Mesilased roosiaias

Juuni lõpust asub Vabariigi Presidendi Kantselei roosiaias kolm mesitaru. Roosiaias toimetavad väga rahulikku tõugu kraini mesilased, kelle põhirass on pärit Sloveeniast ja Alam-Austriast. Roosiõitelt mesilased mett ei kogu, Kadrioru pargis on palju muid mesilastele sobivaid taimi.
Linnamesindus on üle maailma suurlinnades levinud praktika ning linnas korjatud mesi on kõrge kvaliteediga ja sama maitsev kui maapiirkondade mesi. Linnamesindus on ka keskkonnasõbralik, sest mesilased on vajalikud nii looduslike ökosüsteemide toimimisel kui ka põllumajanduskultuuride kasvatamisel.
Mesilased on aeda toodud koostöös Eesti Mesinike Liiduga ja nende heaolu eest kannab samuti hoolt EML. Esimene mesi korjatakse peale 20. augustit. Pool meetoodangust läheb mesinikele, teise poole saab presidendi kantselei. Kantseleile jääv meetoodang villitakse spetsiaalsetesse purkidesse ning need lähevad presidendi kingitusteks.
Vaata videot roosiaia mesilastest

Kohe asutakse mesitarudest välja võtma esimest mett.

Eesti mesindusorganisatsioonide pöördumine

Eestimaa pinnal kasvab üle 400 taimeliigi, mis vajavad paljunemiseks putukate, sealhulgas mesilaste abi. Nendest taimedest ümmarguselt 100 on mitmesugused põllumajanduslikud kultuurtaimed, ja nende saak katab otseselt või kaudselt (loomade kaudu väärindatuna) ligi 90% meie toidutarbest. Euroopa Liidu ja USA teadlaste hinnangul on kolmandik meie toidulauast kaetud tänu mesilastele.
 
Mesilane on meie keskkonnaseisundi indikaator. Kui mesilased hakkavad massiliselt hukkuma, on keskkonnasaaste tõusnud nii mesilaste kui ka inimeste jaoks ohtlikule tasemele. Mesilasperede hukkumine on olnud viimastel aastatel hinnanguliselt 15–30%, neist osa kevad-suvisel perioodil. Tuginedes statistikaameti korrigeeritud, parandatud ja tuletatud andmetele, on Eestis praegu enam kui 43 000 mesilasperet. Mesilaste suur hukkumine tähendab 9 00015 000 mesilaspere kaotamist, mis tähendab mesinikele aastas kahju 2,0–3,0 miljonit eurot.
 
2014. aasta veebruaris sündis kodanikualgatuse korras petitsioon taimekaitsepestitsiidide põhjendamatult ulatusliku kasutamise ohjeldamiseks, mis anti üle tollasele põllumajandusministrile, keskkonnaministrile ja Riigikogu maaelukomisjonile. Petitsiooniga juhiti asjaomaste instantside tähelepanu keskkonna üha halvenevale olukorrale, mis mõjutab oluliselt muu hulgas ka mesilase tervist ja ellujäämist. Taimekaitsevahendid, eelkõige neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavad süsteemsed mürgid, saastavad meie loodust, pärandades meie tulevastele põlvedele eluks kõlbmatu keskkonna.
 
Eesti mesindusorganisatsioonide esindajad on juhtinud sellele probleemile maaeluministeeriumi mesindusalastel ümarlaudadel korduvalt tähelepanu. Riigikogus moodustati koguni mesilaste kaitse töörühm. Paraku on kõik senised pöördumised ja arutelud jäänud peaaegu tulemusteta. Enamasti on saadud ametlikke üldsõnalisi vastuskirju või hinnanguid, mille sisu võib võtta kokku tõdemusega, et taimekaitsetööde osas on mesilaste kaitse seisukohast seadusandlikult kõik piisavalt hästi reguleeritud. Ka riigikogu mesilaste kaitse töörühma tegevusest ei ole midagi kuulda.
 
