Aasta mesinik 2018

Eesti Mesinike Liidu eestvedamisel 03. novembril 2018 Tartus mesinike vabariiklikel teabepäevadel valiti ülekaaluka häälteenamusega Aasta Mesinikuks 2018 Eston Loos.

13 aastat tagasi sattus Eston Loos raskesse avariisse, mille tulemusena peab ta edaspidi hakkama saama ratastoolis.
Mesindusega oli ta kokku puutunud isa kõrvalt juba nooremas eas. Kuna tahtmine oli juba ammu teha midagi kodus siis sai mõeldud erinevate asjade peale millega võiks maal tegeleda aga kuna eriti põllumaad ei olnud siis otsustatigi hakata tegelema mesindusega tõsisemalt. Hea oli ka see, et algteadmised olid isa käest võtta. See juhtus 5 aastat tagasi kui Eston ja tema õemees Siim Saavaste võtsid kokku ja tõid tallu „krantside” kõrvale itaalia mesilased ja ka esimesed korpustarud. Tänaseks on 8-st lamavtarust saanud juba 150-ne pereline mesila. 2016 aasta sügisel löödi kopp maasse ja 2017 oli ka uus ning uhke mesindushoone püsti. Hoone on sisustatud kaasaegse tehnikaga. 150 mesilasperega mesindamine on suvel Estoni igapäevane töö. Ta on väga heade teadmistega uuendusmeelne mesinik, kes jagab meeleldi oma kogemusi ka teistele. Koos õemehe Siimuga on Eston loonud Valgamaale ilusa mesindustalu, mis on vaatamisväärsus nii omadele kui ka välismaalastele.
Palju õnne ja edu!

Eesti Mesinike Liidu eestvedamisel 03. novembril 2018 Tartus mesinike vabariiklikul teabepäeval valiti ka AASTA PÕLLUMEES MESILASE SÕBER, valituks osutus Madis Ajaots.

Madis Ajaots tuntud teraviljakasvataja, kellel on hea koostöö teadusasutustega ja kasutab palju innovaatilisi lahendusi. Madis Ajaots jälgib keskkonna- ja loodussõbralikust taimekasvatuses, seetõttu on ta mesinike hea koostööpartner.
Madis Ajaots on ka Parim Taimekasvataja 2017.

Meeretseptide võistlus

Meeretseptide võistlus on lõppenud!
Kõik head retseptid, milles on ühe koostisainena kasutatud mett, olid oodatud septembris suurele meeretseptide võistlusele. Võistlust korraldas Eesti Mesinike Liit ning selle eesmärk on innustada kasutama suhkru asemel toitudes mett ja tõsta tarbijate mee-alast teadlikkust.
Koolinoorte esitatud töid saab vaadata siit ja täiskasvanute retsepte siia klikates.
Mesi on suurepärane looduslik magustaja, mis annab söögile mõnusa pehme maitsenüansi. Mesi sobib hästi paljude toitude maitsestamiseks – näiteks salatikastmetes, marinaadides, glasuurides või köögiviljade röstimisel. Mett sobib hästi lisada lõhe, kana või sealiha marinaadidesse ja glasuuridesse.
Retseptivõistlusele on oodatud on nii tõsised ahjuroad kui kerged salatid, marinaadid ja koogid, hoidised ja smuutid – oluline on, et kasutatud oleks mett!
„Et mee väärtus säiliks, ei tohiks seda üle 40 kraadi kuumutada,“ ütleb tuntud toidublogija ja paljude kokaraamatute autor Mari-Liis Ilover. „Minul kulub mett köögis kõvasti, kasutan seda toortoitudes ja marinaadides, piserdan salatitele. Mesi on hea tervist ja immuunsust tugevdavate nn toor-tervisemooside tegemisel ja tegelikult saab ju ka kooke teha nii, et ühtki koostisosa ei kuumuta.“
Retsepte oodatakse 5.-25. septembrini, võitja kuulutatakse välja 28. septembril. Võitja selgub Eesti Mesinike liidu Facebooki-lehel rahvahääletuse tulemusel, auhinnad – mett ja meetooteid – saavad kolme enim meeldimisi kogunud retsepti autorid. Retseptid kogutakse Eesti Mesinike liidu meeretseptide e-kokaraamatusse, mis saab olema liidu kodulehel www.mesionhea.ee tasuta kasutamiseks, valik neist pääseb aasta lõpus ilmuvasse meeretseptide minikokaraamatusse.
 
