Eesti mesinikel ja mesinduses on probleeme, mida saab lahendada vaid riiklikul tasemel. Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Eesti Meetootjate Ühendus saatsid 6. aprillil maaeluministrile ühise pöördumise ettepanekuga kutsuda kokku mesinduse ümarlaud. Ettepanekus toodi välja ka olulisemad mesinduse probleemid, millele koos ministeeriumi ja teiste ametkondade esindajatega lahendusi otsida. Mõne aja pärast saabuski ministri kutse mesindusala ümarlauale, mis toimus 6. juunil. Lisaks mesinike esindajatele osalesid ümarlaua aruteludes ministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusameti ja PRIA ametnikud. Minister isiklikult avas ümarlaua arutelu ja osales ka diskussioonides.
Ümarlaua teemad olid valitud EMLi, EKMÜ ja EMÜ kirjas toodud ettepanekute alusel. Arutelu alguses andsid mesindusorganisatsioonid ülevaate oma tegevustest ja plaanidest. Seejärel võeti arutusele mesilasperede pidamise toetus, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Ühelt poolt oleks see nii riigi tunnustus mesinike tööle kui ka toetus sellele suurele kasule ja kaudsele tulule, mida mesilased aia- ja põllukultuure tolmeldades annavad. Teisalt parandaks see Eesti mesinike konkurentsivõimet, hüvitades neile üsna suured kulutused mesilaste talvesöödale, mida näiteks Lõuna-Euroopa mesinikud ei pea kandma. Ja kindlasti oleks see mesinikele stiimuliks, et oma mesilaspered PRIA registris arvele võtta.
Juba paari viimase aasta ümarlaudades on ministeeriumi poolt kinnitatud valmisolekut mesilasperede pidamise toetuse sisseviimiseks. Selleks on taotletud valitsuselt lisaraha, kuid seni ikka tagajärjetult. Ministri informatsiooni kohasel esitati ka käesoleval aastal Eesti riigi eelarvestrateegia 2018-2021 koostamisel lisataotlus mesilasperede pidamise toetuse maksmiseks. Paraku pidi minister tunnistama ümarlauast osavõtjatele, et soovitud lisarahastust ministeerium ei saanud. Kas nii jääbki aastateks ja kas mesinikud sellega lepivad?
PRIA mesilate register ja mesilate registreerimine
Arutati PRIA põllumajandusloomade registris mesilate registriosa toimimist ja mesilate praktilist registreerimist nimetatud andmebaasis. EMLi, EKMÜ ja EMÜ esindajad väljendasid muret, et nii mesila esmane registreerimine kui ka mesilagruppide asukoha sisestamine või kustutamine on liiga keeruline. Mesilate registreerimine e-PRIA kaudu on paljudele mesinikele oma keerukuses käinud üle jõu ja sellepärast ei kajastugi need mesilad ka registris. EML koos IT-asjatundjatega on teinud ettepanekuid, kuidas muuta e-PRIA kaudu mesilate registreerimine kasutajale lihtsamaks.
PRIA esindaja informeeris, et nüüd on koostatud ja vahetult enne ümarlaua toimumist veebilehel avalikuks tehtud juhend mesilate registreerimiseks. See juhendmaterjal peaks hõlbustama mesinikel e-PRIA keskkonnas mesila registreerimisel õige tee leidmist ja läbimist. Paraku toimib mesilate register vanas e-PRIA keskkonnas, mis on oma struktuuri poolest kohmakas. Praegu on küll käsil üleminek uuele e-PRIA rakendusele, kuid PRIA esindaja sõnul ei saada sellega valmis enne 2020. aastat. Probleemide korral mesilate registreerimisel soovitati abi küsida PRIA infotelefonilt või klienditeenindusest.
Mesindusorganisatsioonide esindajad tegid ettepaneku, et mesilasperede arvu registreerimine peaks toimuma nii kevadel (1. mai seisuga) kui ka sügisel (näiteks 1. novembri seisuga). Kuna maailma, sealhulgas Euroopa Liidu statistikas hinnatakse mesilasperede arvu hooaja lõpus talvituma läinud perede arvu järgi, siis oleks ka Eestis vajalik registri kaudu vastavat teavet koguda. Lisaks saab sügisel ja järgneval kevadel registreeritud perede arvu võrdlemisel hinnata talvekadude suurust.
