Päevakorras on „euroheinategu“

Tsitaat www.pollumajandus.ee lehelt 29.detsember 2016.
Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019.aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Muudatused aitavad paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele.
 
Rohumaade niitmise ja selle tegevuse tähtaegade teema on varemgi mõnel korral olnud EML ja ministeeriumi arutelude objektiks. Näiteks 2013.aasta oktoobris saatsid EML ja EKMÜ ühised ettepanekud ministeeriumile Eesti mesindussektori arengut takistavate probleemide arutamiseks ja lahenduste otsimiseks. Selle tulemusena kutsuti kokku mesindusorganisatsioonide ja ametkondade ümarlaud 04.11.2013. Samu teemasid arutati ka järgnevas ümarlauas 21.04.2014.
 
Siit saab lugeda EML ja EKMÜ ühispöördumist ja sellele laekunud vastust.
2017.aasta esimestel päevadel algas suhtlemine ministeeriumiga „euroniitmise“ teemal.
 
Rohumaade hooldamise tähtaegadest 2017 ja edaspidi
EML küsimused Maaeluministeeriumile ja vastused küsimustele 12.01.2017
 
1. Kas ministri määruses nimetatud püsirohumaa on kõige üldisem hooldatavate (niidetavate ja karjatatavate) rohumaade mõiste, sh. „looduslikud rohumaad“ või „rohumaa“?
 
Püsirohumaa all mõistekase maad, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem.
Kõnealust maad võib kasutada karjamaana, silo või heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks. Püsirohumaa alla kuuluvad ka karjamaad, heinamaad ja looduslik rohumaa ning püsirohumaa, mida ei kasutata tootmiseks ja mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.

 
2. Kas rohumaade niitmise ja hekseldamise tähtaeg 10.august ja erisused (20.augustini) kehtivad ka 2017 ja edaspidi?
 
Need kuupäevad kehtivad 2017. ja 2018. aastal.
10. augustiks peab olema põllumajandusmaa hooldatud (kaitstaval loodusobjektil asuv põllumajandusmaa 20. augustiks), st vähemalt korra selleks ajaks peab olema maa niidetud ja niide kokku koristatud või hekseldatud.
Alates 2019. aastast on võimalus, et hekseldamisel kohustatakse ka hekseldatud rohi kokku koristada aga kuupäevi sellega seoses ei ole plaanis muuta.
Küll aga on antud nõudest mitmed kuupäevalised erisused:
– KSM puhul peab mitmeaastaste korjetaimedega rajatud põld, mille kohta taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest ja millel kasvavaid mitmeaastaseid korjetaimi ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, olema selle põllu rajamise aastale järgnevast kalendriaastast alates niidetud või muul viisil hooldatud hiljemalt 15. septembril.
– Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, võib ta alates keskkonnasõbraliku majandamise teisest kohustuseaastast põllulindude soodustamiseks jätta püsirohumaa üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse kogu püsirohumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata.
10./20. augustiks ei pea hooldama ka järgmisi põllumajandusmaid:
– taotluse esitamise aastal rajatud rohumaa.
– lühiajaline rohumaa haljasväetise sissekünni aastal.
– põllumajandusmaa, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks.

 
3. Püsirohumaadel hekseldamine (mitte heinategemise mõttes) alates 5.juulist on põhjendamatult vara, sest kuni 15.-20. juulini õitseb seal rohkesti meetaimi, see on Eesti mesinduses pea-meekorje aeg. Peale selle on liiga varane hekseldamine ohtlik põllul pesitsevate lindude (rukkirääk, põldpüüd jt.), jäneste jt. poegadele, kes pole veel piisavalt suured, et niiduki eest pääseda.
 
Antud nõue on kehtinud alates 2015. aastast ja selle eesmärk on ära hoida just püsirohumaade hekseldamist enne 5. juulit, et säilitada püsirohumaa elurikkust ja mitte ohustada erinevate loomade, lindude ja putukate elupaiku.
Siinkohal tuleb silmas pidada, et põllumajandusmaa peab olema hooldatud 10./20. augustiks, mistõttu püsirohumaadel hekseldamise puhul on see aeg pisut ainult üle 1 kuu (5. juuli – 10./20. august). Praktikas tähendab see aga paljudel juhtudel seda, et püsirohumaade hekseldamine toimub suuremas osas juuli lõpus/augusti alguses, et tagada hooldatud põllumajandusmaa visuaalne kontrollitavus.
Niitmise puhul algustähtaega määratud ei ole, kuid lõpptähtaeg on samuti 10./20. august. Nii niitmise kui ka hekseldamise puhul on nõue, et seda tehtaks taotletaval põllumajandusmaal vähemalt ühel korral enne nimetatud kuupäevi, millest tulenevalt on võimalus niitmise või hekseldamise aega naabertalunikega kokku leppides hajutada nii, et võimalikult vähe häirida mesilastel korje tegemist.

 
4. Kas see tähtaeg (alates 5.juulist) on mõnes dokumendis fikseeritud ja millises kontekstis?
Hekseldamise tähtaeg 5. juuli on sätestatud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ paragrahvi 5 lõikes 5.
 
Küsimustele vastas Reno Paju – maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonnast.

Comments are closed.