Kahjuks hukkub Eestis taimekaitsepestitsiidide kasutamise tulemusena või saab tugevaid kahjustusi palju mesilasperesid. Mesilaste hiljutine massiline suremine Lääne-Virumaal Injus, mis mesindusspetsialistide hinnangul toimus suure tõenäosusega lähiala põldudel kasutatud taimekaitsevahendite tõttu, on tõstatanud veelgi teravamalt küsimuse: kui kaua veel? Selliseid mesilasperede tugevaid kahjustusi põldude, aedade, raudteetammide, maanteeäärte, jahitornide ümber ulukite söödataimede kasvatamise alade taimekaitsevahenditega töötlemise järel on esinenud mitmes teiseski piirkonnas.
 
Kolm ja pool aastat tagasi koostatud petitsioonis nõudsime asjaomastelt instantsidelt konkreetseid samme, et hoida ja säästa Eesti loodust ja mesilasi taimekaitsepestitsiidide mõõdutundetu kasutamise tagajärgede eest. Oleme sunnitud oma nõudmisi kordama, sest kahjuks ei ole vajalikke muutusi Eesti keskkonna- ja maaelupoliitikas toimunud.
 
Eesti mesindusorganisatsioonid nõuavad:
 
1. neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise lõpetamist;
2. uue Taimekaitseseaduse ja sellest tuleneva taimekaitsetöid reguleeriva määruse kiiret jõustamist;
3. Veeseaduse muutmist selliselt, et tehtud taimekaitsetööde sissekandmine põlluraamatusse toimuks senise 10 päeva asemel 48 tunni jooksul;
4. EV valitsuse toetust mesindusega tegelejatele, riiklike otsetoetuste jagamisel võrdväärset kohtlemist teiste põllumajandustootjatega;
5. veterinaarteenistuste ja Põllumajandusameti igakülgset abi mesilaste hukkumise põhjuste tuvastamisel ja mesilaste ravimisel ning selleks abistava konsulentide- või usaldusmesinike võrgu rakendamist ja toetamist;
6. Maaeluministeeriumi juurde vähemalt kolmest erapooletust mesinikust koosneva nõuandva ekspertgrupi mesindusnõukogu moodustamist;
7. meie põllu – ja aiakultuuride, samuti kauplustes müügil olevate toiduainete regulaarset analüüsimist pestitsiidi- ja herbitsiidijääkide suhtes ning analüüsitulemuste avalikustamist.
 
11. juulil 2017
 
Aleksander Kilk
Eesti Mesinike Liit
 
Helle Tiismus
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
 
Marika Puusepp
Eesti Meetootjate Ühendus
 
Jaanus Tull
Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts
 
Pöördumine on saadetud
Maaeluministeeriumile;
Keskkonnaministeeriumile;
Põllumajandusametile;
Keskkonnainspektsioonile;
Riigikogu keskkonnakomisjonile;
Riigikogu maaelukomisjonile;
Kemikaaliohutuse komisjonile;
Eestimaa Looduse Fondile.

Looduse hävitamine jätkub raudteel

Tolmeldavaid putukaid valimatult tapvate mürkide loodusesse külvamine jätkub. Taaskord, nagu igal suvel soovitab Edelaraudtee sulgeda mesitarude lennuavad. Kes aga sulgeb maamesilaste pesade lennuavad? Peatab kimalaste lennu? Suunab erakmesilased mujale?
 
Eesti mesinike Liit saatis Edelaraudteele alljärgneva kirja.
 
Tere!
 
