EML arengukava 2013-2020

1 novembril 2014 toimus Jänedal EML-i üldkoosolek, kus 77 poolt ja 2 vastuhäälega kinnitati EML arengukava aastateks 2015 kuni 2020.
 
 
1. SISSEJUHATUS
Eesti Mesinike Liidu arengukava aastateks 2015-2020 on koostatud organisatsiooni tegevuse pikemaajaliseks kavandamiseks, sihipärasemaks juhtimiseks, prioriteetide seadmiseks.
Perioodi 2015-2020 olulisemad väljakutsed
1. EMLi kui Eesti mesinikke ühendava ja mesindussektorit juhtiva organisatsiooni väljaarendamine
2. Mesilaste kaitse ja selle läbi ka keskkonnakaitse
3. Eesti mee kvaliteedi ja maine väärtustamine
4. Mesinduse laialdane tutvustamine, propageerimine ja arendamine ühiskonna kasuks

EMLi partnerid
1. Põllumajandusministeerium
2. Haridusministeerium
3. Eesti Maaülikool
4. EPKK – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
5. Eesti Töötukassa
6. MES – Maaelu Edendamise Sihtasutus

Loodavad partnerlussuhted
1. Eesti Toiduainetööstuse Liiduga
2. Eestimaa Looduse Fondiga
3. Keskkonnaministeeriumiga

Viis peamist strateegilist suunda aastateks 2015−2020
1. Eesti mesinduse riikliku arengukava koostamine ja täitmine koostöös teiste mesindusorganisatsioonide ja vastavate ametkondadega
2. Mesinduse kui ühiskonnale ja keskkonnale olulise valdkonna tutvustamine, propageerimine ja arendamine
3. Meeturu arendamine ning tarbijate teavitamine ja koolitamine
4. EMLi Koolitus- ja nõustamiskeskuse töö korraldamine ja laiendamine
5. EMLi rahvusvahelise koostöö arendamine

EMLi arengukava on seotud ka EMLi Koolituskeskuse tegevusega. Järgnevatel aastatel koostab koolituskeskus oma suuna detailse arengukava, mis liidetakse EMLi arengukava juurde. Hetkel on EMLi Koolituskeskuse olulisemaks väljakutseks koolitus- ja nõustamiskeskuse arendamine, koostöö tihendamine teiste organisatsioonidega ja mesinduskonsulentidega. Samuti on järgmise perioodi fookuses omavahendite osakaalu suurendamine, uute teenuste väljaarendamine ja turustamine ning võimalusel nende suunamine väljapoole Eestit.

1.1. VALDKONNA KIRJELDUS
Mesindus on ajast aega olnud Eesti maaelu ja põllumajanduse lahutamatu osa. Mesilastarud on kuulunud ja kuuluvad lahutamatult Eesti talude ja külapildi juurde, olles üheks maaelu traditsioonide kandjaks. Mesinikele või mesindushuvilistele annab see tööd ja tulu või on looduslähedaseks rekreatiivseks harrastuseks. Mesi ja teised mesindussaadused on kosutavad ja tervistavad loodussaadused meie toidulaual. Aia- või põllupidajale toovad mesilased suurt kaudset tulu tolmeldamisega, mis suurendab paljude kultuurtaimede saaki ja parandab selle kvaliteeti. Mesilaste tolmeldamistegevus aitab säilitada ja parandada ka looduslike taimekoosluste tasakaalu ja mitmekesisust.

1.2. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS
Arengukava koostamise algatas EMLi juhatus 2012. aasta detsembris, eeldusel, et arengukava valmib 2013. aasta jooksul. Arengukava esimene redaktsioon saadeti liikmetele tutvumiseks 2013. aasta veebruaris. Liikmetelt saadi tagasisidet väga tagasihoidlikult. Järgmine oluline etapp arengukava koostamisel oli oktoobris 2013 toimunud mesinduskonverents Karksi-Nuias, kus töötubades arutleti mesindust puudutavate probleemide üle. 2013. aasta detsembris alustas uuenenud koosseisuga juhatus uuesti EMLi SWOTi koostamisega, misjärel küsiti EMLi liikmete arvamust. 2014. aasta suvel-sügisel kaasati EMLi SWOTi koostamisse ankeetküsitluse kaudu ka mitteliikmeid, et saada ettekujutus, milline on organisatsiooni kuvand väljapoole. EMLi juhatus vormistas ja kinnitas arengukava oma 16.10.2014 toimunud koosolekul.

2. ORGANISATSIOONI KIRJELDUS
Mittetulundusühing Eesti Mesinike Liit (EML) on Eestis tegutsev mesinike, mesindusseltside ja mesinike ühenduste ning mesindusele orienteeritud majandusüksuste vabatahtlik ühing.
EML alustas oma tegevust 1992. aastal ja loeb ennast 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi õigusjärglaseks.