Eesti Mesinike Liit (EML) on mesinikke ja mesindusühendusi liitev suurim mittetulundusühing Eestis. Seisuga 1. juuli 2018 on liidul 606 liiget. EMLi tegevuse eesmärk on seista mesinike ühishuvide eest, populariseerida mesindust ning luua võimalikult soodsaid tingimusi mesindamiseks Eestis.
Meeretseptivõistlus ja mee-alane teavituskampaania on turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus. Rohkem infot võistluse tingimuste kohta leiab Eesti Mesinike liidu Facebooki-lehelt ja kodulehelt mesionhea.ee.

Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühtekonkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled – nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud – senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.
 
Mis hakkab toimuma, kui on saabunud teade hukkunud mesilastest Selliste juhtumite puhul on Põllumajandusamet (PMA), Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ning mesindusorganisatsioonid (Eesti Mesinike Liit ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühing) kinnitanud kolmepoolselt koostööjuhise mesilaste suurenenud suremuse põhjuste välja selgitamiseks. Vastavalt juhisele võtab VTA järelevalveametnik tarust või taru vahetust ümbrusest proovid hukkunud mesilastest, millest üks saadetakse kohe Põllumajandusuuringute Keskuse laborisse jääkide analüüsimiseks ning teist säilitatakse sügavkülmutatuna veterinaarkeskuses, et vajadusel korraldada täpsustavaid uuringuid varroalestade arvukuse ja viirushaiguste kontrollimiseks. Kui on põhjust kahtlustada, et mesilaste hukkumise võis põhjustada taimekaitsevahendite kasutamise nõuete eiramine, kontrollib PMA järelevalveametnik samaaegselt koostöös mesinikuga mesila lähiümbruses tegutsevate põllumajandustootjate taimekaitsevahendite kasutust ning võtab vajadusel proovid taimsest materjalist. Sageli arvatakse ekslikult, et sellistel puhkudel kontrollitakse ainult ümbruskonna suurtootjate põlde. Tegelikult kontrollitakse mesilaste hukkumisega seoses kõiki mesila ümbruses olevaid potentsiaalseid taimekaitsevahendite kasutajaid, vajadusel ka eramajapidamisi. Mesilaste suurenenud suremuse põhjuste leidmiseks teeb VTA mesilas ka epidemioloogilise uuringu haiguste ja teiste mesilaste tervisega seotud nähtuste väljaselgitamiseks.
 
Kokkuvõte 2018. aasta mesilastega seotud juhtumitest
Esimene teade mesilaste suremise kohta laekus Saaremaalt. Mesilastest tehtud analüüs ei tuvastanud taimekaitsevahendite jääke. VTA hinnangul võis hukkumise põhjus olla röövimine – võõrad mesilased tulid
meevargile.
Teine juhtum registreeriti Lääne-Virumaal. Hukkunud mesilastest tuvastati sipelgatõrjevahendites kasutatava toimeaine (permetriin) ja taimekaitsevahendi toimeainete (dimetoaat, ometoaat) jääke. Kõik nimetatud toimeained võivad põhjustada mesilaste hukkumist. Proovidesse võis sipelgamürk sattuda ristsaastumise tagajärjel, kui koguti taru eest maast hukkunud mesilasi proovi tarbeks, kuid seda tagantjärele kindlaks teha ei saa. Samuti tuvastati menetluse käigus, et dimetoaat sattus mesilastesse naaberpõllul toimunud mittenõuetekohase taimekaitsetöö tõttu – pritsitaval nisupõllul õitses ohtralt põldsinepit. Kasutatud vahend Danadim 40 EC on küll lubatud kasutamiseks nisupõllul, aga ei ole lubatud pritsida õitsvate taimede (ka umbrohtude) esinemisel. PMA tegi PRIAle ettepaneku taimekaitsevahendi kasutusnõuet eiranud tootja toetuse vähendamiseks.
Kolmanda juhtumi puhul Läänemaal tuvastati hukkunud mesilastes taimekaitsevahendi jäägid (dimetoaat, ometoaat), samas kui hukkunud mesilasi oli ainult seitsmes tarus 29-st. See viitas dimetoaati sisaldava taimekaitsevahendi kasutamisele mesila vahetus läheduses ja mitte väga suurel maa-alal. Umbes 400m kaugusel asuvates mesilates kahjustusi ei olnud. Mesila lähiümbruses ei olnud ka suuri tootmispõlde ning seetõttu jäid PMA huviorbiiti just erakasvatajate maalapid. Ümbruskonnast võetud proovid näitasid vabamüügis mittelubatud preparaadi kasutamist ning PMA tuvastas kahes majapidamises mitmeid taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiustamise nõuete eiramisi.
Kaks järgmist juhtumit on seotud Põlvamaaga. Mõlemal juhul olid mesilastest leitud taimekaitsevahendite jäägid (dimetoaat, tiaklopriid) määramispiiride lähedal, mis ei saanud põhjustada mesilaste hukkumist.
Kuna ühel juhul mesinik ei külasta mesilat igapäevaselt, siis võis hukkumine toimuda juba mitu päeva varem. Arvestades mesilastest leitud dimetoaadi lagunemiskiirust, raskendab see asjaolu oluliselt taimekaitsevahendi väärkasutamise tõendamist. Sellegipoolest tuvastati nende juhtumiga seoses ka taimekaitsevahendi väärkasutamine.
Kuues juhtum leidis aset Harjumaal – mesilas olnud 14 tarust olid hukkunud ühe taru mesilased. Mesilastest võetud proovist tuvastati alla määramispiiri tau-fluvinaati, mis koguseliselt ei saanud põhjustada mesilaste hukkumist. Teistest tarudest korjatud proov üksikutest mesilastest taimekaitsevahendite jääke ei sisaldanud. Selle juhtumi puhul võeti tarust ka suiraproov, mis samuti sisaldas väheses koguses tau-fluvinaati. Tau-fluvinaadi näol on tegemist on nii mesilastel lestatõrjes kui ka taimekaitsevahendites kasutatava toimeainega. Seetõttu ei ole siinkohal hukkumise põhjused üheselt selged.
 
