Eesti Mesinike Liit saab uue tegevjuhi, 01.11.2018 alustab tööd Rasmus Paesüld.
Eesti Mesinike Liidu juhatus korraldas augustis-septembris konkursi uue tegevjuhi leidmiseks. Häid kandidaate oli mitmeid, valituks osutus Rasmus Paesüld.
 
Rasmusel on 30a mesilaste pidamise praktiline kogemus ning haridusvaldkonnas pedagoogi taust.
 
Eesti Mesinike Liit plaanib lähiajal vaadata üle koolituskeskuse koolituskavad ning loodame sügis-talvisel perioodil uute õppegruppidega alustada.
 
Eesti Mesinike Liit on Eestis mesinikke, mesindusseltse ja ühendusi liitev suurim mittetulundusühing, millel on 2018 aasta 1 septembri seisuga 602 liiget.
Liidu tegevuse eesmärgiks on mesinike ühishuvide eest seismine. Mesinduse kui looduslähedase tegevusala või harrastuse tutvustamine ja populariseerimine ning võimalikult soodsate mesindusalaste tingimuste loomine.
 
Lisainfo:
Rea Raus
juhatuse esinaine
Eesti Mesinike Liit
56932008
rearaus@gmail.com

Mesinike sügisesed teabepäevad

Eesti mesinike sügisesed teabepäevad toimuvad Tartu Ülikooli raamatukogus aadressil Wilhelm Struve 1, Tartu 03. novembril kella 10.00‒18.00 ja 04. novembril kell 9.00‒16.00. Esimesel päeval toimub ka Aasta Mesiniku valimine, kuhu ootame kandidaatide pakkumisi.
Teabepäevade kava saab vaadata klikates siia.
 
NB: Lugupeetud Eesti Mesinike Liidu liige! Kui Sa ei sa aastakoosolekule ise kohale tulla, volita palun keegi enda eest hääletama. Volituse saab alla laadida siit.
 
Loengutest osavõtt on tasuta, majutus ja toitlustus tasulised. Osavõtupakettidega saab tutvuda siin.
Osalemine eelneva registreerimise alusel. Registreerunuks loetakse need, kes on alloleva registreerimisvormi täitnud ja ettemaksu Eesti Mesinike Liidu kontole tasunud.
 

Aasta mesinik 2018

Taaskord on saabunud sügis ja aeg valida välja üks tubli ja hakkaja mesinik, kes võiks pälvida “Aasta Mesinik 2018” austava tiitli.
Nii ootame tublide mesinike kandidatuuride ülesseadmist, selleks tuleb täita allolev vorm. Kindlasti peab olema lisatud pikem põhjendus selle kohta, kuidas antud mesinik silmapaistvalt on tegutsenud. Pelgalt lause, et tore ja sõbralik ei ole piisav.
Kandidaate saavad üles seada nii eraisikud kui organisatsioonid, tingimuseks on vaid see, et kandidaat peab ka ise nõus olema. Kõik nimed ja kirjeldused avalikustatakse mesinike liidu veebilehel vastavalt nende esitamise järjekorrale.
Hääletamine toimub üleriigilistel mesinike sügispäevadel 3 – 4 novembril.
Esitatud kandidaatidega on võimalik tutvuda kerides lehte allapoole.

Aasta mesinik 2018

 
Halar Hallimäe.
Halar on riigiteenistuja, kes alustas hobimesinikuna isaga koos. Isa kõrvalt õppides on ta pärandina saanud ka esmased oskused ja kogemused.
Hoiab au sees peretraditsioone ja arendab Eesti mesindust kasvatades enda mesilasperede arvu aasta-aastalt järjest suuremaks. Alustas 50 taruga ja hetkel on see juba 120.
On ennast täiendanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Käesoleval aastal omandas Halar mesiniku 5. taseme kutsestandardi.
Väljatöötamisel on ka EV100 kujundusega meepurgi silt. Soovin tema kandidatuuri välja kuulutada, sest minule tundub selline pühendumus kiiduväärt.
Kandidaadi esitas Marko Tamm
 