2.1. EMLi MISSIOON
* Mesinike õiguste ja huvide kaitse
* Mesindussektorile võimalikult soodsate toimimis- ja arenguvõimaluste loomine
* Eesti mesinduse, sh. mesinduskultuuri ja -tehnoloogia koordineeritud arendamine
* Kultuur- ja loodustaimede tolmeldamisvajaduse rahuldamine
* Muud mesindusega seotud ja ühiskonna huvide ja tervise teenimisele suunatud eesmärgid

2.2. EMLi STRUKTUUR
1. novembri 2014 seisuga on EMLil 559 füüsilisest isikust liiget.
Organisatsiooni võivad kuuluda nii füüsilised kui juriidilised isikud, kes tunnistavad EMLi põhikirja.
EMLi kõrgemaks organiks on üldkoosolek. Üldkoosolekute vahelisel perioodil juhib EMLi juhatus, mille koosseis on vähemalt 5-liikmeline. Juhatus valitakse EMLi kevadisel üldkoosolekul eelnevalt ülesseatud kandidaatide seast, kes on andnud oma nõusoleku ja esitanud motivatsioonikirja oma nägemusest ja tegevusest juhatuse liikmena. Kandidaate tutvustatakse eelnevalt infolehe “Mesinik” veebruarinumbris ja veebilehel www.mesinikeliit.ee
Juhatust juhib esimees, kelleks on juhatuse valimisel enim hääli saanud isik. Juhatuse esimees ja liikmed juhinduvad põhikirjast tulenevatest õigustest ja kohustustest.
EMLi kontrollorganiks on revisjonikomisjon, mille liikmed valib üldkoosolek.
Juhtorganid (juhatus ja revisjonikomisjon) valitakse 2 aastaks.

2.3. EMLi BÜROO EHK PALGALISED AMETIKOHAD
EMLi bürood juhib palgaline tegevjuht, kes määratakse ametisse juhatuse korraldatud konkursi alusel ja kellega sõlmib töölepingu juhatuse esimees kokkulepitud tingimustel.
EMLi Koolituskeskuse töö juhtimiseks võidakse korraldada eraldi konkurss koolitusjuhi leidmiseks või ühitada ametikoht tegevjuhi töökohaga.
Ülejäänud jooksvaid tööülesandeid täidetakse ühekordsete lepingute alusel, mille tasu on projektipõhine, või ostetakse sisse teenustööna.
EMLi kontor ja arhiiv asuvad Tallinnas J. Vilmsi 53 G.

3. SISE- JA VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS
3.1. EMLi SISEKESKKONNA ANALÜÜS
Tekst lisatakse arengukava täitmise käigus
3.2. EMLi VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS
Tekst lisatakse arengukava täitmise käigus

4. SWOT: ORGANISATSIOONI TUGEVUSED JA NÕRKUSED NING VÕIMALUSED JA OHUD
4.1. EMLi TUGEVUSED
* Hea ülevaade EMLi senise arengu probleemidest ja sellele tuginevad analüüsivõimalused edasise arenguvisiooni ja tegevuskava püstitamiseks.
* Pikaajalised mesinike teavitamise ja nõustamise kogemused, sealhulgas infolehe “Mesinik” väljaandmine 6+1 korda aastas.
* Tugevad kontaktid ja koostöö paljude mesinikega ning järjekindlalt suurenev liikmeskond.
* Pikaajalised tugevad rahvusvahelised kontaktid ja koostöökogemused.
4.2. EMLi NÕRKUSED JA PROBLEEMID
* EMLi tegevaktiivi ja selle juurdekasvu nappus, millest tuleneb EMLi liikmete vähene kaasatus.
* EMLi juhatuse ja liikmeskonna infovahetuse efektiivsuse hindamine on raske, sest mesinikelt-liikmetelt lähtuv tagasiside on kasin.
* Finantsvahendite nappus, mis takistab laiapõhjaliste tulemuslikumate arendustegevuste ja –projektide algatamist.
* EML pole suutnud välja arendada iseseisvalt toimivat piirkondlike mesinikeseltside võrgustikku.

4.3. STRATEEGILISED ARENGUEELDUSED
* Mesindusekursuste, õppepäevade ja teabelevi kaudu suurenev huvi EMLi tegevuse ja EMLiga liitumise vastu.
* EMLi liikmeskonna mõningane noorenemine ja sealtkaudu paremad võimalused EMLi aktiivi ja töörühmade loomiseks.
* Teabelevi uute vormide rakendamine, sealhulgas veebilehtede ja teiste arenevate suhtluskanalite võimaluste laialdasem kasutamine.
* Laienevad ja süvenevad mesindust puudutavad kontaktid riiklike ametkondadega.
* Uute rahvusvahelise koostöö võimaluste loomine ja rakendamine nii lääne kui ida suunas.

