26.-27.jaanuaril 2017 toimub Tallinnas Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu (NBBC) aastakoosolek ja mesindusalane teadussümpoosium, kus mesinikud ja teadlased arutlevad mitmetel mesindusvaldkonna teemadel. See rahvusvaheline mesindussündmus toimub Tallink SPA&Converence hotellis.
Arutelule tulevatest teemadest on esikohal mesilaste tervise probleemid seoses nii mesilashaiguste kui taimekaitsepestitsiidide mõjuga. Samuti käsitletakse mesilaste mõju ja olulisust paljude taimeliikide tolmeldajatena. Lisaks on päevakorras mesinduse alal tehnoloogilised arendused ja uute tehniliste võimaluste kasutuselevõtt mesinike tööviljakuse suurendamiseks.
Kokkusaamise üheks eesmärgiks on koostöö hoidmine ja edendamine Põhjamaade ja Baltimaade mesindusorganisatsioonide vahel. Koostöö erinevate riikide mesinike vahel on pidev. Üheks koostöövormiks on näiteks mesindusalase alg- ja täiendõppe ning nõustamisalaste kogemuste ja materjalide vahetamine, mesindusala õppereiside korraldamine naabermaadesse jne.
Samuti toimuvad koostööprojektid mesilashaiguste seire ja tõrje teemal. Koostöö heaks näiteks on ühine osalemine ülemaailmses 95 riigi mesindust hõlmavas ühisprojektis COLOSS, kus koostöös teadlastega uuritakse mesilasperede hukkumise põhjusi ja otsitakse võimalikke lahendusi.
NBBC koostöö üheks väljundiks on ka ettepanekute tegemine ja osalemine Euroopa Liidu mesinduspoliitika kujundamises ja selle mõjutamises.
Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu on loodud liikmesmaade mesindusalase koostöö arendamiseks ja koordineerimiseks. Nõukogu tööd juhib rotatsiooni korras igal aastal üks liikmesriikidest ja selleks perioodiks valitakse ka Nõukogu president.
2016. aastal valiti juhtriigiks Eesti ja Nõukogu presidendiks Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.
Tallinnas toimuval Mesinduse Nõukogu aastakoosolekul antakse juhtriigi staatus järgmiseks perioodiks üle Lätile.
Lisainfo: Aleksander Kilk, Põhja- ja Baltimaade Mesinduse Nõukogu President, Eesti Mesinike Liidu
juhatuse esimees
e-post: aleksander.kilk@ttu.ee , tel. +372 529 35 89
www.mesinikeliit.ee
Pressiteate koostas Marianne Rosenfeld
Eesti Mesinike Liidu tegevjuht
e-post: mesilaspere@gmail.com
+372 50 29 006
Teemade arhiiv: Mesindusuudised
Tsitaat www.pollumajandus.ee lehelt 29.detsember 2016.
Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019.aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Muudatused aitavad paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele.
Rohumaade niitmise ja selle tegevuse tähtaegade teema on varemgi mõnel korral olnud EML ja ministeeriumi arutelude objektiks. Näiteks 2013.aasta oktoobris saatsid EML ja EKMÜ ühised ettepanekud ministeeriumile Eesti mesindussektori arengut takistavate probleemide arutamiseks ja lahenduste otsimiseks. Selle tulemusena kutsuti kokku mesindusorganisatsioonide ja ametkondade ümarlaud 04.11.2013. Samu teemasid arutati ka järgnevas ümarlauas 21.04.2014.
Siit saab lugeda EML ja EKMÜ ühispöördumist ja sellele laekunud vastust.
2017.aasta esimestel päevadel algas suhtlemine ministeeriumiga „euroniitmise“ teemal.
Rohumaade hooldamise tähtaegadest 2017 ja edaspidi
EML küsimused Maaeluministeeriumile ja vastused küsimustele 12.01.2017
1. Kas ministri määruses nimetatud püsirohumaa on kõige üldisem hooldatavate (niidetavate ja karjatatavate) rohumaade mõiste, sh. „looduslikud rohumaad“ või „rohumaa“?
Püsirohumaa all mõistekase maad, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem.
Kõnealust maad võib kasutada karjamaana, silo või heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks. Püsirohumaa alla kuuluvad ka karjamaad, heinamaad ja looduslik rohumaa ning püsirohumaa, mida ei kasutata tootmiseks ja mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.
2. Kas rohumaade niitmise ja hekseldamise tähtaeg 10.august ja erisused (20.augustini) kehtivad ka 2017 ja edaspidi?
Need kuupäevad kehtivad 2017. ja 2018. aastal.
10. augustiks peab olema põllumajandusmaa hooldatud (kaitstaval loodusobjektil asuv põllumajandusmaa 20. augustiks), st vähemalt korra selleks ajaks peab olema maa niidetud ja niide kokku koristatud või hekseldatud.
Alates 2019. aastast on võimalus, et hekseldamisel kohustatakse ka hekseldatud rohi kokku koristada aga kuupäevi sellega seoses ei ole plaanis muuta.