Tegemist on Järvamaa mesinikuga, kes puutus kokku mesindusega juba lapsena, kui aitas oma isal mesilastega toimetada. Täiskasvanuks saades käis ta isal abiks ikka ja kui isa tervis halvenes, siis tegeles ta mesilastega iseseisvalt ja tema isa jälgis seda aknast. Peagi ei jõudnud enam isa akna peale ning poeg võttis vastu otsuse jätkata mesindusega, et hoida peretraditsiooni elus.
Halar läks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, et kaasajastada oma teadmisi ja oskusi. Lisaks ehitas ta mesinduse tarbeks ümber tööruumid ning sai tänavu ka 5. mesiniku kutsetaseme.
Kasvas 50lt tarult 120 peale. Töötab uue sildikujunduse kallal ning lisaks käib veel oma põhitööl.
Teda aitavad omakorda tema lapsed, kellest võivad sirguda perevaimu edasikandjad. Kolm põlvkonda Hallimäe-mesinikke on päris vahva traditsioon ning neljas oleks eriti tore.
Pean imetlusväärseks tema pühendumust ja sellist emotsionaalset lugu selle kõige taga ning leian, et tema kandidatuur on antud konkursil õigustatud.
Kandidaadi esitas Maret Saaremets
 
Vendu Suurmann
Tegelik elu on midagi muud, kui ametlik, või akadeemiline mesindus – tõestas suurepäraselt Vendu Suurmann Võrumaalt Orava kandist. Olen aastaid valutanud südant meie vigastatud loodusesse (mesilaste põliskoju) lendavate sülemite pärast… Kuna mesinikele ei õpetata magasinide kasutamist ning paljude/paljude mesilaste pidajate jaoks on sülemlemine loomulik protsess. Kuna meil looduses – võsa vabariigis ei ole enam seest õõnsaid MESIPUID, on tuhanded sülemid määratud igaaastaselt hukule! Seda enam, et akadeemiline hääletoru peab n. ö. võõrast sülemit mittesoovitavaks! See on pikem teema ja võin soovijatega arutada! Kuid tubli Vendu Suurmann tõestab vastupidist ning tõi mesinduse üldsusele vinge sõnumi! See on pöördeline ja austamist vääriv ning võiks olla kõigi piirkondade mesinikele eeskujuks! Kuna keegi pole veel jõudnud mesilasperedele teatada, et meie looduses enam MESIPUID ei kasvagi! Venda Suurmann väärib AASTA MESINIKU TIITLIT ning mesinike ette tulemist! Austusega, Eha … mesinduse nõustaja aastast 1996 VIDEO | Võrumaa mesilaskütt püüab kuu ajaga metsast kinni 300 mesilasperet. Mida ta nendega teeb? Orava külas elav võrkpallitreener ja mesinik Vendu Suurmann püüab metsast kinni arvatavasti rohkem mesilasi kui ükski teine eestlane – miljoneid, kui kasutada Maalehe möödunudsuvist sõnakasutust. Loe lähemalt Maalehest.
Esitaja Eha Metsallik
 
Maire Valtin
Mesinik, minu kui hobimesiniku tähenduses, ei saa olla pelgalt inimene, kes oskab mesilindudelt saaki välja “pumbata”. Mesinik , suure algustähega, hoolib loodusest, sest hoitud looduses suudab ellu jääda mesilind, hoolib inimestest, ei mäleta korda, et hetkel vastu võtmata telefonile ei järgne tagasi helistamist ja seda teadmisel,et kulub palju kallist aega algaja hobimesinikule õpetussõnu jagades, ei piirdu mesilaste elushoidmisega, ettevõtlusest, mille Maire ja Igor Valtin aastaid tagasi lõid, on saanud ja areneb edasi innovaatiline, majanduslikult kasumlik, kvaliteetset toodangut tootev ettevõte. Maire päev nagu ei oleks 24 tunnine , sest kuidas kõige sellele eelnevale jätkub tal aega maalida, hoida kodu, kuhu on võõralgi hea ja soe tunne minna, hea sõna saavad Maire juures iga peenral kasvav lilleõis, pai saavad alati perenaisele vastujooksvad kass ja koer. Ma ei kohtu Mairega tihti, aga täpselt sellise inimese mulje, millest Teile praegu kirjutasin, on ta mulle jätnud.
Esitaja Kati Palmar