4.4. STRATEEGILISED OHUD
* Mesinike vähene huvi või vastumeelsus organiseerumise ja avalikustumise suhtes.
* Riiklikest majandus-poliitilistest otsustest ja seadusandlusest tulenev ebakindlus mesindussektori tuleviku osas, eelkõige pestitsiidide kuritarvitamise ja mesilashaiguste aktiviseerumise taustal, kui ametnikud ei kuula organiseerunud mesinikke.
* Erimeelsused mesinike gruppide ja organisatsioonide vahel.
* Mesinike arvu üldine vähenemine ja mesinike vananemine ning uute mesinike mittepiisav lisandumine.

5. VISIOON AASTAKS 2020
* Eesti Mesinike Liit on kujunenud Eesti mesindussektori juhtivaks organisatsiooniks, mis teenib nii oma liikmeskonna huve kui ka Eesti mesinduse sihipärast arengut.
* Välja on arendatud mesindusala Koolitus- ja nõuandekeskus ning selle baasil toimiv mesinduskursuste ja täiendõppesüsteem.
* EML teeb mesinduse arendamiseks koostööd kõigi huvipooltega, eelkõige mesinikega ja mesinike maakondlike, piirkondlike ning erialaste ühendustega, samuti mesindusala mõjutavate riiklike ametkondade ja struktuuriüksuste ning mõjugruppidega.
* Koostöös EMLi Koolitus- ja nõuandekeskusega on välja arendatud toimiv piirkondlike usaldusmesinike võrgustik ja mesilashaiguste spetsialistide tugigrupp.
* EML teeb Eesti mesinduse elujõulisuse ja konkurentsivõime arendamisel koostööd kõigi organisatsioonide ja ühendustega ning esindab Eesti mesindust rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostööorganites.

6. STRATEEGILISED EESMÄRGID
6.1. PÕHIEESMÄRK I
Eesti mesinduse riiklikult tunnustatud ja toetatud pikaajalise strateegilise ja tegevuskava koostamine ja rakendamine.

6.1.1. Alaeesmärgid
* Mesilasperede arvestussüsteemi korrastamine, sh. ettepanekute tegemine PRIA juures toimiva mesilate registri paremaks, eesmärgikohasemaks ja kasutajasõbralikumaks rakendumiseks ning mesinike hulgas registriga liitumise vajalikkuse propageerimine.
* Mesilasperede toimiva otsetoetussüsteemi loomine.
* Põllumajandusministeeriumi juurde mesindusnõukogu loomine, kuhu kuulub 75% praktikuid (mesinikke) ja 25% ametnikke.
* Toimiv koostöö teiste mesindusorganisatsioonide ja -seltsidega.
* Riigikogu juurde mesilaste toetusrühma loomine.
* Eesti riikliku mesindusprogrammi jätkumine.
* Mesilaste pidamise heade tavade kui juhendmaterjali koostamine mesilaste pidamiseks (eelkõige tiheasustusaladel) ning selles osas koostöö arendamine KOV-idega.
* Ametkondadele ettepanekute tegemine mesindusega seonduvate, sh. taimekaitset ja toiduohutust puudutavate seadusandlike regulatsioonide muutmiseks või täiendamiseks.
* Heade meekäitlemise tavade kui mesinike-meetootjate juhendmaterjali viimistlemine ja vastavate ametkondadega kooskõlastamine.
* Mesilashaiguste seire ja tõrje riikliku süsteemi loomine.
* Kursis olemine Eesti meeturul toimuvaga ja vajadusel regulatsioonide rakendamine koostöös vastavate ametkondadega.

6.2. PÕHIEESMÄRK II
Mesindusalase nõustamise, teabelevi ja täiendkoolituse ning mesinduskursuste toimiva süsteemi (koolitus- ja nõustamiskeskuse) loomine ja rakendamine.

6.2.1. Alaeesmärgid
* Usaldusmesinike võrgustiku loomine.
* Usaldusmesinikele vajalike koolituste perioodiline läbiviimine.
* Teabe- ja õppepäevade perioodiline läbiviimine.
* Mesinike nõustamine ja juhendamine, kuidas vähendada ja optimeerida ajakulu mesilasperede hooldamisel ja meetootmisel ning -käitlemisel, vähendada mesila tootmiskulusid ja suurendada mesinduse kui tootmistegevuse tasuvust ning konkurentsivõimet nii siseturul kui ka Euroopa Liidu meeturul.
* Mesinikele-tootjatele meekäitlemise seadmeid ja ruume puudutavate juhendmaterjalide, nõuete ja normide tutvustamine, lähtudes toiduohutuse, sanitaar-hügieenilistest ja veterinaarsetest eesmärkidest.
* Mesindusala alg- ja täiendõppekursuste moodulipõhiste õppekavade koostamine, levitamine ja perioodiline täiendamine
* Õppeekskursioonide korraldamine Eestisse ja piiri taha.
* Venekeelse elanikkonna kaasamine
* Õppematerjalide koostamine ja perioodiline täiendamine.

