. Mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline sümbioos on see, mis mõlemale osapoolele kasu toodab. Loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad üksteisest sõltuma. Ka taimekasvatajad ja mesinikud saavad parimaid tulemusi loota ainult sümbioosi sarnase koostöö taseme korral.
      Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud teinud tihedat koostööd ja panustanud nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate ning sealjuures mesinduse kui põllumajandusvaldkonna kasukoosluse saavutamisse. Tehtud on mitmeid erinevaid lisategevusi ning endiselt on suur rõhk kõikide osapoolte teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevustel. Näiteks korraldas sel aastal Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga veebipõhise usaldusmesinike teabepäeva, kus räägiti muuhulgas ka taimekaitse vajalikkusest ning ka mesinikele suunatud „Teavita teadlikult!” juhendist, mida on ajakohastatud. Samuti on oluliselt suurendatud keskkonna ja putukate heaolu teemade osakaalu taimekaitsetöötajate regulaarsetel koolitustel.
     
    Malle Lind
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
    Avalike suhete juht

    Suvi on puhkuste periood ja ka meie tublid kontoritöötajad tahavad seda nautida.
    Sellega seoses on EML kontor kuni 10 augustini peamiselt suletud.
    Telefon on aga jätkuvalt levis ja tööajal võib info saamiseks helistada 530 77 778
     
    Toredat ja suminarohket suve!

    Lugupeetud mesinikud ja kõik huvilised!
     
    Juba 10. ja 11. juulil avaneb Tallinna Loomaaias suurepärane võimalus ammutada uut infot!
    Eesti Mesinike Liit koostöös Maaelu Edendamise SA’ga korraldavad kaks infopäeva – “Suvi mesilas” ja “Mesilasemade kasvatamine”.
     
    NB! Osalemine ainult eelregistreeritutele!
    Infopäevadest võivad osa võtta nii juriidiliste isikute esindajad (FIE, ettevõtte aktsionär, osanik, liige, juhtorgani liige või töötaja) kui ka eraisikud.
     
    10.07.
    Ajakava “Suvi mesilas”, lektor Valmar Lutsar.

  • 17.15 – 17.30 kogunemine
  • 17.30 – 19.00 ettekanne
  • 19.00 – 19.15 jala sirutamise paus
  • 19.15 – 20.45 ettekanne, küsimused ja arutelu
  • Palun registreeruda selle vormi abil!
     
    11.07.
    Ajakava “Mesilasemade kasvatamine”, lektor Valmar Lutsar.

  • 09.45-10.00 kogunemine
  • 10.00-11.30 ettekanne
  • 11.30-11.45 jala sirutamise paus
  • 11.45-13.15 ettekanne, küsimused ja arutelu
  • Palun registreeruda selle vormi abil!