Teie veebilehel on teade (http://www.edel.ee/teadaanded/#message-2684) raudteetammidel tehtavate umbrohutõrjetööde kohta lisatud soovitusega sulgeda mesilastarude lennuavad. Arvestades Teie teadet tuleks Türi-Lelle-Pärnu lõigul sulgeda tarude lennuavad 6-ks päevaks. Iga mesinik mõistab, et sellise soovituse elluviimise võimalused on tegelikkusest sama kaugel, kui Kuu Maast. Kuidas tunduks, kui tarude sulgemist soovitav ametnik seisaks mürgipilves hoides ühe käega nina ja teisega suud kinni? Ja nii 6 päeva järjest…
 
Eesti Mesinike Liit meenutab Teile, et taimemürke ei tohi pritsida taimede õitsemise ajal kui pakendil vastav märge puudub. Samuti on keelatud pritsimine 10 meetrit järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiiridest. Eesti kaart näitab kõigil Teie kirjeldatud pritsimisaladel rikkalikku eelmainitud veekogude vahetut lähedust. Kas mürgiprits peatatakse jõest ülesõidul? Samuti tekib küsimus, kuidas on Teie kodulehel oleva teatega tagatud kuni 2km kaugusel olevate mesilate omanike teavitamine tagatud?
(Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/119052015002
 
Taimekaitsevahendeid tohib majandus- ja kutsetegevuses kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Kas Teil teostab töid vastava koolitusega spetsialist?
 
RODEO XL ohutuskaart kinnitab, et toode on toksiline mesilastele ja veekeskkonnale. Kuidas kavatseb Edelaraudtee tagada veekogude puhtuse ja mesilate hea tervise?
 
Lugupidamisega
Ülo Lippa
Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige

Eesti Mesinike Liidu pressiteade

PRESSITEADE
Tallinnas, 20. juulil 2017

Seoses juulikuus avalikuks tulnud ja ühiskonnas ägeda diskussiooni vallandanud mesilaste massilise hukkumisega korraldas maaeluministeerium 19. juulil kokkusaamise, millel osales ligi 50 inimest, nende seas asjaomaste ametkondade ja suuremate mesindusorganisatsioonide esindajad.
 
Kohtumist juhtis maaeluminister Tarmo Tamm, kes koosoleku päevakorrale viidates rõhutas, et tuleb keskenduda abinõudele, mis aitaksid mesilaste suremist tulevikus ära hoida, mitte aga analüüsida juba juhtunut, mida ei saavat niikuinii enam muuta. Kahetsusega tuleb öelda, et ministeeriumi paika pandud päevakorda mesinikele enne kokkusaamist ei tutvustatud ja suur osa väärtuslikust ajast läks ametnike ettekannetele, millest ei järeldunud midagi ennetava tegevuse kohta.
 
Päevakorra kohaselt oleksid mesinikud tohtinud esitada oma küsimusi ja ettepanekuid alles kokkusaamise lõpuosas. Et ilmselget tasalülitamist vältida, söandasid mesinikud päevakorda rikkudes oma probleemidega siiski välja tulla. Kahjuks ununes mõnelgi sõnavõtjal, et probleemid ja neile lahenduste otsimine puudutavad kõiki Eesti mesinikke, mitte ainult neid, kelle jaoks mesindamine on kutsetegevus. Paraku kipub see meelest minema, kui avaneb võimalus end teiste arvelt esile tõsta.
 
Olukord päris lootusetu siiski ei ole. Mesinikud usuvad maaeluministri Tarmo Tamme lubadust tegelda mesinduse probleemidega edasi. Loodetavasti jõutakse lõpuks ka taimekaitseseaduse “muutmise muudatusettepanekute esitamise kavatsusest” kaugemale. Ideaalis võiks Eestist saada Euroopa esimene riik, kus keelustatakse neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine ja minnakse üle bioloogilistele tõrjemeetoditele.

Mesinike ümarlaud Maaeluministeeriumis

Eesti mesinikel ja mesinduses on probleeme, mida saab lahendada vaid riiklikul tasemel. Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Eesti Meetootjate Ühendus saatsid 6. aprillil maaeluministrile ühise pöördumise ettepanekuga kutsuda kokku mesinduse ümarlaud. Ettepanekus toodi välja ka olulisemad mesinduse probleemid, millele koos ministeeriumi ja teiste ametkondade esindajatega lahendusi otsida. Mõne aja pärast saabuski ministri kutse mesindusala ümarlauale, mis toimus 6. juunil. Lisaks mesinike esindajatele osalesid ümarlaua aruteludes ministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusameti ja PRIA ametnikud. Minister isiklikult avas ümarlaua arutelu ja osales ka diskussioonides.
 