6.3. PÕHIEESMÄRK III
Mesinduse kui otsest (meetoodang) ja kaudset (tolmeldamine) kasu toova sektori tegevuse laialdane tutvustamine ja propageerimine Eesti ühiskonna ja riigi tasandil.

6.3.1. Alaeesmärgid
* Mesinduse kui looduslähedase ja keskkonnasõbraliku tegevus- ja tootmisala laialdane tutvustamine ja propageerimine massiteabevahendite ja rahvaürituste kaudu, rakendades selleks koostöö- ja projektipõhiste toetuste võimalusi.
* Mesinduse propageerimine noorte hulgas, näiteks mesindusteemaliste loengutega koolides, ja noorte kaasamine mesindusega seotud tegevustesse koolimesilate jt. samalaadsete projektide kaudu.
* Mesinike ja mesindushuviliste arvu suurendamine ja EMLi liikmeskonna suurendamine mesinduse propageerimise ja EML kui organisatsiooni arendustegevuse kaudu.
* Mesinduse kandepinna laiendamine, mesinike ja mesilasperede arvu ja meetootmise mahu suurendamine, et katta elanikkonna kasvavat meetarbimist piisavas koguses kvaliteetse kodumaise mee ja teiste mesindussaadustega.
* Mesilaste kui aia- ja põllukultuuride ning looduslike taimekoosluste efektiivseimate tolmeldajate tegevuse tähtsuse laialdane tutvustamine, sellekohase teabe koostamine ja levitamine, sh. kooliõpilastele, loodushuvilistele ning maa- ja metsamajandusega tegelevatele tootjagruppidele.
* Mesilaste sihipärase kasutamise propageerimine aia- ja põllukultuuride tolmeldamisel mesinike ja taimekasvatajate ühistes huvides.

6.4. Põhieesmärk IV
Eesti meeturu arendamine, mee ja teiste mesindussaaduste kasutamise propageerimine kõigi elanikegruppide hulgas.

6.4.1. Alaeesmärgid
* Mee ja teiste mesindussaaduste kui tervislike ja tervistavate loodustoodete kasutamise ja kasutusvõimaluste tutvustamine ja propageerimine massiteabevahendites ja EMLi algatatud tegevuste ning projektide kaudu.
* Kodumaise mee ja teiste mesindussaaduste turustamise arendamine ja vastavate projektide algatamine EMLi ja teiste mesindusorganisatsioonide koostöös.
* Meeturu ja -tarbimise perioodiliste uuringute algatamine ja läbiviimine, uuringutulemuste järelduste ja soovituste laialdane tutvustamine mesinikele.
* Mesinikele koolituste ning nõustamise korraldamine mee ja teiste mesindussaaduste turustamisalase võimekuse ja oskuste arendamiseks.

6.5. PÕHIEESMÄRK V
EMLil on toimiv rahvusvaheline koostöö.

6.5.1. Alaeesmärgid
* Toimiv koostöö Põhjamaade ja Baltimaade Mesindusnõukogu ja COPA/COCEGAga Euroopa Komisjoni mesindusrühma kaudu.
* Jätkamine APIMONDIA liikmena ja osalemine selle tegevuses.
* Osalemine ka teistel Euroopa ja maailma olulistel mesindusala kongressidel või konverentsidel ning koostöökogudes.
* Rahvusvaheliste mesindusalaste kontaktide loomine ja arendamine, sh. Venemaa ja teiste Ida-Euroopa maade mesinike organisatsioonide ja piirkondlike mesinike ühendustega, ning mesinikevahelised otsekontaktid.
* Rahvusvaheline koostöö mesindusala arendamisel ja probleemide, sh. varroatoosi jt. mesilashaigusi puudutavate küsimuste lahendamisel ning osalemine ühisuuringutes.
* Osalemine Eesti mesinduse ja EMLi jaoks oluliste rahvusvaheliste mesindusala koostöökogude, organisatsioonide ja algatusrühmade töös.

7. SISEHINDAMINE
Juhatus ja tegevjuht annavad kord aastas ülevaate arengukava täitmisest ja see esitatakse kevadisel üldkoosolekul. Vajadusel muudetakse arengukava üldkoosoleku otsusega.