Küll aga on antud nõudest mitmed kuupäevalised erisused:
– KSM puhul peab mitmeaastaste korjetaimedega rajatud põld, mille kohta taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest ja millel kasvavaid mitmeaastaseid korjetaimi ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, olema selle põllu rajamise aastale järgnevast kalendriaastast alates niidetud või muul viisil hooldatud hiljemalt 15. septembril.
– Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, võib ta alates keskkonnasõbraliku majandamise teisest kohustuseaastast põllulindude soodustamiseks jätta püsirohumaa üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse kogu püsirohumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata.
10./20. augustiks ei pea hooldama ka järgmisi põllumajandusmaid:
– taotluse esitamise aastal rajatud rohumaa.
– lühiajaline rohumaa haljasväetise sissekünni aastal.
– põllumajandusmaa, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks.
3. Püsirohumaadel hekseldamine (mitte heinategemise mõttes) alates 5.juulist on põhjendamatult vara, sest kuni 15.-20. juulini õitseb seal rohkesti meetaimi, see on Eesti mesinduses pea-meekorje aeg. Peale selle on liiga varane hekseldamine ohtlik põllul pesitsevate lindude (rukkirääk, põldpüüd jt.), jäneste jt. poegadele, kes pole veel piisavalt suured, et niiduki eest pääseda.
Antud nõue on kehtinud alates 2015. aastast ja selle eesmärk on ära hoida just püsirohumaade hekseldamist enne 5. juulit, et säilitada püsirohumaa elurikkust ja mitte ohustada erinevate loomade, lindude ja putukate elupaiku.
Siinkohal tuleb silmas pidada, et põllumajandusmaa peab olema hooldatud 10./20. augustiks, mistõttu püsirohumaadel hekseldamise puhul on see aeg pisut ainult üle 1 kuu (5. juuli – 10./20. august). Praktikas tähendab see aga paljudel juhtudel seda, et püsirohumaade hekseldamine toimub suuremas osas juuli lõpus/augusti alguses, et tagada hooldatud põllumajandusmaa visuaalne kontrollitavus.
Niitmise puhul algustähtaega määratud ei ole, kuid lõpptähtaeg on samuti 10./20. august. Nii niitmise kui ka hekseldamise puhul on nõue, et seda tehtaks taotletaval põllumajandusmaal vähemalt ühel korral enne nimetatud kuupäevi, millest tulenevalt on võimalus niitmise või hekseldamise aega naabertalunikega kokku leppides hajutada nii, et võimalikult vähe häirida mesilastel korje tegemist.
4. Kas see tähtaeg (alates 5.juulist) on mõnes dokumendis fikseeritud ja millises kontekstis?
Hekseldamise tähtaeg 5. juuli on sätestatud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ paragrahvi 5 lõikes 5.
Küsimustele vastas Reno Paju – maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonnast.
Eesti mesinduse olukorda raskendavate ning mesinduse arengut, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet pidurdavate probleemide lahendamise vajadustest.
Mesilaste pidamine on traditsiooniliselt olnud üks Eesti maaelu lahutamatu osa, sealjuures ka põllumajandusliku tootmistegevusena. Eesti mesindus annab aastas meetoodangut keskmiselt 8 miljoni euro väärtuses. Sellest mesinduse otsesest tulust hoopis kaalukamaks tuleb aga hinnata mesilaste tolmeldamistegevusest põllu- ja aiakultuuridel lisatoodanguna ning looduslike taimekoosluste tasakaalu säilitamise kaudu avalduvat kaudset tulu, mis teadlaste hinnangul ületab meetoodangu väärtust 10 või enam korda.
Pöördumise tervikteksti loe siit.
6. jaanuaril saabus maaeluministeeriumist vastuskiri, lugemiseks klikka siia.
Sirje Niira intervjuu Aleksander Kilgiga mesinduse murekohtadest.
Aleksander Kilk, talv on vist vaikne aeg, mil mesinikud naudivad oma aastase töö vilju, korjates mee müügist raha kokku?
Eks ta nii ole küll. Aasta lõpul oli kindlasti kõige elavam müügiaeg, sest mesi on ju väga hea jõulukink. Kui mesinikel veel on mett, siis nad müüvad seda. Aga see aasta oli suhteliselt kehv ja paljudel on mesi juba otsa saanud. Talv on mesinikele ka arupidamise ja uute plaanide tegemise aeg. Kui rääkida möödunud suvest, siis polnud see mesinikele eriti meeltmööda: meesaak oli kõvasti alla keskmise, jäi nii 60–70 protsendi juurde tavapärasest. Maikuu oli väga soe ja see innustas paljud taimed tavatult vara õitsema. Mesilased kogusid kevadsuvist mett üldiselt päris kenasti, kuid mõnel pool tegi kuivus taimedele häda. Jaanipäeva järel said paljud mesinikud siiski kena koguse kevadsuvist mett välja vurritada. Aga alates juulikuust saabus korjevaene ja vihmane aeg ning mesilased tarvitasid suure osa kogutud meest ise ära. Nii jäigi mesinikul suurem osa suve teise poole meesaagist saamata.
Loe täispikka intervjuud Postimehest.