Maaeluministeeriumi poolt vastati, et lähiajal koostatakse ministri vastava määruse muudatus. Selle alusel tuleb mesinikel teatada PRIA mesilate registris oma mesila mesilasperede arv nii kevadel kui ka sügisel. Ühtlasi otsustati, et mesilate registri toimimise ja mesilate registreerimise teemat arutatakse ka järgmisel mesinduse ümarlaual.
Mesilashaiguste, eriti ameerika haudmemädaniku seire ja tõrje Eestis
Nagu näitas Eesti mesilates 2012-2014 läbi viidud mesilaste terviseuuring, samuti järgnevate aastate seiretulemused, leiti enam kui 30 AHMi nakkusega mesilat. Selle raske ja hiilivalt leviva mesilashaiguse tõrje vajab nii mesinike tähelepanu ja hoolikust kui ka riiklikul tasemel regulatsioone ja korraldamist.
Mesinike poolt tegi EML juba 1999. a. ettepaneku luua kõiki maakondi kattev usaldusmesinike võrgustik, mille liikmed saaksid mesilashaiguste alase väljaõppe ja suudaksid mesinikke haiguste tõrjel abistada. Taani vastava süsteemi kogemuste ja sealsete spetsialistide toel korraldati enam kui 50 mesinikule vastav koolitus. Kahjuks ei saanud see võrgustik VTA vastuseisu tõttu mesilashaiguste seirele ja tõrjele rakenduda ning hääbus.
Käesoleval aastal õnnestus mesindusprogrammi raames siiski luua Eestis usaldusmesinike võrgustik, korraldada neile mesilashaiguste alane väljaõpe ja rakendada neid samm-sammult tegevusse. Samuti on mesinikele jagatud teavet, kuidas mesilas AHMi nakatumist vältida või haigestumist märgata. EMLis on koostamisel juhendmaterjal mesindussektorile, kuidas AHMi nakkust ja levikut vältida ning mesinike endi poolt seiret ja esmaseid tõrjemeetodeid rakendada.
Riiklikul tasandil on nii mesilashaiguste alane seadusandlus kui ka praktiline haiguste seire- ja tõrjevõimekus kahjuks väga tagasihoidlikul tasemel. Maaeluministeeriumi pikaajalise tegevuskava raames on muu hulgas kavas töötada välja ja rakendada koostöös sektoriga AHMi tõrjeprogramm. VTA esindaja kinnitusel on sellega ka alustatud, kuid toimiva tulemuseni jõudmiseks on veel vaja korrastada ka vastavat seadusandlikku tausta. Samuti on vaja selgust, kuidas ja millise pädevusega saavad mesilashaiguste seire- ja tõrjetoimingutes osaleda usaldusmesinikud.
EML esitas ettepaneku, et AHMi seire ja tõrje seadusandlikuks reguleerimiseks tuleks anda välja ministri vastav määrus. Selline AHM-alane ministri määrus toimib näiteks Soomes tulemuslikult juba enam kui 2 aastat. Ka Lätis on AHMi seire-tõrje seadusandlikult üsna täpselt reguleeritud. Miks mitte ka Eestis? Kahjuks ollakse Eestis sellise määruse kehtestamise suhtes leigelt äraootaval seisukohal. AHMi võimalik edasine levik aga ei kannata oodata.
Käesoleval aastal on VTA eelarvesse kavandatud üsna suur summa AHMi seiretegevusteks. VTA esindaja teatel on AHMi seiret kavandatud eelkõige piirkondades, kus varem on AHMi nakkusega mesilaid leitud. Kavas on kasutada eelkõige VITA firma poolt toodetavaid AHM-testreid, mis võimaldavad tuvastada haudmes esinevat AHM-nakkust. Arutelu käigus tehti ettepanek kasutada AHMi seireks ka meeanalüüside võtmist, mis võimaldaks määrata mitte ainult AHM-baktrerite, vaid ka AHM eoste esinemist mesilasperes. Arutleti selle üle, mis järgneb siis, kui mesilaspere on osutunud AHM-positiivseks. Arutati ka AHM-alase selgitustöö erinevate viiside kasutamist, samuti volitatud veterinaararstide kaasamist. Mesinike ja VTA esindajad leidsid üksmeelselt, et vajalik oleks võimalikult kiiresti koostada ja jõustada riiklik AHMi tõrje eeskiri.