Meeretseptide võistlus

Meeretseptide võistlus ootab osalejaid!
Kõik head retseptid, milles on ühe koostisainena kasutatud mett, on oodatud septembris suurele meeretseptide võistlusele. Võistluse korraldab Eesti Mesinike Liit ning selle eesmärk on innustada kasutama suhkru asemel toitudes mett ja tõsta tarbijate mee-alast teadlikkust.
Mesi on suurepärane looduslik magustaja, mis annab söögile mõnusa pehme maitsenüansi. Mesi sobib hästi paljude toitude maitsestamiseks – näiteks salatikastmetes, marinaadides, glasuurides või köögiviljade röstimisel. Mett sobib hästi lisada lõhe, kana või sealiha marinaadidesse ja glasuuridesse.
Retseptivõistlusele on oodatud on nii tõsised ahjuroad kui kerged salatid, marinaadid ja koogid, hoidised ja smuutid – oluline on, et kasutatud oleks mett!
„Et mee väärtus säiliks, ei tohiks seda üle 40 kraadi kuumutada,“ ütleb tuntud toidublogija ja paljude kokaraamatute autor Mari-Liis Ilover. „Minul kulub mett köögis kõvasti, kasutan seda toortoitudes ja marinaadides, piserdan salatitele. Mesi on hea tervist ja immuunsust tugevdavate nn toor-tervisemooside tegemisel ja tegelikult saab ju ka kooke teha nii, et ühtki koostisosa ei kuumuta.“
Retsepte oodatakse 5.-25. septembrini, võitja kuulutatakse välja 28. septembril. Võitja selgub Eesti Mesinike liidu Facebooki-lehel rahvahääletuse tulemusel, auhinnad – mett ja meetooteid – saavad kolme enim meeldimisi kogunud retsepti autorid. Retseptid kogutakse Eesti Mesinike liidu meeretseptide e-kokaraamatusse, mis saab olema liidu kodulehel www.mesionhea.ee tasuta kasutamiseks, valik neist pääseb aasta lõpus ilmuvasse meeretseptide minikokaraamatusse.
 
Eesti Mesinike Liit (EML) on mesinikke ja mesindusühendusi liitev suurim mittetulundusühing Eestis. Seisuga 1. juuli 2018 on liidul 606 liiget. EMLi tegevuse eesmärk on seista mesinike ühishuvide eest, populariseerida mesindust ning luua võimalikult soodsaid tingimusi mesindamiseks Eestis.
Meeretseptivõistlus ja mee-alane teavituskampaania on turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus. Rohkem infot võistluse tingimuste kohta leiab Eesti Mesinike liidu Facebooki-lehelt ja kodulehelt mesionhea.ee.
 
Lisainfo:
Krista Kivisalu
56 93 0207
krista@meemagasin.ee

Konkurss tegevjuhi ametikohale

MTÜ Eesti Mesinike Liit kuulutab välja konkursi tegevjuhi ametikohale
 
Eesti Mesinike Liit on Eestis mesinikke, mesindusseltse ja ühendusi liitev suurim mittetulundusühing, millel on 2018 aasta 1 juuli seisuga 606 liiget.
Liidu tegevuse eesmärgiks on mesinike ühishuvide eest seismine. Mesinduse kui looduslähedase tegevusala või harrastuse tutvustamine ja populariseerimine ning võimalikult soodsate mesindusalaste tingimuste loomine.
Oma eesmärkide täitmiseks teeb EML koostööd ministeeriumite ja teiste riigiasutustega, omavalitsustega,
teiste MTÜ-dega; osaleb erinevates töögruppides, viib läbi projekte, korraldab koolitusi ja seminare.
 