Ümarlaua teemad olid valitud EMLi, EKMÜ ja EMÜ kirjas toodud ettepanekute alusel. Arutelu alguses andsid mesindusorganisatsioonid ülevaate oma tegevustest ja plaanidest. Seejärel võeti arutusele mesilasperede pidamise toetus, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Ühelt poolt oleks see nii riigi tunnustus mesinike tööle kui ka toetus sellele suurele kasule ja kaudsele tulule, mida mesilased aia- ja põllukultuure tolmeldades annavad. Teisalt parandaks see Eesti mesinike konkurentsivõimet, hüvitades neile üsna suured kulutused mesilaste talvesöödale, mida näiteks Lõuna-Euroopa mesinikud ei pea kandma. Ja kindlasti oleks see mesinikele stiimuliks, et oma mesilaspered PRIA registris arvele võtta.

Juba paari viimase aasta ümarlaudades on ministeeriumi poolt kinnitatud valmisolekut mesilasperede pidamise toetuse sisseviimiseks. Selleks on taotletud valitsuselt lisaraha, kuid seni ikka tagajärjetult. Ministri informatsiooni kohasel esitati ka käesoleval aastal Eesti riigi eelarvestrateegia 2018-2021 koostamisel lisataotlus mesilasperede pidamise toetuse maksmiseks. Paraku pidi minister tunnistama ümarlauast osavõtjatele, et soovitud lisarahastust ministeerium ei saanud. Kas nii jääbki aastateks ja kas mesinikud sellega lepivad?
 
PRIA mesilate register ja mesilate registreerimine
 
Arutati PRIA põllumajandusloomade registris mesilate registriosa toimimist ja mesilate praktilist registreerimist nimetatud andmebaasis. EMLi, EKMÜ ja EMÜ esindajad väljendasid muret, et nii mesila esmane registreerimine kui ka mesilagruppide asukoha sisestamine või kustutamine on liiga keeruline. Mesilate registreerimine e-PRIA kaudu on paljudele mesinikele oma keerukuses käinud üle jõu ja sellepärast ei kajastugi need mesilad ka registris. EML koos IT-asjatundjatega on teinud ettepanekuid, kuidas muuta e-PRIA kaudu mesilate registreerimine kasutajale lihtsamaks.
 
PRIA esindaja informeeris, et nüüd on koostatud ja vahetult enne ümarlaua toimumist veebilehel avalikuks tehtud juhend mesilate registreerimiseks. See juhendmaterjal peaks hõlbustama mesinikel e-PRIA keskkonnas mesila registreerimisel õige tee leidmist ja läbimist. Paraku toimib mesilate register vanas e-PRIA keskkonnas, mis on oma struktuuri poolest kohmakas. Praegu on küll käsil üleminek uuele e-PRIA rakendusele, kuid PRIA esindaja sõnul ei saada sellega valmis enne 2020. aastat. Probleemide korral mesilate registreerimisel soovitati abi küsida PRIA infotelefonilt või klienditeenindusest.
 
Mesindusorganisatsioonide esindajad tegid ettepaneku, et mesilasperede arvu registreerimine peaks toimuma nii kevadel (1. mai seisuga) kui ka sügisel (näiteks 1. novembri seisuga). Kuna maailma, sealhulgas Euroopa Liidu statistikas hinnatakse mesilasperede arvu hooaja lõpus talvituma läinud perede arvu järgi, siis oleks ka Eestis vajalik registri kaudu vastavat teavet koguda. Lisaks saab sügisel ja järgneval kevadel registreeritud perede arvu võrdlemisel hinnata talvekadude suurust.
 
