5-ndal veebruaril toimus Maaeluministeeriumis traditsiooniline mesinduse ümarlaud. Osalema oli kutsutud üle-eestiliste mesindusorganisatsioonide esindajad, piirkondlikest Saaremaa esindajad ning ka teiste põllumajandusega seotud liitude esindajad.
Maaeluminister Urmas Kruuse avasõnade järel andsid kohaletulnud ülevaate oma organisatsiooni möödunud aasta tegevustest ja valgustasid lühidalt ka käesoleva aasta plaane.
Kui suurem osa tutvustusi oli kuulatud, tegi Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tabava vahemärkuse, et kõik arengukavad tunduvad olevat üles ehitatud tootjakeskselt, tegelikult võiks olla pigem turu ja tarbijakesksed.
Päris mitmes ettekandes on oma osa ka kriitikal, näiteks tõi Tago Holsting välja vastuolud taimekaitsevahendite märgistamise osas, mis möödunud aastal põhjustasid ligi 40 mesilaspere hukkumise ning vastutusele võtta polnud kedagi, sest kõik oli juriidiliselt korrektne.
Kõige kummastavama kriitikaga tuleb välja Allan Sarap Eesti Mee Ühistust nurisedes, et Mesindusprogrammi vahendite jagamisega tegeleb vaid üks organisatsioon. Talle vastab maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti kes kinnitab, et MP vahenditega tegelevad need organisatsioonid, kes on koostamisel osalenud ja soovitab Eesti Mee Ühistul ka ise panustada, siis on põhjust ka vahendite jaotamise juures sõna võtta.
Mesinike ettekanded kuulatud annab Helena Vaher ülevaate mesindusteemaliste töögruppide 2015-nda aasta tegevustest.
Järgmisena tutvustab Bruno Pulver Konjunktuuriinstituudi uuringut Eesti mesindussektorist ja mee müügi suurendamise võimalustest. Uuring ise asub siin.
Viimase päevakorrapunktina kuulasid kohaletulnud ära ettekande väikese tarumardika ja tropilaelaps-lesta Eestisse leviku võimalikkusest. Selle valguses tekkis taas arutelu PRIA mesilate registri tõhustamise vajalikkusest.
Kohtumise võtab kokku Illar Lemetti tõdedes, et erinevate mesindusorganisatsioonide lobitöö on hea, samas tasuks rohkem koostööd teha.

Ministeeriumist laekunud ümarlaua memo saab lugeda siit.