Kaugel pole enam päev, mil mitusada talu avavad oma väravad uudishimulikele. Nende hulgas ka Eesti Mesinike Liidu liikmed.
Avatud Talude Päev toimub pühapäeval, 24.juulil.
Väike esitlus Liidu mesinikest, kes enda juurde kõiki meesõpru ootavad.
1. Tallinna külje all Soodevahe külas (Suur-Sõjamäe teed mööda sõites kohe lennuvälja taga) asub Soodevahe Talu-Kõrts.
Päevakava vaata siit.
Ka Eesti Mesinike Liit tutvustab seal oma tegevusi (koolitused, õppesõidud, kirjandus)
Samuti on võimalik soodustingimustel registreerida erinevatele sõitudele nii Eestis kui piiri taga.
2. Harjumaal, Aegviidus ootab teid Metsamesinik Ülo Lippa.
Tema tegevustega saab tutvuda kodulehel metsamesi.ee ja päevakava vaata siit.
3. Tapa vallas Peebu talus Lääne-Virumaal (kontakttelefon 53491514) saab lisaks mesindusele tutvuda erinevate tomatisortidega. Vaata päevakava.
4. Lääne-Virumaal, Injus, asub Kuuse mesindustalu. Maire Valtin koos oma pereliikmetega tutvustab nii meemaja kui mesilat. Nende toodete tutvustuse leiate kodulehelt www.mesi24.ee/index.php ja päeva tegevused siit.
5. Pärnumaal tegutseb aktiivselt meie noorliige Andres Lilleste. Tema vanemate kodus, Teispere Talus Audru vallas, Jõõpre külas, saate veeta väga põnevad tunnid. Seal on „elav parkaed“ – erinevad linnuliigid ja jänesed, loodusrajad. Samuti taaskasutusdisaini tooted – näiteks linnusulgedest aksessuaarid) teisperetalu.ee/, vaata päevakava.
6. Pärnumaal, Tori vallas, Muti külas on Mesila talu, kus toimetab meie tuntud mesinikest abielupaar Ülle ja Vahur Talimaa. Sel päeval saate sealt erinevaid meesegusid ja mesindussaadusi ning soovi korral mesilasvahast küünlaid valmistada. Lisaks mesilastele samuti väga erinevate kodulindude valik (kontakttelefon 53450707), vaata päevakava.
7. Lõuna-Eestis ringirändajatele aga soovitame sisse põigata Sangastesse, Kimalase tallu. Seal ootab teid mesinik Rein Männiste sangastemesi.eu/ , vaata päevakava.
8. Viljandimaal asub Polli-Järve talu ja eesti üks tuntuim mesinik Antu Rohtla on oma mee ja mesindusalaste teadmiste ja nõuannetega aga naabri juures, Seedri Puukoolis, vaata päevakava.
Mitmed kodanikuorganisatsioonid, sh. ka Eesti Mesinike Liit, ja eraisikud saatsid reedel avaliku pöördumise riigikogu maaelukomisjoni poole, nõudega keelata Eestis Maailma terviseorganisatsiooni andmetel kantserogeense mürkkemikaali glüfosaadi kasutamine koduaedades ning parkides ja teistel haljasaladel, laste mänguväljakutel, puhkealadel jm avalikus kasutuses olevatel aladel ja metsades keelataks veel sellel aastal. Riigikogu maaelukomisjon arutab glüfosaadi tulevikku Eestis esmaspäeval, 6-ndal juunil. Juba praeguse seisuga on ELi riikidest Prantsusmaa ja Holland keelustanud glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite jaemüügi eraisikutele. Euroopa Komisjon jäi 18-ndal mail oma seisukoha jõuga läbisurumiseks vajalike häältega hätta, kuna mitmete riikide esindajad polnud nõus oma kodanike ja Euroopa Parlamendi arvamust ning Maailma Terviseorganisatsiooni Vähiuuringute Agentuuri seisukohta ignoreerima.
Kuigi Eesti valitsuse seisukoht on siiani olnud “mürgitame aga edasi, see pole ohtlik”, läheb see vastuollu uuemate teaduslike andmetega ja sõltumatute ekspertide seisukohtadega ning avalikule pöördumisele allakirjutanud loodavad, et lõpuks võidab siiski terve mõistus.
Loe meediakajastust.
Eesti Mesinike Liidu eestvedamisel lähevad mitmed mesinikud homme mesilindude ja meega seonduvat tutvustama neisse lasteaedadesse ja lasteaiarühmadesse, mille nimi on kuidagi seotud mesilastega. Maa Eluga suhelnud Erki Naumanis jagab oma teadmisi Tallinna Vikerkaare lasteaia Mesimummi rühma lastega ja just Mesimumm on nimeks ka Pärnumaa Paikuse lasteaial, kuhu läheb Andres Lilleste. Kui esimene mesilaste päeva tähistamine õnnestub, tahetakse tulevikus seda märksa mastaapsemalt teha.
„Lihtsaks mesilaste päeva üleskutseks Maa Elu lugejale olgu, et kasvatage hästi palju õitsvaid lilli, nii on mesilaste toidulaud mitmekesisem,” ütleb Erki Naumanis.
Loe “Maa Elu” artiklit.