Maaeluministeeriumi poolt vastati, et lähiajal koostatakse ministri vastava määruse muudatus. Selle alusel tuleb mesinikel teatada PRIA mesilate registris oma mesila mesilasperede arv nii kevadel kui ka sügisel. Ühtlasi otsustati, et mesilate registri toimimise ja mesilate registreerimise teemat arutatakse ka järgmisel mesinduse ümarlaual.

Mesilashaiguste, eriti ameerika haudmemädaniku seire ja tõrje Eestis
 
Nagu näitas Eesti mesilates 2012-2014 läbi viidud mesilaste terviseuuring, samuti järgnevate aastate seiretulemused, leiti enam kui 30 AHMi nakkusega mesilat. Selle raske ja hiilivalt leviva mesilashaiguse tõrje vajab nii mesinike tähelepanu ja hoolikust kui ka riiklikul tasemel regulatsioone ja korraldamist.
 
Mesinike poolt tegi EML juba 1999. a. ettepaneku luua kõiki maakondi kattev usaldusmesinike võrgustik, mille liikmed saaksid mesilashaiguste alase väljaõppe ja suudaksid mesinikke haiguste tõrjel abistada. Taani vastava süsteemi kogemuste ja sealsete spetsialistide toel korraldati enam kui 50 mesinikule vastav koolitus. Kahjuks ei saanud see võrgustik VTA vastuseisu tõttu mesilashaiguste seirele ja tõrjele rakenduda ning hääbus.
 
Käesoleval aastal õnnestus mesindusprogrammi raames siiski luua Eestis usaldusmesinike võrgustik, korraldada neile mesilashaiguste alane väljaõpe ja rakendada neid samm-sammult tegevusse. Samuti on mesinikele jagatud teavet, kuidas mesilas AHMi nakatumist vältida või haigestumist märgata. EMLis on koostamisel juhendmaterjal mesindussektorile, kuidas AHMi nakkust ja levikut vältida ning mesinike endi poolt seiret ja esmaseid tõrjemeetodeid rakendada.
 
Riiklikul tasandil on nii mesilashaiguste alane seadusandlus kui ka praktiline haiguste seire- ja tõrjevõimekus kahjuks väga tagasihoidlikul tasemel. Maaeluministeeriumi pikaajalise tegevuskava raames on muu hulgas kavas töötada välja ja rakendada koostöös sektoriga AHMi tõrjeprogramm. VTA esindaja kinnitusel on sellega ka alustatud, kuid toimiva tulemuseni jõudmiseks on veel vaja korrastada ka vastavat seadusandlikku tausta. Samuti on vaja selgust, kuidas ja millise pädevusega saavad mesilashaiguste seire- ja tõrjetoimingutes osaleda usaldusmesinikud.
 
EML esitas ettepaneku, et AHMi seire ja tõrje seadusandlikuks reguleerimiseks tuleks anda välja ministri vastav määrus. Selline AHM-alane ministri määrus toimib näiteks Soomes tulemuslikult juba enam kui 2 aastat. Ka Lätis on AHMi seire-tõrje seadusandlikult üsna täpselt reguleeritud. Miks mitte ka Eestis? Kahjuks ollakse Eestis sellise määruse kehtestamise suhtes leigelt äraootaval seisukohal. AHMi võimalik edasine levik aga ei kannata oodata.
 
Käesoleval aastal on VTA eelarvesse kavandatud üsna suur summa AHMi seiretegevusteks. VTA esindaja teatel on AHMi seiret kavandatud eelkõige piirkondades, kus varem on AHMi nakkusega mesilaid leitud. Kavas on kasutada eelkõige VITA firma poolt toodetavaid AHM-testreid, mis võimaldavad tuvastada haudmes esinevat AHM-nakkust. Arutelu käigus tehti ettepanek kasutada AHMi seireks ka meeanalüüside võtmist, mis võimaldaks määrata mitte ainult AHM-baktrerite, vaid ka AHM eoste esinemist mesilasperes. Arutleti selle üle, mis järgneb siis, kui mesilaspere on osutunud AHM-positiivseks. Arutati ka AHM-alase selgitustöö erinevate viiside kasutamist, samuti volitatud veterinaararstide kaasamist. Mesinike ja VTA esindajad leidsid üksmeelselt, et vajalik oleks võimalikult kiiresti koostada ja jõustada riiklik AHMi tõrje eeskiri.
 