Tegevjuhi põhiülesanneteks on:

  • liikmeskonnaga suhtlemine ning liikmeteregistri haldus
  • liikmeskonna ühishuvide eest seismine suhtluses erinevate ametkondadega ning partneritega
  • juhatuse töö toetamine ning otsuste täideviimine koostöös juhatusega
  • valdkonda puudutava info koondamine ja süstematiseerimine
  • õppepäevade ning koolituste organiseerimine ning koolitajate võrgustiku arendamine
  • EML tegevuse tutvustamine, reklaamimine, s.h. sotsiaalmeedia ning kodulehe haldus
  • kontoritöö igapäevaste tegevuste juhtimine
  •  
    Nõudmised kandidaadile:

  • kesk- või kõrgharidus ja soovitavalt baasteadmised mesindusest
  • eesti keele valdamine heal tasemel kõnes ja kirjas
  • arvuti kasutamise oskus vähemalt tekstitöötluse ja tabelarvutuse tasemel
  • usaldusväärsus, hoolikus ja iseseisvus
  • hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus
  •  
     
    Tööaeg: täistööaeg, tööle asumise aeg kokkuleppel
    Asukoht: J. Vilmsi 53g, Tallinn
    Kontaktisik: Rea Raus
    Lisainfo telefonil: 569 32 008
    Kandideerimiseks saada palun 14.septembriks 2018 oma elulookirjeldus koos visiooniga EML arengust (maks. 2 A4) e-posti aadressile info@mesinikeliit.ee

    Sülemite püüdmine

    Mesilasperede loomuliku paljunemise käigus lendavad sülemid teevad sageli vahemaandumise ootamatutes kohtades, näiteks aias õunapuuoksal, katuseräästas või isegi meekarva auto poritiival.
    Kuna mesilaste valitud asukoht pole enamasti inimestele meelepärane, on vaja mesiniku abi, kes sülemi kasti suunaks ja selle mugavasse tarru elama paigutaks.
    Sülemite püüdmisel, samuti ka häirivas kohas asuva mesilaspere (korstnalõõr; maja seinavahe või tuulekast jne.) väljavõtmiseks ja on nõusoleku andnud järgmised mesinikud:
     
    Ülo Lippa 523 08 03 Tallinn, Harjumaa, Järvamaa
    Erki Naumanis 5140710 Tallinn ja lähiümbrus
    Toivo Kratt 5 068 326 Tallinn ja Põhja-Harjumaa
    Külli Hiiesalu 5174047 Viimsi vald, Muuga, Pirita
    Tõnis Kuuskmann 58 50 3229 Tallinn ja lähiümbrus ning Pärnu
     
    Ivar Pipenberg 555 77 055 Järvamaa
    Anneli Kivirand 5243917 Tapa, Jäneda, Aravete, Ambla
     
    Aldis Neelokse 53 854 412 Lääne-Virumaa, Rakvere ja selle lähiümbrus
    Remi Pronin 583 76 865 Lääne-Virumaa
     
    Andrus Ostrov 564 73 549 Rapla ja Raplamaa
    Sirli Tilga 537 57 170 Raplamaa
    Raivi Tõnisson 5232441 Rapla, Märjamaa, Haapsalu
    Toivo Sepp 53939616 Rapla maakond
     
    Läänemaal Tõnis Ulm 516 23 23 Ridala ja Martna vald, Haapsalu
     
    Astrid Oolberg 5 172 476 Tartu ja Tartumaa
    Marika Naadel 53441304 Tartu linn, Pangodi, Kambja
    Urmas Erit 5 658 071 Tartu, Tartumaa ja Põlvamaa
    Peeter Riba 569 68 569 Tartumaa
    Juta Soplepmann 53454321 Tartumaa, Vara vald
     
    Urmas Kohv 55 934 225 Pärnu ja Pärnumaa
    Allar Pinnar 5107466 Saarde vald Pärnumaal
     
    Jaanus Puusepp 537 38 174 Põlvamaa
    Ülo Mee 55694521 Võru

    Palju õnne Antu Rohtla!

    Antu Rohtla 80.
     
