Talvekahjude suurust hinnatakse selle järgi, kui palju on kevadel toodanguvõimelisi peresid alles, võrreldes sügisel talvituma pandud perede arvuga. Sõltuvalt talvitustingimustest ja mesilashaiguste esinemisest hukkub keskmiselt 10 – 15 % sügisel talvituma pandud mesilasperedest. Ka väga tugevasti nõrgenenud pered tuleb kaotuste hulka arvata, kuna tihtipeale jäävad nad kiratsema ega suuda korjeajaks piisavalt tugevust koguda. Talvekadusid põhjustavad näiteks liigne niiskus, väljast mesilaste häirimine või kõrge nosematoosi eoste määr sügisel, mis saastab taru ja laiendab plahvatuslikult nosematoosi esinemist ja lõpeb mesilaspere kaotusega. Samuti põhjustab varroatoosi tugev ilmnemine piirkonniti suuri talvekaotusi.

Eesti Mesinike Liit korraldab igal kevadel mesinikele tasuta tarulangetise uuringuid (Eesti riikliku mesindusprogrammi 2010 – 2013 raames), mille abil on võimalik hinnata ja aru saada mesila tervislikust olukorrast. Uuring kätkeb endas parasitoloogilist uurimist, mille käigus tehakse kindlaks varroa-, nosematoosi- ja akarapidoosi ehk trahhealesta arvukus uuritavas langetiseproovis kevadel peale puhastuslendu. Talvitumisel surnud mesilasperedest võetav uuring annab samuti võimaliku hukkumise põhjuse ja aitab analüüsida huku põhjuseid ja meetmeid, mida tuleks rakendada edaspidi mesilas.

Tihtipeale ei võimalda ainult väline mesilaspere läbivaatus kindlat haiguse diagnoosi määrata, mistõttu laboratoorne uuring on selle jaoks kindlasti abiks. Uuringuks kogutud proovid saadetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, kus neid uuritakse ja vastused saadetakse Eesti Mesinike Liitu. Saadud vastuse põhjal koostab mesilashaiguste spetsialist vastuse ja edastab selle mesinikule elektroonselt e-mailile või paberkandjal kodusele aadressile.

Lisaks uuritavatele proovidele hõlmab proovide kaaskiri küsitluslehte, mis on aluseks mesila tervisliku olukorra hindamisele. Mesiniku poolt kirjapandud info põhjal on võimalik saada ülevaadet mesilasperede talvitumise olukorrast, suremusest ja esinenud haigustest eelkõige varroatoosi ja nosematoosi levikust ja mõjust talvitumisele. Ravimite kasutamise kohta annab mesinik infot teostatud ravi kohta mesilas, mis on abiks ravitulemuste hindamisel uuritavate haiguste kohta.

Laboruuringute tulemustest saab alati infot küsida mesindushaiguste spetsialisti Arvi Raie käest tel. 5168070, e-maililt arvi.raie@vet.agri.ee või EML kontaktandmetelt. Kõik uuringu tulemused on anonüümsed ning selle kohta andmeid kolmandatele isikutele ei edastata. Küll aga saab mesinik ise saadud vastust kasutada mesila tervisliku olukorra määramiseks. Kokkuvõtted uuringutulemustest ja analüüsist avaldatakse EMLi ja Mesindusprogrammi kodulehel ning samuti EML poolt korraldatud teabepäevadel.

Info uuringus osalemise kohta leiate siit.