Muude küsimuste hulgas arutati Eesti meeturu probleeme, eriti seoses kahtlustega importmee kvaliteedi või võltsingute suhtes. VTA selgitas, et 2015. a. kontrolliti Euroopa Liidu ühise kampaania käigus 20 Eestis võetud meeproovi, mille hulgas oli 4 Eesti mesinike meeproovi. Saksamaa laboris tehtud analüüside tulemusena Eestis võetud meeproovides võõrsuhkrute jääke ehk mee võltsimist ei leitud. Lisaks analüüsiti 2015. a. EKMÜ algatusel 6 importmee proovi, kus samuti võltsimist võõrsuhkrutega ei leitud. Samas oli Euroopa Liidu ulatuses võõrsuhkrutega võltsitud mett kõigist 2237 meeproovist tervelt 14%.
 
2015. a uuriti ka nimetatud 20 meeproovi mõningaid kvaliteedinäitajaid, sealhulgas diastaasi aktiivsust, elektrijuhtivust ja õietolmu sisaldust. Osutus, et 3 meeproovi ei vastanud kvaliteedi-või märgistamisnõuetele. Näiteks pärnaõiemee nime all müüdud meeproovis oli vaid 14% ulatuses pärna õietolmu, mida on liigimee nimetuse kasutamiseks liiga vähe. Kahel juhul oli diastaasi aktiivsus liiga madal ja ka täiendavalt määratud HMF tase üle lubatava normi. VTA tegi kõigi kolme mitte-nõuetekohase mee puhul ettekirjutuse, et need meed tuleb müügilt kõrvaldada.
 
2016. a. võttis VTA järelevalve korras 29 meeproovi, sealhulgas 15 importmetest. Meeproove analüüsiti HMFi sisalduse, diastaasi aktiivsuse ja niiskusesisalduse osas. Nendest proovidest osutus 2 importmett nõuetele mittevastavaks ja kõrvaldati müügilt. Mesinikud kahtlustavad, et mõnikord turustatakse Läti või Leedu mett Eesti mee sildi all. 2017. a. on VTA tellinud 4 Eesti meeproovi õietolmu analüüsi, et kontrollida mee väidetava geograafilise või botaanilise päritolu õigsust. Kõik need meeproovid olid nõuetekohased.
 
Ühe lisateemana arutati PMA välja antud juhist, mille alusel peab toimub PMA, VTA ja mesinike koostöös proovide võtmine mesilastest taimekaitsevahendite kahjustuse kahtluse korral. Üldiselt on juhis heaks teabematerjaliks, mis nimetatud protseduuri korrastab. Ümarlauas tõid mesinike esindajad välja juhises toodud sobimatu nõuande, et kui taimekaitsevahendi kasutaja on oma kavatsusest mesinikule teada andnud, siis võiks mesinik ühe võimalusena ettevaatuse mõttes pritsimiste päevaks lennuavad sulgeda. Suvel suure mesilaste arvukuse ja palavate ilmade korral võib aga taru lennuava sulgemine põhjustada mesilaste ülekuumenemise ja hukkumise. PMA lubas oma juhisest selle väära nõuande kõrvaldada.
 
Ümarlaual toimus sisukas ja konstruktiivne arutelu. Selle käigus saavutati mesinike ja ametkondade vahel mitmes küsimuses kokkulepe, samuti nii ametnike kui mesinike jaoks suurem selgus mesinduse edasise arengu mitmes olulises küsimuses. Kui algselt oli ümarlauaks kavandatud kaks tundi, siis tegelikult arutleti mesinduse jaoks olulistel teemadel ligi kolm tundi. See aeg läks kindlasti asja ette ja tehti mitu sammu edasi. Kuid mesinike ja ametnike koostöö ümarlaua vormis mesinduse probleemide paremaks lahendamiseks jätkub. Järgmine ümarlaud võiks toimuda juba hilissügisel pärast aktiivse mesindushooaja lõppu.
 