Kuidas edasi?
Mesilaste ja õitsvate taimede omavaheline sümbioos on see, mis on kasulik nii mesinikule kui ka taimekasvatajale. Põllumeestele, kes kevadel mesinikele oma põlluplaane ja suvel hästi õitsevaid kultuure
pakuvad, on tagatud suurem saak oma põldudelt. Samamoodi on ka mesinikel just tänu õitsvatele põldudele oodata paremaid meesaake. Selle aasta juhtumite valguses tuletame veelkord meelde järgmised
punktid, mille järgimisel ei hukku loodetavasti järgmisel aastal ühtegi mesilast:
mesilaste kaitsmiseks kehtib Eestis juba aastaid taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsevate taimede, sh ka õitsvate umbrohtude pritsimise keeld;
taimekaitsevahendite kasutamise nõuded kehtivad eranditult kõigile, ka vabamüügis olevate preparaatide koduaias kasutamisele; kasutage ainult legaalselt müüdavaid taimekaitsevahendeid, mille toime on põhjalikult kontrollitud ja mille õigel kasutamisel ei teki ohtu ümbritsevale. Tundmatu päritoluga vahendite puhul ei saa kunagi nende koostises ja toimes kindel olla ning seetõttu võib tekkida tõsine oht
nii keskkonnale kui ka kasutajale endale;
mesinik peab oma mesilasperesid pidevalt kontrollima ning hukkumistest koheselt teavitama;
mesilaspered tuleb kanda PRIA põllumajandusloomade registrisse;
mesinikud peavad veterinaarravimeid ja biotsiidide kasutama nõuetekohaselt ja vastavalt kasutusjuhendile.
Koos töötamisest tuleb jõuda koostööni ja suur samm on juba tehtud.
Riina Pärtel peaspetsialist
 
Maire Valtini kommentaar:
Ilus jutt aga ma ei saa selle kõigega nõustuda. Mesinik, kellel on mesilagrupid laiali üle maakonna ja võib-olla veel kaugemalgi, ei ole võimeline neid iga päev kontrollima. Nii nagu juhtus tänavu Põlvamaal. Mesinikud avastasid nädalapäevad hiljem oma gruppides massiliselt surnud mesilasi. ja loomulikult on siis mesilastest leitud dimetoaadi kogus tänu selle lagunemiskiirusele juba nii vähene, et seda ei loeta surmavaks. Aga kas keegi oskab öelda, mis tapab korralikud pered nädalaga? Varrolesta ja viirushaigustega ei sure ka nädalaga suve keskel nii massiliselt mesilasi. Haudmemädanike puhul on taru avades niigi kõik selge. Aga sellisid haigusi ju nendes mesilates ei olnud. Ametnik kirjutab, et sellegipoolest tuvastati nende juhtumiga seoses ka taimekaitsevahendi väärkasutamine. Samuti kirjutab ta, et mõlemal juhul olid mesilastest leitud taimekaitsevahendite jäägid (dimetoaat, tiaklopriid) määramispiiride lähedal, mis ei saanud põhjustada mesilaste hukkumist.Aga kui mesinik oleks avastanud mesilaste hukkumise nädala varem, oleksid taimekaitsevahendite jäägid olnud kindlalt surmavad.See tähendab seda, et on väga oluline, et põllumees teataks siiski pritsimistest. See oleks suureks abiks just suuremate mesinike mesilate
jälgimisel.