Muude küsimuste hulgas arutati Eesti meeturu probleeme, eriti seoses kahtlustega importmee kvaliteedi või võltsingute suhtes. VTA selgitas, et 2015. a. kontrolliti Euroopa Liidu ühise kampaania käigus 20 Eestis võetud meeproovi, mille hulgas oli 4 Eesti mesinike meeproovi. Saksamaa laboris tehtud analüüside tulemusena Eestis võetud meeproovides võõrsuhkrute jääke ehk mee võltsimist ei leitud. Lisaks analüüsiti 2015. a. EKMÜ algatusel 6 importmee proovi, kus samuti võltsimist võõrsuhkrutega ei leitud. Samas oli Euroopa Liidu ulatuses võõrsuhkrutega võltsitud mett kõigist 2237 meeproovist tervelt 14%.
2015. a uuriti ka nimetatud 20 meeproovi mõningaid kvaliteedinäitajaid, sealhulgas diastaasi aktiivsust, elektrijuhtivust ja õietolmu sisaldust. Osutus, et 3 meeproovi ei vastanud kvaliteedi-või märgistamisnõuetele. Näiteks pärnaõiemee nime all müüdud meeproovis oli vaid 14% ulatuses pärna õietolmu, mida on liigimee nimetuse kasutamiseks liiga vähe. Kahel juhul oli diastaasi aktiivsus liiga madal ja ka täiendavalt määratud HMF tase üle lubatava normi. VTA tegi kõigi kolme mitte-nõuetekohase mee puhul ettekirjutuse, et need meed tuleb müügilt kõrvaldada.
2016. a. võttis VTA järelevalve korras 29 meeproovi, sealhulgas 15 importmetest. Meeproove analüüsiti HMFi sisalduse, diastaasi aktiivsuse ja niiskusesisalduse osas. Nendest proovidest osutus 2 importmett nõuetele mittevastavaks ja kõrvaldati müügilt. Mesinikud kahtlustavad, et mõnikord turustatakse Läti või Leedu mett Eesti mee sildi all. 2017. a. on VTA tellinud 4 Eesti meeproovi õietolmu analüüsi, et kontrollida mee väidetava geograafilise või botaanilise päritolu õigsust. Kõik need meeproovid olid nõuetekohased.
Ühe lisateemana arutati PMA välja antud juhist, mille alusel peab toimub PMA, VTA ja mesinike koostöös proovide võtmine mesilastest taimekaitsevahendite kahjustuse kahtluse korral. Üldiselt on juhis heaks teabematerjaliks, mis nimetatud protseduuri korrastab. Ümarlauas tõid mesinike esindajad välja juhises toodud sobimatu nõuande, et kui taimekaitsevahendi kasutaja on oma kavatsusest mesinikule teada andnud, siis võiks mesinik ühe võimalusena ettevaatuse mõttes pritsimiste päevaks lennuavad sulgeda. Suvel suure mesilaste arvukuse ja palavate ilmade korral võib aga taru lennuava sulgemine põhjustada mesilaste ülekuumenemise ja hukkumise. PMA lubas oma juhisest selle väära nõuande kõrvaldada.
Ümarlaual toimus sisukas ja konstruktiivne arutelu. Selle käigus saavutati mesinike ja ametkondade vahel mitmes küsimuses kokkulepe, samuti nii ametnike kui mesinike jaoks suurem selgus mesinduse edasise arengu mitmes olulises küsimuses. Kui algselt oli ümarlauaks kavandatud kaks tundi, siis tegelikult arutleti mesinduse jaoks olulistel teemadel ligi kolm tundi. See aeg läks kindlasti asja ette ja tehti mitu sammu edasi. Kuid mesinike ja ametnike koostöö ümarlaua vormis mesinduse probleemide paremaks lahendamiseks jätkub. Järgmine ümarlaud võiks toimuda juba hilissügisel pärast aktiivse mesindushooaja lõppu.
Ülevaate koostas Aleksander Kilk
MEM koostatud memo lugemiseks klikka siia.