Ülevaate koostas Aleksander Kilk
MEM koostatud memo lugemiseks klikka siia.

Mesindusorganisatsioonide ühisettepanek ministrile

Eesti mesindussektori ees on mitmeid probleeme, mis takistavad tulemuslikku tegevust ja arengut, tekitavad majanduslikke raskusi või koguni ohustavad Eesti mesinduse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet tulevikus. Nendest paljude lahendamine on võimalik vaid ministeeriumi ja riiklike ametkondade kaasabil ja koostöös nendega. Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Eesti Meetootjate Ühendus teevad Maaeluministeeriumile ettepaneku mesindusala ümarlaua kokkukutsumiseks, et arutleda Eesti mesindussektori arengut takistavate probleemide üle ja otsida lahendusi, kaasates arutelusse mesindusorganisatsioonide ja vastavate ametkondade esindajad.

Ettepaneku terviklik tekst asub siin.

Rahvusvaheline mesindusalane sümpoosium toimub Eestis

26.-27.jaanuaril 2017 toimub Tallinnas Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu (NBBC) aastakoosolek ja mesindusalane teadussümpoosium, kus mesinikud ja teadlased arutlevad mitmetel mesindusvaldkonna teemadel. See rahvusvaheline mesindussündmus toimub Tallink SPA&Converence hotellis.
 
Arutelule tulevatest teemadest on esikohal mesilaste tervise probleemid seoses nii mesilashaiguste kui taimekaitsepestitsiidide mõjuga. Samuti käsitletakse mesilaste mõju ja olulisust paljude taimeliikide tolmeldajatena. Lisaks on päevakorras mesinduse alal tehnoloogilised arendused ja uute tehniliste võimaluste kasutuselevõtt mesinike tööviljakuse suurendamiseks.
 
Kokkusaamise üheks eesmärgiks on koostöö hoidmine ja edendamine Põhjamaade ja Baltimaade mesindusorganisatsioonide vahel. Koostöö erinevate riikide mesinike vahel on pidev. Üheks koostöövormiks on näiteks mesindusalase alg- ja täiendõppe ning nõustamisalaste kogemuste ja materjalide vahetamine, mesindusala õppereiside korraldamine naabermaadesse jne.
 
Samuti toimuvad koostööprojektid mesilashaiguste seire ja tõrje teemal. Koostöö heaks näiteks on ühine osalemine ülemaailmses 95 riigi mesindust hõlmavas ühisprojektis COLOSS, kus koostöös teadlastega uuritakse mesilasperede hukkumise põhjusi ja otsitakse võimalikke lahendusi.
 
NBBC koostöö üheks väljundiks on ka ettepanekute tegemine ja osalemine Euroopa Liidu mesinduspoliitika kujundamises ja selle mõjutamises.
 
Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu on loodud liikmesmaade mesindusalase koostöö arendamiseks ja koordineerimiseks. Nõukogu tööd juhib rotatsiooni korras igal aastal üks liikmesriikidest ja selleks perioodiks valitakse ka Nõukogu president.
 
2016. aastal valiti juhtriigiks Eesti ja Nõukogu presidendiks Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.
 
Tallinnas toimuval Mesinduse Nõukogu aastakoosolekul antakse juhtriigi staatus järgmiseks perioodiks üle Lätile.
 
Lisainfo: Aleksander Kilk, Põhja- ja Baltimaade Mesinduse Nõukogu President, Eesti Mesinike Liidu
juhatuse esimees
  e-post: aleksander.kilk@ttu.ee , tel. +372 529 35 89
  www.mesinikeliit.ee
 
Pressiteate koostas Marianne Rosenfeld
  Eesti Mesinike Liidu tegevjuht
  e-post: mesilaspere@gmail.com
  +372 50 29 006