Eesti Mesinike Liit saab uue tegevjuhi, 01.11.2018 alustab tööd Rasmus Paesüld.
Eesti Mesinike Liidu juhatus korraldas augustis-septembris konkursi uue tegevjuhi leidmiseks. Häid kandidaate oli mitmeid, valituks osutus Rasmus Paesüld.
 
Rasmusel on 30a mesilaste pidamise praktiline kogemus ning haridusvaldkonnas pedagoogi taust.
 
Eesti Mesinike Liit plaanib lähiajal vaadata üle koolituskeskuse koolituskavad ning loodame sügis-talvisel perioodil uute õppegruppidega alustada.
 
Eesti Mesinike Liit on Eestis mesinikke, mesindusseltse ja ühendusi liitev suurim mittetulundusühing, millel on 2018 aasta 1 septembri seisuga 602 liiget.
Liidu tegevuse eesmärgiks on mesinike ühishuvide eest seismine. Mesinduse kui looduslähedase tegevusala või harrastuse tutvustamine ja populariseerimine ning võimalikult soodsate mesindusalaste tingimuste loomine.
 
Lisainfo:
Rea Raus
juhatuse esinaine
Eesti Mesinike Liit
56932008
rearaus@gmail.com

Mesinike sügisesed teabepäevad

Eesti mesinike sügisesed teabepäevad toimuvad Tartu Ülikooli raamatukogus aadressil Wilhelm Struve 1, Tartu 03. novembril kella 10.00‒18.00 ja 04. novembril kell 9.00‒16.00. Esimesel päeval toimub ka Aasta Mesiniku valimine, kuhu ootame kandidaatide pakkumisi.
Teabepäevade kava saab vaadata klikates siia.
 
NB: Lugupeetud Eesti Mesinike Liidu liige! Kui Sa ei sa aastakoosolekule ise kohale tulla, volita palun keegi enda eest hääletama. Volituse saab alla laadida siit.
 
Loengutest osavõtt on tasuta, majutus ja toitlustus tasulised. Osavõtupakettidega saab tutvuda siin.
Osalemine eelneva registreerimise alusel. Registreerunuks loetakse need, kes on alloleva registreerimisvormi täitnud ja ettemaksu Eesti Mesinike Liidu kontole tasunud.
 

Konkurss tegevjuhi ametikohale

MTÜ Eesti Mesinike Liit kuulutab välja konkursi tegevjuhi ametikohale
 
Eesti Mesinike Liit on Eestis mesinikke, mesindusseltse ja ühendusi liitev suurim mittetulundusühing, millel on 2018 aasta 1 juuli seisuga 606 liiget.
Liidu tegevuse eesmärgiks on mesinike ühishuvide eest seismine. Mesinduse kui looduslähedase tegevusala või harrastuse tutvustamine ja populariseerimine ning võimalikult soodsate mesindusalaste tingimuste loomine.
Oma eesmärkide täitmiseks teeb EML koostööd ministeeriumite ja teiste riigiasutustega, omavalitsustega,
teiste MTÜ-dega; osaleb erinevates töögruppides, viib läbi projekte, korraldab koolitusi ja seminare.
 
Tegevjuhi põhiülesanneteks on:

  • liikmeskonnaga suhtlemine ning liikmeteregistri haldus
  • liikmeskonna ühishuvide eest seismine suhtluses erinevate ametkondadega ning partneritega
  • juhatuse töö toetamine ning otsuste täideviimine koostöös juhatusega
  • valdkonda puudutava info koondamine ja süstematiseerimine
  • õppepäevade ning koolituste organiseerimine ning koolitajate võrgustiku arendamine
  • EML tegevuse tutvustamine, reklaamimine, s.h. sotsiaalmeedia ning kodulehe haldus
  • kontoritöö igapäevaste tegevuste juhtimine
  •  
    Nõudmised kandidaadile:

  • kesk- või kõrgharidus ja soovitavalt baasteadmised mesindusest
  • eesti keele valdamine heal tasemel kõnes ja kirjas
  • arvuti kasutamise oskus vähemalt tekstitöötluse ja tabelarvutuse tasemel
  • usaldusväärsus, hoolikus ja iseseisvus
  • hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus
  •  
     
    Tööaeg: täistööaeg, tööle asumise aeg kokkuleppel
    Asukoht: J. Vilmsi 53g, Tallinn
    Kontaktisik: Rea Raus
    Lisainfo telefonil: 569 32 008
    Kandideerimiseks saada palun 14.septembriks 2018 oma elulookirjeldus koos visiooniga EML arengust (maks. 2 A4) e-posti aadressile info@mesinikeliit.ee