    Mesinike hulgas hinnatakse Antu Rohtlat Eesti mesindusala tipp-teadjameheks, kelle arvamused ja nõuanded on peaaegu lõpliku tõe tasemel. Antu ise ütleks selle kohta ilmselt tagasihoidlikumalt, et mesinduses ja mesilastega seoses pole asjad sageli nii väga kindlad. Elukogemus ütleb, et mõnigi kord mesilased üllatavad ja mesinduse ainutõdedesse tuleks sellepärast suhtuda ettevaatusega.

    Ava galerii
    Aga Antu läbimõeldud ja väljaöeldud arvamus loeb! Pikk ja põhjalik mesinduskogemus annab selleks igati alust. Antu loeb ennast mesinikuks alates 7.juulist 1949 – sellel päeval pani ta tädimehelt kingituseks saadud mesilaspere omavalmistatud tarru. Nüüdseks on olnud aega juba ligi seitsekümmend aastat, et mesilastelt suurem jagu nende saladusi välja uurida. Antu teab, kuidas mesilastarus asjad käivad!
     
    Antul on kogemust ja sügavat teadmist, millele toetuda ja millest rääkida. Targa kuldsuu ja jutuosava kõnemehe roll on üks tuntud ja tugevaid külgi Antu tegevuses Eesti mesinduspõllu harimisel ja väärt seemnete külvamisel. Nõnda on ta olnud läbi aastakümnete üks otsitumaid ja hinnatumaid mesindusala lektoreid ja õpetajaid, kelle esinemiste kohad katavad Eesti kaardi üsna tiheda kihina.
     
    Mõistagi on Antu juttudest loengusaalis või praktilistest näpunäidetest tema mesilas kõige rohkem osa saanud kodukandi Karksi ja Mulgimaa mesinikud. Antu on läbi aegade olnud Karksi kandi mesinike eestkõneleja ja sealse mesinduselu innustaja. Karksi-Nuia mesinduspäevad ja meefestivalid on aastatega üha rohkem mee- ja mesindushuvilisi kohale kutsunud. Meefestivalid, kus Antu käsi on korraldamisel kõvasti küljes olnud, tõid 2017.a. Karksi-Nuiale koguni Eesti meepealinna tiitli.
     
    Antu jäljed mesinduses ulatuvad tema Polli-Järve mesilast palju kaugemale. Just Antu Rohtla juhtimisel algas 1971.a. Olustveres mesinike koolitamine, mille tulemuseks enam kui kahekümne aastaga oli pooltuhat koolitatud mesinikku. Seejärel alates 1976.a. pani ta aluse mesindusala uuringutele Polli Katsebaasis, arendades seal välja ka heas korras mesila. Teaduste kandidaadi tasemel teadustöös sündis huvitavaid ja väärtuslikke tulemusi. Veel siiani annab lugeda selle perioodi uuringutulemustel põhinevaid ja Antu sulest pärinevaid trükiseid. Olgu näiteks kirjutised mesilaste abil viljapuude ja marjapõõsaste tolmeldamisest või mesilaste korjemaa erinevate tüüpide teemadel.
     
    Antu Rohtla oli üks algatajaid ja asutajaliikmeid Eesti Mesinike Liidu sünni juures 1992.a. Veerandsajandi jooksul on EML kasvanud tubliks toeks Eesti mesinikele ja mesindusele ning selles on Antul olnud oluline roll. Antu on olnud EML väljaarendamise üks olulisemaid tugisambaid, mida tunnistab ka tema valimine Eesti Mesinike Liidu auliikmeks. Teiselt poolt meeldib Antule olla lihtsalt hea mesinik ja mesilaste karjane. Tunnustamaks Antu Rohtla väga kõrget taset mesinik-praktikuna, omistati temale Aasta Mesiniku tiitel 2003.a.
     
    Soovime Antu Rohtlale palju õnne ja tugevat tervist ning rõõmsat meelt veel paljudeks aastateks, et mesilaste ja mesinike seltsis toimetamisest lusti tunda.
     
    Eesti Mesinike Liidu juhatus